Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (46)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
10. oktoober
- Jasper Piipuu 5.b
- Kendrik Maikel Leedo 5.c
11. oktoober
- Brendon Bakhoff 9.c
- Kerret Tamm 1.c
- Säde Sulg 2.a
12. oktoober
- Benjamin Veberson 5.b
- Helena Berens 1.b
13. oktoober
- Madis Kombe 9.c
- Robert Mõisaäär 6.a
14. oktoober
- Riko Reinväli 6.b
- Tomi Jelissejev 4.b
15. oktoober
- Brita Parkja 6.c
16. oktoober
- Alan Truu 6.a
- Artur Aeg 1.b
- Karl Jakob Tiirik 1.c
Töötajate sünnipäevad
11. oktoober
- Riina Piterskihh
15. oktoober
- Kristin Lauri
- Maili Rasva*
Kersti Kirs ütleb, et ta on töötanud meie koolis juba 18 aastat, kaks aastat enne seda oli ta siin praktikal, mis lubab arvata, et täna 40. sünnipäeva tähistav Kersti on KG-ga seotud olnud pool oma elust.
Pärit on Kersti aga hoopis Eesti kaguosast, kus männid oluliselt kõrgemad ja loodus mitmekesisem. Sünnipaik on kõigile armsaim, nii saabki akusid laadimas käia armsal Võrumaal, kust naasnuna kõigel hoopis teine hingamine. Mandriinimesena ei jõua Võrumaalt pärit Kersti ära imestada, et ka tema kolm poega „õ”-l ja „ö”-l suurt vahet ei tee.
Õpetajana püüab Kersti enda õpilasi suunata iseseisvaid otsuseid tegema, et edasises elus nad suudaksid läbi saada ilma n-ö valmisretseptideta ja etteantud stsenaariumiteta, et igaüks suudaks oma unistusi teoks teha omal moel.
Igapäevaelus on Kersti “naine nagu orkester”, kui parafraseerida üht vana prantsuse komöödiafilmi. Mida ta küll töö ja pere kõrvalt ei jõua! Kuna ta armastab alati midagi oma kätega teha, on ta omandanud erinevate köitmistehnikate tõdesid ja neid ka oskuslikult rakendanud albumeid ning märkmikke kujundades ja valmistades.
Viimane suur proovilepanek oli kangastelgedel rahvariideseeliku kanga kudumine. Kuigi tema enda sõnul on selle seelikuga pool tööd veel ees (seeliku õmblemine nimelt), arvan mina isiklikult küll, et suurem “katsumus” on siiski ületatud.
Kersti armastab suvist aias kulgemist. See on koht, kuhu ta võib end tundideks unustada, miskitki kellaajast teadmata. Aias saavad selgeks mõeldud paljud mõtted. Nagu ka saunas. Võrokestel on ütlus “Enne söömata kui saunata”. Nii on ka Kersti peres tähtsal kohal saun, kus maailmaasju arutatakse ja “maailma parandatakse”.
Õnn on, kui töö ja hobi kattuvad. Nii on Kersti ammusest hobist – võistlustantsust – välja kujunenud ka tantsuõpetaja töö. Mitmeid aastaid on just Kersti õpetanud seltskonnatantse meie kooli õpilastele küll Eesti Vabariigi aastapäeva ballideks, küll 100 päeva ballideks. Teda ennast oleme ka rahvatantsu kepsutamas näinud.
Kersti on ise väga rahul sellega, et aastate kulgedes on ta järjest rohkem ja rohkem õppinud kõike toredat oma elus hindama ja nautima koos pere ja sõpradega.
Meie kogu kooliperega aga ootame ikka uusi tantsutunde ja loodame peatselt näha ka Kersti enda kootud rahvariideseelikut. Kõikideks tänasteks ja homseteks tegudeks ikka rõõmsat ja rahulikku meelt! Ah, mis ma siin räägin – Kerstil sellest juba puudus ei tule.
võõrkeele õpetaja