1 318 700 elanikku, 45 336 km² vabat maad, 2804 järve, 534 üldhariduskooli ja 15 maakonda – see on minu Eesti arvudes.

Mul on uhke olla eestlane! Mul on uhke olla osa millestki nii väiksest, kuid samas nii suurest. Meid, eestlasi, peetakse tihti külmadeks, kinnisteks ja reserveeritud inimesteks, kuid tegelikult oleme me väga ühtehoidev rahvas. Olgu siis selle märgiks kas meie võimsad laulu- ja tantsupeod või meile endale kõige lähedasemad inimesed.

Viimasel ajal on üles kerkinud küsimus, kas Eesti vajab uut hümni. Minu esimene mõte, võibolla kaitsereaktsioon sellega seoses oli, et ei, kindlasti mitte, miks meil oleks vaja muuta meloodiat, mis on meid nii pikalt, nii paljude oluliste sündmuste taustal saatnud. Viisi, millega lauldi meid vabaks, ja sõnu, mis saadavad meid tänaseni. Ma olen sündinud Eesti Vabariigis ja Eesti hümn on minu jaoks üks ainsamaid seoseid selle ajaga, kui võideldi selle eest, et mina, sina ja meie lähedased saaksid kunagi elada vabas riigis. Hiljem, peale esimesi emotsioone hakkasin mõtlema sellele, miks osa meist ikkagi soovib hümni muuta, ja see pani ka mind järele mõtlema, miks ma olin nii ägedalt selle vastu. Võibolla on tõesti aeg edasi liikuda, progresseeruda. Ja samas pole meie praegune hümn ka meie enda looming. Viisi autoriks on hoopis saksa päritolu soome helilooja ning sõnad on eesti keelde tõlgitud.

Ma arvan: see, et Eesti tähistab sel aastal oma 100. juubelit, ei tähenda ainult suurel hulgal reklaamtooteid, varasemast suurema külaliste arvuga presidendiballi ja rohkesti pidustusi, vaid ka aega vaadata korraks iseennast. Vaadata seda, kes sa praegu oled, kas sa tahad praegu just selles punktis olla, ning mõtelda sellele, mida annab Eesti riik just sulle ja mida sina saaksid talle vastu pakkuda. Siinkohal soovitaksin materiaalsed väärtused korraks teisejärguliseks jätta ning rohkem mõtelda sellele, kas Eesti on sinu jaoks kodu, miks see nii on ja kas sa ise saaksid selleks midagi teha, et igaüks meist saaks pidada Eestit kohaks, kus me saame olla õnnelikud ning kus on meie tulevik.

Minu Eesti on ühtehoidev ja õnnelik. Minu Eesti on minu kodu ja koht, kus on minu minevik, olevik ja tulevik. Ilusat juubeliaastat, Eesti!