Tõelised filmifanaatikud said sealt kindlasti üht-teist kõrva taha panna.

Jörgen rääkis pisut oma näitlejateest ja teel olemisest üleüldse, sest tema sõnul saab mingisugusest professionaalsusest rääkima hakata alles siis, kui mingit tegevust on korratud vähemalt kümme tuhat korda. Lavakunstikoolis õppimine ja üleüldse asjade proovimine on enese tundmaõppimise osa. Küll aga leidis Jörgen, et pärast koolide lõpetamist on tema elu aina huvitavamaks läinud ja läheb veelgi. Samas lisas ta, et mida suurem on vabadus, seda suurem on vastutus. Tema sõnul ei saa rääkida heast ja halvast näitlemisest, vaid pigem õigest ja valest näitlemisest. „See on kõige parem näitlemine, kui näitlemist pole näha,“ ütles noor näitleja.

Mart Varik suunas Jörgenit rääkima ka teatri ja filmi sarnasustest ning erinevustest. Tuli välja, et Jörgen peab neid mõlemat kollektiivseks kunstiks, tööks, kus olulisim on ausus ja inimestevaheline sünergia. Selle viimase tõttu eelistabki ta tööd teatris NO99, kus toimetab üheskoos sõpradega, inimestega, keda ta usaldab.

Koos Genadi Noaga vaadati tagasi pisut ka filmi „November“ valmimisprotsessile, mis kestis umbes poolteist aastat. Mõlemad meenutasid, et ehkki filmimine toimus nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestis, ei jäänud kõrvale ka Saaremaa. Siinsed võttekohad olid Mihkli talumuuseum ja Kaarma kirik.

Kui Jörgen läks enda sõnul filmi-castingu'le teadlikult, siis Genadi Noa „korjati tänavalt üles habeme tõttu.“ Põhjus, miks Genadi pärast ettepanekut filmirolli ka päriselt vastu võttis, oli selles, et ta kirjutas parasjagu raamatut, kus üheks tegelaseks oli režissöör. Võtete ajal oli ju hea jälgida, mida see amet endast päriselt kujutab. Saladuskatte all olgu öeldud, Genadi raamatu režissöör kujunes ristivastupidiseks „Novembri“ režissöörile Rainer Sarnetile.

Lisaks filosofeerisid Jörgen ja Genadi selle üle, miks film just mustvalge tehti, mida nad filmimise käigus enim nautisid ning milliseid allhoovusi filmis näha ja tunda võib.

Oli mõnus hubane koosviibimine, mis lõi hea meeleolu lähenevaks filmigalaõhtuks.

Minifilmi galaõhtu toimub laupäeval, 6. mail kell 18 Kuressaare linnateatris, kus ekraanile jõuavad 23 erinevat filmi. Kuna Jörgeni sõnul on „kellelegi millegi näitamine ürgne instinkt,“ siis on täiesti loomulik, et nii paljud filmisõbrad oma loomingut laiemale publikule tutvustavad.