Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (45)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
7. oktoober
- Karl Laul 9.d
- Sten Õigemeel 7.b
- Tymofii Bulan 5.c
8. oktoober
- Simmo Turk 8.c
10. oktoober
- Jasper Piipuu 5.b
- Kendrik Maikel Leedo 5.c
11. oktoober
- Brendon Bakhoff 9.c
- Kerret Tamm 1.c
- Säde Sulg 2.a
12. oktoober
- Benjamin Veberson 5.b
- Helena Berens 1.b
13. oktoober
- Madis Kombe 9.c
- Robert Mõisaäär 6.a
14. oktoober
- Riko Reinväli 6.b
- Tomi Jelissejev 4.b
Töötajate sünnipäevad
9. oktoober
- Anita Kangur
11. oktoober
- Riina Piterskihh
Reedel, 4.septembril käis 6.c klass Saaremaa põhjarannikul. Ilm oli pilvine, kuid soe ning meid ootas ees põnev päev.
Esimesena avastasime Suuriku panka ja otsisime seal töölehtede abil erinevaid kivistisi. Võimalik oli leida käsijalgseid, käsnasid, tigusid, sarvkoralle ja muud. Suuriku panga veealusel astangul on juhtunud ka üks ohvriterikkaim laevaõnnetus Eesti merelaevanduse ajaloos. 1951. aasta novembritormis tuli Loksalt mootorpurjelaev Lydia Koidula, lastiks tellised. Algas torm ja laeval kästi siirduda Tagalahte. Laev sattus Suuriku panga veealuse astangu peale ja murdus. Rannakivide vahelt võib praegugi leida mere poolt lihvitud punaseid tellisetükke.
Suurikul maitsesime merikapsast ja saime uusi teadmisi põisadru kohta. Põisadru on Läänemeres levinuim vetikaliik. Põisadru tunneb ära taimel paiknevate põiekeste järgi, mis aitavad tal vees püstisesse asendisse jääda. Põisadrut kasutatakse põllumajanduses, toiduainete, kosmeetika- ja ravimitööstuses.
Suuriku pangalt liikusime edasi Kuriku pangale. Ka siin on palju kivistisi ja Kuriku pank on tunnistatud suure teadusliku ja ajaloolise väärtusega ürglooduse objektiks.
Meie tee viis edasi Tagalahe äärde. Tagalahel toimus I maailmasõja ajal Saksamaa vägede suurim ja edukaim meredessant.
Järgmisena suundusime Veere kaldajärsakule, mis rahvasuus kannab nime Veere Valgemägi. Sealsest kõhedust tekitavast trepist alla minnes saime uurida paljandit. Võrdlesime põisadrut ja agarikku. Agarik on punavetikas ja seda kasutatakse kondiitritööstuses näiteks marmelaadi tegemisel.
Pärast maiustamist koolist kaasa saadud võileibade ja kaneelisaiadega jalutasime edasi Abula rannikule. Seal on palju kaitsealuseid kivistisi, mille järgi rannikut kutsutakse rahvakeeli Pealuurannikuks. Pealuurannikul oli väga tore, meid ei heidutanud ka tuul ja väike vihmasabin.
Viimasena sõitsime Kalja karstialale, kus on seitse suurt karstilehtrit ehk rahvakeeli kurisuud. Kalja karstialal voolab maa-alune salajõgi, selle uuristatud käike oli meil väga põnev avastada.
Meie väljasõit Saaremaa põhjarannikule oli täis põnevust ja uusi avastusi