Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (45)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
10. oktoober
- Jasper Piipuu 5.b
- Kendrik Maikel Leedo 5.c
11. oktoober
- Brendon Bakhoff 9.c
- Kerret Tamm 1.c
- Säde Sulg 2.a
12. oktoober
- Benjamin Veberson 5.b
- Helena Berens 1.b
13. oktoober
- Madis Kombe 9.c
- Robert Mõisaäär 6.a
14. oktoober
- Riko Reinväli 6.b
- Tomi Jelissejev 4.b
15. oktoober
- Brita Parkja 6.c
16. oktoober
- Alan Truu 6.a
- Artur Aeg 1.b
- Karl Jakob Tiirik 1.c
Töötajate sünnipäevad
9. oktoober
- Anita Kangur
11. oktoober
- Riina Piterskihh
15. oktoober
- Kristin Lauri
- Maili Rasva*
Kuus kilomeetrit on juba selja taga. Päike on alles madalal, kumab soojalt ja värskelt mägede vahelt. Jalad on väsinud, aga hing on tugev, sest uudishimu eesootava ees paneb südame värisema.
See ei ole halb nagu kartus millegi endast suurema ja hirmsama ees, vaid pigem seest soojaks ajav tunne. Igal pool on oliivi-, sidruni- ja jaanipuud ning kaktused. Vaist on see, mis ei lase ära eksida ning suunab sel tundekülluslikul teel. Iga sammuga kõrgustesse astudes, mööda mäe serva koos sõbraga, tunned, kuidas selle maa traditsioonid nagu päikese soojus sind vaikselt jõuetuks teevad. See soojus on aastast 4500, kui kummardati härgi, Zeusi ja tema last Minost. Kui aega veedeti üksteisega tantsides, lugusid vestes ja häid toite süües. Mäe tipu lähenedes kulmineeruvad tunded, traditsioonid ja see soojus kokku üheks kauneimaks sümbioosiks, mida ainult õnnelikumad võivad tunda ja näha.
Seda sümbioosi tundsid ja nägid Kuressaare Gümnaasiumi 42.a lennu õpilased, kes avastasid enda jaoks saart, mis lamab soojas Vahemere embuses. Paika, kus aeg kulgeb aeglasemalt kui mujal ning mured kaovad. Koos avastasime saare erinevaid võlusid, nautisime Kreeta roogasid, Minose teatrit, külastasime muistse Eleftarna väljakaevamisi, Arkadi kloostrit ja armsaid kuurortlinnasid Agios Nikolaust ja Rethymnot.
Kindlasti ei jäänud see viimaseks korraks, sest see tee vajab kõndimist, ning mäetipp on murdnud ennast sügavale 12.a klassi õpilaste südametesse. Meie teejuhi Albina Prenga sõnul üllatab Kreeta ikka ja jälle ja ei ole ime, kui sealt peatselt avastatakse püramiidid, siis lubas ta meid kohe vaatama kutsuda:-)
Me täname südamest lapsevanemat Peeter Tiitsonit, kes oli meie reisi käimalükkajaks. Aitäh lapsevanematele, kes toetasid kogu protsessi. Ning suured-suured tänud Albina Prengale, kes oli teejuhiks, vaistuks sellel mäel ning kes näitas meile kogu oma südamega selle maa elu.
Päikest, KG pere! Isegi, kui ilma ei ole, leidke see üles oma südames…
Head reisi meie lennukaaslastele!
Sten Kongas koos 42.a ja klassijuhataja Marit Tarkiniga