Igal aastal reisivad 12. klassid lõpureisile, et nautida veel viimaseid väljasõite oma klassiga. Sel aastal otsustas 12.b klass, et läheb Itaaliasse. Reis algas juba reede varahommikul, kui ülejäänud koolipere veel magas. See reis oli ideaalne valik vaheaja sisustamiseks, sest uskuda võib, et kõik, mis sellel väljasõidul juhtus, ei unune kunagi. Meie puhkus kestis kokku kümme päeva. Algselt oli plaanis, et reis kestab vaid üheksa päeva ning tagasi jõuame laupäeval, kuid häid lapsi ikka premeeritakse, seega heade ja halbade asjade kokkulangemisel lubati meile hoopis kümme päeva.

Kokku reisisime seitsmes erinevas riigis, muidugi enamasti sõitsime neist vaid läbi, kuid meil oli hea võimalus nautida nende riikide kaunist maastikku. Kasu tõi ka veel meie mugavustega kahekordne buss, mille ülemiselt korruselt oli võrratult hea vaade. Bussis reisis meiega koos umbes 70 inimest. Meie moodustasime neist umbes ühe kolmandiku, seega suurem osa olid meie jaoks võõrad seal bussis. Kuid reisi lõpuks olime ikka nagu üks suur ja kokkuhoidev perekond. Me ei saa ka salata seda, et meil pole reisil olles mingeid jamasid olnud. Muidugi oli ning enamik neist olid korraldatud meie bussi poolt, kuid meile see ei lugenud. Meie suutsime igas mures rohkem positiivset leida kui negatiivset.

Itaalia oli väga ilus, kõik erinevad linnad, mida külastasime, ning kindlasti ka see kliima, mis seal oli. Eesti kliimat arvestades oli see väga hea vaheldus. Kogu reisi vältel said meie klassi lemmikkohtadeks San Marino ja kindlasti ka Viin, kui Austriat külastasime.

Minu klassiõde Geiry Magdalena Pilv arvab reisist nii: “Meie reis oli väga vahva ja huvitav kogemus. Meil sai väga väga palju nalja seal, sest see reis oli ise juba omaette huumor. Itaalia on väga mõnus koht, kus aega veeta. Meil juhtus reisil ka üsna palju äpardusi, kuid suutsime need ilusti ära lahendada. Lemmikkohaks sai kindlasti San Marino, muidugi ka teised paigad olid väga huvitavad, kuid San Marino oli see, mis kõige rohkem hinge puges. Kahju vaid, et me Itaalias kauem ei saanud olla, aga muidu oli väga super reis."

Minu teise klassiõe Irmel Jäe muljed meie reisist on sellised: “Reis oli iseenesest väga tore, kui mööda vaadata mitmetest äpardustest, mis meil bussiga toimusid. Aga kuna meil oli väga tore seltskond, mitte ainult meie klass, vaid ka võõrad, siis meil sai ikka nalja ja kõik võtsid kõiki omaks, ikka eestlaste ühtsus lõi välja. Ja mis reis see oleks, kui ei toimuks igasuguseid äpardusi, nagu see, kui poisid magasid hommikul sisse. Minu südame aga võitsid Viin ja San Marino, Viin oma kauniduse ja mõnusa ümbruskonnaga pani mind tahtma sinna jäädagi. Ja San Marino muidugi juba sellega, et ta oli nii kaunis ja seal oli müüja, kes mõistis eesti keelt ja tekitas kohe kodusema tunde. Kahju küll, et reis nii lühikeseks jäi, aga mälestused jäävad alatiseks.”

Kokkuvõtteks oli see üks väga vinge ja meeldejääv reis. Saime näha erinevaid paiku, nautida Itaalia päikest, tutvuda erinevate kultuuridega ning mis põhiline – saime oma klassiga kvaliteetaega veeta, mis oli ütlemata mõnus.