Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (46)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
11. oktoober
- Brendon Bakhoff 9.c
- Kerret Tamm 1.c
- Säde Sulg 2.a
12. oktoober
- Benjamin Veberson 5.b
- Helena Berens 1.b
13. oktoober
- Madis Kombe 9.c
- Robert Mõisaäär 6.a
14. oktoober
- Riko Reinväli 6.b
- Tomi Jelissejev 4.b
15. oktoober
- Brita Parkja 6.c
16. oktoober
- Alan Truu 6.a
- Artur Aeg 1.b
- Karl Jakob Tiirik 1.c
Töötajate sünnipäevad
11. oktoober
- Riina Piterskihh
15. oktoober
- Kristin Lauri
- Maili Rasva*
Euroopa Parlamendi suhteliselt uue programmi raames luuakse sidemeid õpetajate ja koolidega, kes aitavad kaasa Euroopa Liidu tutvustamisele. Nii võibki õpetaja olla justkui Euroopa Parlamendi esindaja omas piirkonnas.
Kuressaare Gümnaasiumis viidi tänavu teist aastat järjest humanitaarosakonna eestvedamisel läbi väitlus, mille eesmärgiks oli tutvustada Euroopa Liidu Sahharovi mõttevabaduse auhinna nominente. Seetõttu kutsuti KGd osalema ka Euroopa Parlamendi Ambassador School programmis.
2015. aastal alustatud programmiga soovitakse luua üleeuroopaline võrgustik koolidest, mis oleksid tihedamalt seotud Euroopa Parlamendi tegevusega. EPASi oluliseks töövormiks on õpetajatele suunatud seminarid, kus jagatakse infot ja vahetatakse kontakte. Nimelt soosib Euroopa Parlament ka koolide omavahelist koostööd.
20.–21. novembrini Brüsselis toimunud seminaril osales ligikaudu sada õpetajat kahekümne viiest liikmesriigist. Kokku on Euroopa Liidul hetkel 28 liikmesriiki. Läbivaks teemaks oli seminaril 2019. aasta mais ees ootavad Euroopa Parlamendi valimised. Korraldajad ei teinud saladust, et mitmetes liikmesriikides on valimisaktiivsus varasemalt olnud kahetsusväärselt madal. Selleks, et valijate hulka suurendada, on loodud veebiplatvorm thistimeimvoting.eu, mille kaudu saab teada anda enda otsusest valima minna ja – mis veelgi olulisem – kutsuda ka teisi valima.
Õpetajate roll oleks mõistagi info jagamine ja teadlikkuse tõstmine koolides. Paraku ei tekita sissejuhatus „Täna räägime Euroopa Liidust" õpilastes just vaimustust. Seetõttu tutvustati seminaril mitmeid viise, kuidas teemale läheneda nii, et see paeluks ka õpilasi. Eelkõige julgustati olema mänguline, faktipõhine ja neutraalne.
Seminari läbiviijad nentisid, et just noored võtavad iseenesest mõistetavalt mitmeid Euroopa Liidu saavutusi, kuna nad ei mäleta ega tea, kuidas varem oli. Näiteks toodi avatud piirid, ühine raha ja tollivabadus. Nii ei tunnegi paljud noorema generatsiooni esindajad vajadust valima minna. Sidudes aga koole tihedamini Euroopa Parlamendiga, loodetakse probleemile lahendust leida.
ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja