Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (46)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
10. oktoober
- Jasper Piipuu 5.b
- Kendrik Maikel Leedo 5.c
11. oktoober
- Brendon Bakhoff 9.c
- Kerret Tamm 1.c
- Säde Sulg 2.a
12. oktoober
- Benjamin Veberson 5.b
- Helena Berens 1.b
13. oktoober
- Madis Kombe 9.c
- Robert Mõisaäär 6.a
14. oktoober
- Riko Reinväli 6.b
- Tomi Jelissejev 4.b
15. oktoober
- Brita Parkja 6.c
16. oktoober
- Alan Truu 6.a
- Artur Aeg 1.b
- Karl Jakob Tiirik 1.c
Töötajate sünnipäevad
11. oktoober
- Riina Piterskihh
15. oktoober
- Kristin Lauri
- Maili Rasva*
Autor/allikas: Gert Lutter
Käesoleva eesti keele aastaga seoses otsustasin pühendada aega oma emakeelele ning kutsusin kokku foorumi arutamaks poeetika üle. Tutvustasin ka mõnda enda kirjutatud luuletust.
Poeetika on oluline osa igast keelest, nii ka eesti keelest. Poeetika kui teadus ühendab kirjanduse ja keele uurimist ning selle eesmärgiks on teose ehituse laiem ja sügavam tundmine.
Luulet võib kutsuda inimaju sisekujunduseks ning selle analüüsimisel peetakse oluliseks värsside pikkust, salmide arvu, riimi, grammatikat jpm.
Tihtipeale kasutatakse luules ka palju metafoore ehk sõnade või väljendite kasutamist sarnasuse alusel uudses, ülekantud tähenduses ja personifikatsioone ehk elututele esemetele elusa omaduste andmist.
Küsisin foorumil osalenute käest, mida nemad luuletuste juures tähtsaks peavad ja kas poeetika peaks olema eraldi õppeaine. Mõni otsib luuletustest ilu ja rõõmsaid mõtteid, mõni aga üleüldist mõtet, et iga kirjutatud rida oleks tabav ja üleliigsed sõnad puuduksid. Mis puudutab aga poeetikat kui õppeainet, leiti, et see peaks kindlasti olema üks õppekava osa. Kui mitte päris tunnina, siis vähemalt osana kirjanduse või eesti keele õppest, kuna see aitab säilitada õpilaste loomingulisust, mida praegune õppekava väga ei võimalda. Lisaks on tegu vägagi aju arendava valdkonnaga. Leiti ka, et luuletuste analüüsimine võiks kasuks tulla eksamite kirjutamisel.
Peale oma luuletuste esitamist küsisin osalejatelt arvamust ka enda luule kohta. Leiti, et kui lugeda luuletusi mõttes ja siis valjusti, muutub nii luule mõte kui ka rütm. Mõnele osalejale säärane luule ei meeldinud selle sünguse tõttu. Mainiti ka, et neid oli veidi häiriv lugeda. Teisalt oli aga ka neid, kellele meeldis minu vabavärss ja kirjutamise stiil, karakterite rohkus ja emotsioonid. Räägiti, et luuletuses olev karakter nagu räägiks oma emotsioone välja. Oli ka neid, kellele meeldis kujundite rohkus ja emotsioonide mitmekülgse mõistmise võimalus.
Luulefoorum läks edukalt, kogunes palju mõtteid ja arvamusi ning luuletuste kohalt sain ka palju tagasisidet, mida paremini teha saaks või mida veel proovida võiks.