Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (46)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
10. oktoober
- Jasper Piipuu 5.b
- Kendrik Maikel Leedo 5.c
11. oktoober
- Brendon Bakhoff 9.c
- Kerret Tamm 1.c
- Säde Sulg 2.a
12. oktoober
- Benjamin Veberson 5.b
- Helena Berens 1.b
13. oktoober
- Madis Kombe 9.c
- Robert Mõisaäär 6.a
14. oktoober
- Riko Reinväli 6.b
- Tomi Jelissejev 4.b
15. oktoober
- Brita Parkja 6.c
16. oktoober
- Alan Truu 6.a
- Artur Aeg 1.b
- Karl Jakob Tiirik 1.c
Töötajate sünnipäevad
9. oktoober
- Anita Kangur
11. oktoober
- Riina Piterskihh
15. oktoober
- Kristin Lauri
- Maili Rasva*
Neil hetkil, kui Age on lõpetamas enda suure juubeli päeva, tahame meie, Kuressaare Gümnaasiumi pere, saata enda tervitused sünnipäevaks, soovida palju tervist ja jätkuvalt rõõmu elust enesest, lastest, lastelastest, sõpradest, teekaaslastest.
Agest rääkides lausa pean tagasi minema enam kui kolmekümne aasta tagusesse aega, kui noore pedagoogina Kuressaare Gümnaasiumisse tööle sattusin. “Matikute vaheruum” oli maja süda, kui päeva jooksul sinna ei sattunud, jäi päevast midagi puudu. Age ikka tasakaalustamas lennukaid ideid ainult temale omasel ratsionaalsel moel. Minul oli meeletu aukartus Age ees (pean tunnistama, et ma pole sellest päriselt paranenudki). Agega olen näinud fenomeni, mida võiksid kadestada kõik õpetajad – õpilased trügivad klassiruumi ukse taga, et vaid vahetunnis klassi pääseks. Põhjuseks “päeva ülesanne”, mis oli alati suure tahvli kõrval asuval väikesel tahvlil ja selle lahendamine esimesena oli auküsimus.
Age on ikka olnud sama, nii õpetajana kui emana. Age kolm tublit last on meenutanud enda ema juubeli eel järgmist. Tütar Kadi-Liis ei mäleta, et ema oleks öelnud, et tal poleks aega või et ta midagi ei saaks teha. Ta on alati olemas olnud ja leidnud nende jaoks aega. Tema on kasvatanud neid ikka headuse, kuulamise, mõistmise ja juhendamisega.
Poeg Riho meenutab: “Age oli täpselt samasugune nii kodus kui ka koolis. Mäletan, et olin alati ema peale pahane, kui ta ei aidanud mul mõnda kodust matemaatika ülesannet ära lahendada. Ta andis alati n.ö õnge, aga lahenduskäigu pidi ikka ise välja mõtlema. Ema klassis oli ikka nii istumised ära jagatud, et kellel oli raskem, need said alati ninapidi õpetaja lähedal esimeses reas istuda. Tugevamad õpilased istusid tagumistes pinkides. Agel on tänaseks juba 7 lapselast ja kõik suhtuvad temasse väga soojalt. Istume alatasa Saaremaa kodus verandal ja ei heieta niivõrd vanade aegade üle, kuivõrd räägime tuleviku maailmast. Olen pool naljatamisi emale öelnud, et minu kõige suurem tiitel on ikka olnud "õpetaja Kalluse poeg". Nii on mind kutsunud paljud KG vilistlased, kes on ema õpilased.”
Kui poeg on uhke, et ta on õpetaja Kalluse poeg, mida siis saavad lisada õpilased, kes on enda matemaatilise maailma avastanud Age Kalluse arukal juhendamisel, saanud eksamil 100st 100, armastavad numbriilma ja oskavad selles orienteeruda. Mida saavad lisada kolleegid, kel meeles hulgaliselt vahvaid lugusid Agest ja Agega.
Vastused on tänases päevas, mil Age lapsed korraldasid emale üllatuspeo koos sõprade ja teekaalastega.
Palju õnne Sulle, armas Age!
võõrkeele õpetaja