Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (47)
- Kümme küsimust (1)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
19. oktoober
- Rasmus Rauk 7.a
- Silver Lepik 9.c
20. oktoober
- Carl Erik Trumm 6.a
21. oktoober
- Henri Sink 4.a
- Melani Kivi 9.a
22. oktoober
- Aleksander Saagpakk 1.b
- Laura Bakhoff 7.c
- Oskar Tänav 9.b
23. oktoober
- Sander Kaasik 8.c
24. oktoober
- Hanna Jõgismaa 4.b
- Heidi Väli 9.a
25. oktoober
- Kenneth Ellermaa 9.a
Aprillikuus viisid 12.c õpilased Brigita Tool ja Grete Kaal kirjandustunnis läbi foorumi teemal Kunstiliikide tähtsus ning mõju noorte seas. Arutleti erinevate kunstiliikide õpetamise vajalikkuse üle koolides, loomeinimeste vajalikkuse üle Eesti ühiskonnas ning selle üle, kas loomingulist ala õppides on võimalik elus läbi lüüa. Samuti avaldati arvamust loomeinimestele makstava toetuse osas. Artiklis on kokku võetud kahe foorumis osaleja, Karin Kreegi ja Karolin Kärmi arvamused.
Alustuseks vahetati mõtteid kunsti- ning muusikatundide kohustuslikkuse osas. Karolin Kärm tõi välja, et just need tunnid arendavad lastes loovust ja annavad võimaluse midagi ise luua. Öelduga nõustus Karin Kreek, kes lisas, et reaal- ja loovained täiendavad teineteist. Vastukaaluks tõi Kreek küsimuse, kui ehedaks on jäänud meie koolisüsteemis loovained ja kuidas praegune struktuur loovust toetab. Kui lastele ka kunstitunnis antakse ette ülesande ideaal, milleni peaks jõudma, siis ei täida see kahjuks kuidagi eesmärki.
Arutelu jõudis probleemini, kas lapsi ja noori peaks hoiatama, et ainult kunsti tehes elus ilmselt igaüks läbi ei löö, kuna tegemist on ebastabiilse turuga. Kreek ütles, et loomingulised alad ei ole ainsad, kus on raske läbi lüüa, edukuseks on kirge vaja erialast olenemata. Küsimusele, kas lisaks kunstile peaks õppima midagi ühiskondlikult vajalikumat, vastas Kärm, et loomeinimesed on ühiskonna südametunnistus, ning püstitas küsimuse, kas üldse leidub midagi vajalikumat kui inimlikkus.
Kunstitudengite arvu piiramise küsimuses nõustusid Kärm ja Kreek, et piiramisel pole mõtet, sest vastasel juhul võivad mitmed andekad noored jääda ilma võimalusest tegeleda enda kirega. Kui püstitati küsimus, kas Eesti riigil on rohkem loomeinimesi vaja, vastas Kärm, et sellist küsimust ei saa küsida, looming ei tunne riigipiire ning ületab keelebarjääri ja ka kultuurilised erinevused. Kunst on emotsioon. Kreek lisas, et riik vajab kunstnikke rohkem kui kunstnikud riiki, sest ükski riik ei saa püsida loojateta. Loojad on need, kes kannavad kaasas omamoodi rahvuslikku identiteeti ja väärtusi.
Lõpetuseks arutleti loomeinimestele makstava toetuse teemal. Kreek nentis, et toetuse maksmine tekitab rohkem probleeme, kui esialgu tundub. Kunstnikule seatakse ootused ja teadagi ei saa midagi sundimise peale luua. Tekib ka küsimus, kellele raha anda. Kunstnikke on palju, aga raha jätkuks vaid vähestele. Ka Kärm nõustus öelduga, lausudes, et vajalik on täpsustada, kuidas toetuse maksmine välja näeks. Kreek siiski sõnas, et üldjoontes näitab selline toetus riigipoolset austust loomeinimeste suhtes, sest nemad ju kannavad edasi pärandit ja kujundavad seda.
Foorumi käigus selgus, et üldiselt olid osalejad kõigis küsimustes ühel arvamusel, lahkhelid puudusid. Nõustuti, et kunstiliike ja nendega tegelevaid inimesi alahinnatakse. Et foorumis osalejate näol oli enamasti tegemist loominguliste inimestega, oli foorumi juhtimine ning kuulamine vägagi mõnus.