Tuleb tunnistada, et võrreldes tavapärasega vastas meile oluliselt rohkem vanemaid kui tavaliselt ehk 30%. Täname selle vaeva eest ja eeldame, et ülejäänud on koolieluga piisavalt rahul, et mitte kommenteerida. Täname neid 307 lapsevanemat, kes leidsid aega oma lastega vestelda ja seda ka kirja panna.

Alustasime, nagu alati, kõige tähtsamast ehk õpetajatest. Positiivselt tõusis esile 38 nime ja on meeldiv, et eriti avaldatakase toetust just algklasside klassiõpetajatele. Kõige rohkem sai välja toodud Ülle Jasminit ja Sirje Mehikut. Väga hea meel on, et palju kiitust pälvis ka uus klassiõpetaja Stevelin Tamm, kes on oma tööga ilmselt suurepäraselt hakkama saanud. Negatiivselt on sel korral esile tõstetud vaid kolm, meile juba tuttavat nime, kes on ka juhtkonnale teada.

Õppetöö osas vastas positiivselt 155 inimest, 66 olid mures, 38 inimest tegid lihtsalt tähelepanekuid ja 44 ei osanud kommenteerida. Algastmes on jätkuvalt välja toodud soov, et päev võiks alata hiljem. Samuti kestab lastevanemate ja laste mõistmatus kujundava hindamise suhtes ning mitmel korral väljendati muret selle üle, et õppimine ei jõua e-kooli üles koolipäeva jooksul. Tõe huvides tuleb märkida, et kujundava hindamise osas oli ka mitmeid positiivseid arvamusi.

Keskastme massilise põhimurena jäi kõlama liiga suur õppemaht, sh palju kodutöid, intensiivsed kontrolltööde perioodid ja rahulolematus igavate ainetundidega. Mõnedes klassides kurdeti klassi õpirahutuse üle, mis mõnes klassis tõuseb rohkem esile.

Gümnaasium muretseb tunniplaani pärast, mis sisaldab liiga sageli vabu tunde. Samuti mainiti ära spordihoones toimuvad kehalise kasvatuse tunnid, mis päeva keskel tekitavad suurt kiirustamist.

Kooli juhtimise osas olid positiivselt meelestatud üle poole vastajatest, tähelepanekuid edastas 30% ja 15% ei osanud hinnata. Kiidetakse kooli mainet ja innovaatilisust. Üldiselt võib esile tuua lapsevanemate soovi, et rohkem peaks olema õpilaste mõistmist, ärakuulamist juhtkonna poolt ja õpilaste heaolu tagamist positiivselt. Klassid võiksid olla väiksemad. Muretsetakse amortiseerunud mööbli, õhu- ja ruumipuuduse, samuti õpetajate ja tugikeskuse suure töökoormuse pärast.

Hea meel on tõdeda, et tervelt 85,5% vastanutest peab KGd turvaliseks kohaks ning arvatakse, et koolis on loodud kõik võimalused enese hästi tundmiseks. Meeldivaks teeb olemise vastastikune usaldus ning head inimesed ümberringi. Üsna mitmel juhul leidis kinnitust ka kooli juhtidee realiseerumine ehk "KG – ja tahadki koolis käia!".

Ebaturvaliseks olmetingimuste osas nimetasid vastajad garderoobe, peeglisaali viivat keerdtreppi, libedat saalipõrandat ning enam negatiivset tähelepanu pälvisid seekord koolimaja WCd (puhtus, lukk/lamp rikkis vmt). Lisaks tunti muret ventilatsiooni- ja õhupuuduse ning vahetundides valitseva lärmi pärast. Suurima murekohana nimetasid aga vastajad koolikiusamist erinevate väljundite näitel. Seda viimast muidugi on ütlemata kurb lugeda ja tõdeda, kuid loodame, et suudame siiski üksteist hoida ning teeme koostööd selle nimel, et koolimaja oleks veelgi parem ja muretum koht!

Küsimus nutitelefonide ärakorjamisest tundides: 70% vanematest on nõus, et nende lapsed loovutavad oma telefonid tunni ajaks selleks ettenähtud kohta. 30% arvates ei ole seda vaja. Arvatakse, et  algklassidel on telefonide kasutamine nagunii range kontrolli all ja vanemates klassides tuntakse muret selle üle, kas telefonid saavad äkki kriibitud või lähevad kaduma. Samuti arvavad vanemad, et noored kuulavad õpetajate sõna ja tunnis “nutikaid” ei puutu, kui selleks korraldust ei anta. See küsimus oli oluline kooli juhtkonnale lastevanemate meelestatuse näitamiseks. Ranget korda, kus igas tunnis telefonid ära korjatakse, plaanis ei ole. Küll aga on õpetajatel vajadusel lubatud seda meetodit kasutada, kui paralleelmaailm taskus kipub keskendumist tahes-tahtmata segama.

Muid mõtteid koolielu parandamiseks tegi kokku 150 lapsevanemat. Hindamissüsteemi osas pakuti välja, et loovained ja kehaline kasvatus võiksid olla arvestatud. Kodutööde osas avaldati palju arvamusi: õppida võiks olla vähem, kindlasti ei tohiks õppida jätta ei vaheajaks ega nädalavahetuseks. Soovitakse, et lapsed saaksid rohkem õue ja tunniplaani lisada õuetund.

Samuti arvati, et klassid võiksid olla väiksemad ja koridorides võiks olla korrapidajad. Hommikuti tuntakse puudust õueliikluse reguleerijaist. Koolivormi ettepanek tuli 2 lapsevanemalt. Võimlemisvõistlustel võiks olla kindlamad reeglid, et ei tekiks vigastusi. Vahetundide ajal lastele rohkem tegevust. Ujumistunde rohkem. Välijõusaal kooli juurde. Lift – et koolis saaksid käia ka füüsilise puudega lapsed.

Õpetajad – lapsevanemad soovivad kohtumisi ka aineõpetajatega. Lastel võiks olla võimalus õpetajatele panna samuti märkusi/tagasisidet, et ka õpetaja teaks, mida enda juures muuta.

Koolikotid kergemaks. Rohkem rahulikke kohti, kus lapsed saaksid oma akusid laadida (näiteks 4. korrus võiks olla vaikne ala). Võimalus mängida lauamänge. Tuli ka ettepanek, et kuskil võiks rippuda poksikott, kus tegevusetud (narrijad, kiusajad) saaks oma tegusid teha ja vajadusi rahuldada. Võibolla aitaks see ka kooli personalil pingeid maandada. Õnneks on koolil ilus aed ja mets, kus vajadusel värsket õhku hingata ja mõtteid klaarida.

Üldiselt võime olla uhked, sest kiitust on rohkem kui kriitikat ja viimane viib meid edasi. Täname kõiki vanemaid, kes on suhtunud tagasisidesse kohusetundlikult.