üles
Neljapäev, 4. juuli 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

4. juuli

5. juuli

6. juuli

7. juuli

8. juuli

9. juuli

10. juuli

11. juuli

Töötajate sünnipäevad

5. juuli

7. juuli

Arvamus, avaldatud 23. veebruar 2018, vaadatud 3201 korda, autor Karl Jakob Toplaan, 12.a klass
EV100 Autor/allikas: Gert Lutter

Karl Jakob Toplaan: "Hoidke rändrahnu tuule ja vihma eest, hoidke Eestit ida ja lääne eest, et rändrahnu juurdunud riik ei mureneks, vaid 100 asemel võiksime näha ka numbrit 200, 300, 400 ...

Taastage seda, mis meil on olnud, hoidkem seda, mis meil on, ja ärge laske tulla sellel, mis ei ole Eesti!"

Mõeldes tagasi oma elule, mis on vaid viiendik Eesti juubelivanusest, ja sellele, kuidas ma olen enda jaoks mõtestanud selle aja jooksul Eesti riiki, pean tõdema, et Eesti ei ole oma ilusa vanuseni jõudnud üle lilleaasa kõndides ega tee seda paratamatult ka edaspidi. Me ei ela paradiisis, kus kõik on täiuslik, vaid riigis, mis tahes-tahtmata on mõjutatav igast küljest.

Kui olin noorem ja ei olnud niivõrd teadlik poliitikast ega üleüldisest maailma lahtimõtestamisest, oli minu jaoks palju selgem, mis on Eesti riik, kui ta seda on nüüd. Tollal mõtlesin vaid riigipühadel rippuvatest riigilippudest, mustrilistest seelikutest ja murumütsidest, suurest laulukaarest ja kaunimana kõlavast emakeelest – selline on üks kaunis riik. NÜÜD näen kõige selle enesestmõistetava vahel poliitilisi diskussioone, rahvuslikke muutusi ja meie riiki lõhestavaid eriarvamusi.

Kuigi lääs mõjutab meid igatipidi, nii hästi kui ka halvasti, tuleks teha hetkeks ümberpöörd ning vaadata, millised uued traditsioonid, kombed ja teoloogiad kannavad meie maal Made in China silti. Kas Buddha kuju ees „hingamisharjutusi“ tegevad või jumalikkuse mõiste abil enda iseloomu kujundada püüdvad noored kannavad edasi kõike seda, millest mina arvasin lapsena koosnevat Eesti riiki?

Eestlased on olnud alati maarahvas. Me ei räägi siin puude kallistamisest või akende avamisest hingedepäeval, vaid sellest, et üks riik saab toimida edukalt ka talupojamõistusega. Lihtsad kombed, vankumatud traditsioonid ja rändrahnutugevune ühtekuuluvustunne – tänu sellele saame me täna üldse öelda: „Palju õnne, Eesti!“

Aga vaadake, isegi rändrahn mureneb aja jooksul ja pudiseb laiali nagu käputäis liiva, kui tuul ja vesi seda uuristavad. Olgu tuuleks ida ja veeks lääs, nii võib mureneda ka Eesti riik. Välismaailma mõjudest tuleneva erosiooni tõttu lagunevad tasapisi kõik meile kalliks olnud traditsioonid.

Selle vastu aitab vaid üks – hoidke rändrahnu tuule ja vihma eest, hoidke Eestit ida ja lääne eest, et rändrahnu juurdunud riik ei mureneks, vaid 100 asemel võiksime näha ka numbrit 200, 300, 400...

Taastage seda, mis meil on olnud, hoidkem seda, mis meil on, ja ärge laske tulla sellel, mis ei ole Eesti!

Palju õnne!

Karl Jakob Toplaan, 12.a klass
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii