Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (47)
- Kümme küsimust (1)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
19. oktoober
- Rasmus Rauk 7.a
- Silver Lepik 9.c
20. oktoober
- Carl Erik Trumm 6.a
21. oktoober
- Henri Sink 4.a
- Melani Kivi 9.a
22. oktoober
- Aleksander Saagpakk 1.b
- Laura Bakhoff 7.c
- Oskar Tänav 9.b
23. oktoober
- Sander Kaasik 8.c
24. oktoober
- Hanna Jõgismaa 4.b
- Heidi Väli 9.a
Juba aastaid on Kuressaare Gümnaasiumi 3.–6. klasside õpilased olnud väikesed kodu-uurijad.
Käesoleva aasta väikeste kodu-uurijate uurimistöö teema on "Meie pere 100 aastat tagasi". Jõulude ajal said lapsed suhelda oma pere lugu mäletavate sugulastega ning need lood kirja panna. Uurimused on kingitus Eestimaale 100. sünnipäeval.
Väike lugu sellest, missuguseid töid tehti ühes väikeses talus.
Aastaring popsitalus
Meil oli väike popsitalu ja suuri talguid ei peetud. Sügisene rehepeks oli kõige mahukam töö. Küla peale oli üks rehepeksumasin, mis käis perest peresse. Selle peal oli üks mees, kes hoolitses masina eest, aga töö tegid ära ikka pere inimesed.
Sügiseti oli sõnnikuvedu, siis tulid küll küla inimesed appi. Nelja hobusega (vankritega) viidi sõnnikut põldudele. Mehed viskasid laudast sõnniku peale ja viisid põllule, naised laotasid laiali.
Sügisel tapeti siga, aga Küdemal ei tehtud verivorste, ainult sülti ja tanguvorsti.
Sügisel olid ka linalõugutamise talgud. Linaviht pandi masinasse, mis puhastas selle ära, ja välja tuli selline taku moodi moodustis, mis kammiti läbi. Järele jäid sellised pikad vihud, millest tehti lõnga.
Talvel käisid mehed hobuse ja reega metsatöödel küttepuid ja palki tegemas.
Toas tegid mehed suuri tünne. Naised kraasisid villa ja ketrasid lõngaks, millest tehti kangast, sokke, kindaid, kampsuneid.
Kevadel künti, pandi seemned mulda.
Suvel tehti loomadele heina. Hein lõigati vikatiga maha. Lapsed aitasid heina kaarutada. Kui hein oli kuivanud, riisuti see okstest tehtud alusele kokku. Nende alustega viidi hein põlluäärsesse küüni. Talvel viidi sealt reega hein koju.
Suvel tehti ka lammastele puuokstest suured kimbud, mis anti neile talvel söödaks. Lapsed aitasid suvel peenraid rohida.
Veel käisid lapsed kogu küla lambaid karjatamas mere ääres. Aeg-ajalt ajasid kõik küla naised lambad kokku ja viisid merre, et nad puhtaks pesta. Lapsed sealjuures vaatasid, et lambad veest välja ei lipsaks.
Loo pani kirja Märt Berens koos vanaema Anitaga.
klassiõpetaja