Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (45)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
7. oktoober
- Karl Laul 9.d
- Sten Õigemeel 7.b
- Tymofii Bulan 5.c
8. oktoober
- Simmo Turk 8.c
10. oktoober
- Jasper Piipuu 5.b
- Kendrik Maikel Leedo 5.c
11. oktoober
- Brendon Bakhoff 9.c
- Kerret Tamm 1.c
- Säde Sulg 2.a
12. oktoober
- Benjamin Veberson 5.b
- Helena Berens 1.b
13. oktoober
- Madis Kombe 9.c
- Robert Mõisaäär 6.a
14. oktoober
- Riko Reinväli 6.b
- Tomi Jelissejev 4.b
Töötajate sünnipäevad
9. oktoober
- Anita Kangur
11. oktoober
- Riina Piterskihh
Igalühel peaks olema hobi, et olla õnnelikum inimene, nagu kirjutavad targad raamatud. Lisaks sellele peaks hobi olema selline, mis erineb kardinaalselt oma igapäevatööst.
Millised õpetlikud järeldused saame teha meie töötajate hobidevalikust?
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Eve Tuisk jagab lugejatega oma kollektsioneerimiskirge, millele küll otsustas veebruaris punkti panna. „Kogusin aasta(kümne)id suhkrupakikesi. Algas see proosalistel põhjustel: ühel hetkel tundus, et kõik mu ümber koguvad midagi ja toovad neid välisreisidelt kaasa,“ ütleb ta oma kollektsiooni kohta ise.
Kogumist alustades andis ta aga endale lubaduse, et kui kodus on vähem suhkrut kui kogus, tõmbab joone alla: „Ühel hetkel oli laos 2 kg, kogus üle kuuesaja pakikese, seega üle kolme kilogrammi suhkrut – aeg oli küps!“
„Aitäh kõigile teile, head kolleegid, kes mu kogusse oma panuse andsid. Teid oli palju!“ tänab Eve oma kollektsioonile kaasaaitajaid ning tõdeb, et praegusel kriisiajal on varusid hea kasutada!
Samuti eesti keele ja kirjanduse õpetaja Jaana Puksa on 12. klassis käimisest alates olnud auto- ja motospordi kohtunik. „Alustasin motokrossidel ringilugeja ja lipukohtunikuna. Rallidel olen töötanud nii stardis kui finišis, aidanud staabis ja ajavõtul. Ehk siis teinud kõike,“ räägib Jaana oma hobist.
Fotol on tema jaoks väga oluline reliikvia – Markko Märtini ja Michael Parki autogrammidega müts.
Jaana sõnul on ralli on toonud tema ellu palju toredaid mälestusi, kogemusi ja ka inimesi: „Parima sõbrannaga tutvusime tänu rallile. Ning ralli on ka põhjus, miks täna elan Saaremaal!“
Lisaks sellele tuli Jaanalt ka hobide looks kogumise idee, aitäh!
Noorsootöötaja Kristin Lauri tunnistab, et kõige hingelähedasemat hobi oli raske välja tuua. „Mulle meeldib tegelikult teha kõike, mille tulemusel olen saanud midagi luua ning ennast väljendada ning lisaks suur armastus raamatute vastu.“ Meisterdamine, maalimine, lilleseaded ja paljud muud sellised tegevused kuuluvad kõik tema lemmiktegevuste hulka.
Pildile valis Kristin aga hobi, mis kõige kauem tema hinges püsinud – tordikunst ja suhkrulilled.
Ajalooõpetaja Anni Haandi kireks ja armastuseks on käsitöö ja lugemine: „Esimest teen päeval pere kõrvalt kasvõi püsti seistes, loen aga õhtuti, kui maja on vaikseks jäänud.“
Aga vähesed kolleegid teavad, et juba 22 aastat kogub Anni lehvikuid. „Kollektsioonis on kaugemad lehvikud Jaapanist, Hiinast ning Kanadast ning kõige eksootilisem kamasuutra lehvik otse Indiast!“ räägib ta oma kollektsioonist, kuhu päris esimene lehvik jõudis 1998. aastal Kanaaridelt.
Inglise keele õpetaja Merike Kivilo alustab kõigepealt juttu elevantidest: „Kõik teavad mu nõrkust elevantide vastu ja neid mul jagub – tänu kallitele kolleegidele on kogu ikka suurenemas.“ Merikesel on kooliski iga päev vähemalt kolm elevanti kusagil kaasas – kas ehete, salli vms näol.
„Esimene elevant tuli minu juurde kadunud venna kingitusena Tallinna kooli minemisel 1977,“ räägib Merike, kes algul ostis ise huvitavamaid elevante siit ja sealt kaugetest kohtadest. „Hiljem aga hakkasid sõbrad ja tuttavad ning õpilasedki kinkima neid. Olen osa neist kunagi kooliski neljanda korruse vitriinis eksponeerinud.“ Merikese sõnul on tema kogus on umbes 300 elevanti ja pehmeid nende seas ei ole. „Ehk saab sellest pensionisammas!“ naljatab ta ise.
Paljud teavad, et klassiõpetaja Merle Tustit armastab käsitööd, ent lisaks tikkimisele ja õmblemisele on ta viimased paar-kolm aastat teinud käsitöökaarte. „Hea rahustav tegevus,“ ütleb Merle ise oma hobi kohta ja tõdeb, et paraku piltidele kaardid enamasti ei jää, sest lähevad kohe kinkimiseks.
Foto Maanus Masing
Noorsootöötaja Maria Koppel peab oma suureks armastuseks rahvatantsu. Olles esimeses klassis Merle Tustiti käe all esimest korda rahvatantsuga kokku puutunud, on see talle rohkem ja rohkem hinge pugenud.
Sügisel naisrühma koolitöötajate oma segarühma vastu vahetanud Maria loodab, et saab peagi jälle sussid jalga panna: „Tervitan kõiki endisi ja praegusi trennikaaslasi! Kohtume varsti!“
Klassiõpetaja Stevelin Tamm peab oma peamisteks hobideks küpsetamist ja rahvatantsu ning lisaks selle kollektsioneerib ta ka Muumi-tasse, mida vaid paari aastaga juba paarikümne ringis kogunenud on.
Et Stevelini küpsetised populaarsed on, ei tasu kahelda – kringlipildi alla kogunes kõige rohkem kommentaare!
Muusikaõpetaja Pilvi Karule meeldib teha origamit. „Lugesin, et vana Jaapani legendi kohaselt läheb soov täide, kui teha tuhat kurge ... Üks on nüüd valmis!“ ütleb Pilvi.
Abiõpetajale Diana Matile meeldib ka ikka ise midagi teha, olgu selleks siis õmblemine või kudumine: „Tänu praegusele olukorrale sai lapse tuba uued kardinad ja igal talvel tuleb ikka ühed käpikud ka valmis kududa.“
Võõrkeeleõpetaja Maren Asumetsa sõnul on tal palju lapselapsi, kelle emad innustavad teda ideedega ja süstivad ka temasse põnevust katsetada. „Tikkida ei oska, kududa ka mitte, järele jääb õmblemine!“ ütleb Maren, kommenteerides oma viimast ja pildil näha olevat ponnistust!
Inglise keele õpetaja Riina Haljase sõnul on nendel piltidel kokku saanud Jaapani lapitehnika, India metallniitidega tikitud šifoonseelik ja tema katkematu huvi õmblemise, lapitöö ja taaskasutuse vastu. „Kui ainult aega oleks,“ õhkab Riina oma paljude huvide kohta.
Saksa keele õpetaja Elis Nõu on täielik Saksamaa ja saksa keele fänn ning koob ja õmbleb vaheldumisi. Pildile on jõudnud äsja valminud villased sokid. „Õmblemises aga on viimane leiutis nimedega pinalid,“ ütleb Elis oma hobide kohta.
Kehalise kasvatuse õpetaja Sander Suurhansu sõnul on üks pilt väärt rohkem kui tuhat sõna. Olen nõus!
Aitäh kõigile, kes oma meelistegevusi jagasid! Ka need, kelle harrastused loo sisse ei mahtunud! Olge terved ja kohtume!
toimetus