Külastus algas kooli lühitutvustusega, kus põhjaliku ekskursiooni asemel püüti näidata ministrile KG õppeviise, mis pole iseloomulikud paljudele koolidele Eestis. Minister nägi 3. klassi programmeerimise tundi ning 11. klassi hiina keele tundi. Eksponeeritud sai loomulikult ka harmooniatuba.

Seejärel toimus direktori kabinetis arutelu riigigümnaasiumi võludest ja valudest. Vestlus juhatati sisse küsimusega Mailis Repsile riigigümnaasiumi heade omaduste kohta, mis tulevastes uue, rajatava kooli õpilastes optimismi sisendaks. “Riigigümnaasiumide loomine on olnud pea kõikides maakondades üsna keeruline, vaadates nende koolide poole pealt, kust gümnaasium ära kaob,” ütles minister, “ja igasugune selline haridussüsteemi muutus tekitab mingiks ajaks segaduse. Kui nüüd tagantjärele vaadata neid maakonnakeskuseid, kus see on olnud mõned aastad, siis esimese asjana meenub n-ö majaplaan: kui saad luua tänastel tingimustel uue gümnaasiumi ja selleks kõige parema teadmise vabariigis ka kokku kogud, siis saad teha ka ruumiplaaniga midagi põnevat. Kui täna on võimalik luua keskkond, kus saad teha kohe rühmatunde ja väikseid ja suuri kabinette, ka vaheseintega jms, siis esimene pluss olekski uus ruumiplaan. Teine pluss, et igal uuel algusel on oma võlu: mingi õhin ja hasart.”

Minister tunnistas, et ees on segane aeg nii riigigümnaasiumi sünni osas kui ka praeguste koolide tulevikuplaanides. Ta tõi välja, et enamikus maakondades, kuhu riigigümnaasium on tehtud, on sama olukord kui Kuressaares, kus tegutsevad kaks konkureerivat kooli – kõik on tekkinud uue kooli ehitamisel. Ning et nüüd peaks andma absoluutse parima selgitamaks välja, mida tahetakse saada rajatavast koolist. “Kõige suurem soov oleks, et riik tuleb küll rahaga appi, aga kooli sisu ja kallakud ja soovid paneks paika kohalik kogukond.”

Aktuaalse teema üle arutletud, pöördus minister direktor Toomas Takkise poole küsimusega, kuidas ta võimaluse korral arendaks täiesti nullist Kuressaare haridusvõrku. Direktor meenutas selle peale mõne aasta tagust kerget arutelu luua Kuressaares hariduskontsern, millesse oleks koondatud kõik Kuressaare haridusasutused. "Selline korraldus avardanuks oluliselt meie õpilaste võimalusi ja olnuks ka ökonoomsem. Sellisele muudatusele oleksin kahe käega alla kirjutanud. Kahjuks ei olnud tol ajal ei linnajuhtidel ega mõnedel ministeeriumi inimestel, kellega sai kohtutud, ei arusaamist ega viitsimist, et selle variandiga edasi tegeleda. Ja nii valitigi muutusteks tänane mugavusvariant."

Reps märkis, et üritas vihjamisi küsida progümnaasiumi tekkimise kohta, mis tähendaks, et Kuressaares oleks lisaks riigigümnaasiumile eraldi ka 7.–9. klassile kool ning maapiirkondadesse jääksid koolid 6. klassideni. Direktor tunnistas selle peale KG hoone mahutavust silmas pidades, et tema ei sooviks olla sellise kooli direktor, kus on 6 paralleelklassi testosterooni täis teismelisi, aga rõhutas samas, et küsimus pole koolide pidamise eri variantides astmeti. "Kõik on võimalik. Loeb ikka see, kuidas koole juhitakse, kui toekas on õpetajaskond."

Visiidi lõpul kirjutas haridusminister auväärsesse väga ajaloolisesse kooli külalisteraamatusse oma allkirja ning tänusõnad ja avaldas korduvalt imestust raamatu ajaloolisuse üle. Mis on ka arusaadav, kui esimesed kirjutised pärinevad 1978. aastast.