Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (45)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
10. oktoober
- Jasper Piipuu 5.b
- Kendrik Maikel Leedo 5.c
11. oktoober
- Brendon Bakhoff 9.c
- Kerret Tamm 1.c
- Säde Sulg 2.a
12. oktoober
- Benjamin Veberson 5.b
- Helena Berens 1.b
13. oktoober
- Madis Kombe 9.c
- Robert Mõisaäär 6.a
14. oktoober
- Riko Reinväli 6.b
- Tomi Jelissejev 4.b
15. oktoober
- Brita Parkja 6.c
16. oktoober
- Alan Truu 6.a
- Artur Aeg 1.b
- Karl Jakob Tiirik 1.c
Töötajate sünnipäevad
9. oktoober
- Anita Kangur
11. oktoober
- Riina Piterskihh
15. oktoober
- Kristin Lauri
- Maili Rasva*
Uurisin praeguselt Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialistilt, meie tulevaselt keemiaõpetajalt Irja Truumaalt, millised „rohelised“ probleemid on praegu aktuaalsed – mõeldes tulevikule.
Õpetaja Irja arvates on lähimal 10 aastal majanduse üheks oluliseks märksõnaks ringmajandus. Kui senini on meil olnud valitsevaks nn lineaarne majandusmudel „tooda-tarbi-viska minema“, siis ringmajanduse eesmärgiks on luua väikeste kadudega ringne tootmis- ja tarbimissüsteem, kus peatähelepanu suunatakse olemasolevate materjalide ja toodete korduskasutusele, parandamisele ja ringlusse võtmisele.
Sellega seondub ka teine oluline mõiste – linnakaevandamine e jäätmematerjalide kasutamine ressursina, jäätmetest strateegiliste ja muude pöördelise tähtsusega ainete eraldamine. Spetsialistide arvates on kulla, vase ja muude metallide eraldamine kasutusest kõrvaldatud elektroonikaseadmetest 13 korda odavam kui uute materjalide kaevandamine. Seega võib pidada äravisatud ja vananenud mobiiltelefone tõeliseks aardelaekaks.
Samuti soovitas õpetaja tähelepanu pöörata ka Saikla turbaraba veetaseme taastamise projektile, mis on kliimamuutuste kontekstis erakordselt oluline teema, – et saared planeeriksid keskossa märgalad, mis hoiavad mikrokliimat ja jõgede veerežiimi, samuti toidavad ülemise horisondi põhjavett.
Puhas, nutikaid lahendusi kasutav, loodus- ja inimsõbralik elukeskkond on meie kõigi ühiseks sooviks!
õppealajuhataja