Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (45)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
7. oktoober
- Karl Laul 9.d
- Sten Õigemeel 7.b
- Tymofii Bulan 5.c
8. oktoober
- Simmo Turk 8.c
10. oktoober
- Jasper Piipuu 5.b
- Kendrik Maikel Leedo 5.c
11. oktoober
- Brendon Bakhoff 9.c
- Kerret Tamm 1.c
- Säde Sulg 2.a
12. oktoober
- Benjamin Veberson 5.b
- Helena Berens 1.b
13. oktoober
- Madis Kombe 9.c
- Robert Mõisaäär 6.a
14. oktoober
- Riko Reinväli 6.b
- Tomi Jelissejev 4.b
Töötajate sünnipäevad
9. oktoober
- Anita Kangur
11. oktoober
- Riina Piterskihh
Hetkel, kui õpime kodudes ja saame rännata rohkem iseendas ja unistustes, sai 9.a klass koduülesandeks kirjutada kirjand „Minu unistuste reis“, vajadusel sai pealkirja ise kohandada. Õpetajana sain suurepärase emotsiooni neid töid lugedes, sest kogu maailm Balist, Ameerikast, Norrast Eestini ja Saaremaani rullus kodus lahti ja tore oli õpilastega kaasa mõelda. Aitäh, sulesepad! Melani Veelaid valis teemaks „Reis läbi elu“, mõnusat lugemist! (Marit Tarkin, eesti keele ja kirjanduse õpetaja)
Reis läbi elu
See meeletu maailm meie ümber tundub vahel nii suur ja kättesaamatu ja sealsamas on ta nii tilluke ja habras. Alles jõudsin mõelda, et see laastav koroonaviirus ei puuduta meid, see on kuskil kaugel Aasias, kuid juba täna istun kodus karantiinis, sest viiruse levik võttis tõsise pöörde. Vaatamata suletud riigipiiridele ja isoleeritud Saaremaale, ei lase ma raugeda oma reisihimul. Kevadpäike silitab mu põski ja laseb uskuda, et maailm on ilus ja normaalsus on peagi tagasi.
Minu ellu on juba tänaseks mahtunud üksjagu maailmaavastamist ja reisikirge ning olen väga õnnelik, et mul on olnud võimalus näha juba väikesest alates suurt maailma. Läbi reisimise olen tunnetanud enda maailmapildi ja silmaringi avardumist. Olen näinud Lõuna-Euroopa võlusid mitme riigi pilgu läbi ja olen aru saanud, et ka minu oma pilk muutub. Näiteks olen käinud Kreetal erinevas vanuses – ühel neljaaastasel lapsel on vaja basseini, palmi ja Coca-Colat, aga teismelist tüdrukut paeluvad hoopiski ajaloolised paigad, kultuur ja vapustav rahvusköök.
Mu käigud on mind viinud justkui maailma äärele, kus jõulised ookeanilained näitavad inimesele tema väiksust ja nõrkust.
On raske valida välja ühte unistuste sihtpunkti tuhandete imeliste paikade vahelt. Loomulikult olen vahel ikka mõelnud, kuhu ma oma unistustes reisiksin? Ma reisiksin läbi terve maailma, suurlinnadest romantiliste külakesteni ja kõrbest tundrasse. Ja miks peab reis olema ainult peatumine mingis paigas, miks ei või terve elu olla reis? Reis läbi selle imelise maailma võlude. Mina vähemalt elan ja unistan selle mõtte järgi. Siin ei pea ma silmas elustiili, mis ei hõlma endas rutiini ja töötamist, pigem seda, et tänapäeval on võimalik reisida oma meeltega läbi terve maailma ka kodust lahkumata. Pea igalt telekanalilt jooksevad reisidokumentaalid ja raamatuid ning blogisid erinevatest paikadest on mustmiljon. Nendest sünnivadki minu reisipisikud, mis kasvavad eesmärgiks, mida soovin täita.
Vaatamata praegusele keerulisele ja uuele olukorrale meie ühiskonnas, ei loobu ma reisimõtetest. Viigu mu unistuste reis, minu elu mind kasvõi maailma lõppu, aga tagasi tahaks ikka koju, Eestisse. Nelja aastaajaga parasvöötme väikeriiki, kus on minu pere ja lähedased.