Päeva raames toimus mitmeid erinevaid kohtumisi. Esmalt oli KG Väitlusklubi õpilastel võimalus osa saada seminarist, mille teema Joonas Hellerma eelnevalt ette andis – „Kas ja kuidas on avalikus ruumis ja ajakirjanduses tõde olemas“. Tõejärgsus on intrigeeriv teema, mille avalik konverents toimus mõned nädalad tagasi sotsioloogiaüliõpilaste liidu eestvedamisel. ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli on konverentsil välja toonud, et ajakirjanikud mõtlevad endist kui tõe ja õigluse eest seisjatest, kuid tänapäeva ühiskonnas on üha keerulisem taoliste väärtuste eest seista, sest mõistete piirid on muutunud üha hägusemaks. Arutelu alternatiiv- ja peavoolumeedia erinevuste vahel ning ajakirjaniku rolli üle tänapäeva ühiskonnas oli põnev ning andis õpilastele kätte juhtnöörid mõelda avaramalt ning osata kriitilisemalt suhtuda uudistesse. Lisaks seminarile oli õpilastel võimalus osaleda aulas avatud tunnis, kus seminaris arutatud teema toodi auditooriumi ette foorumi vormis. Seminaris osalenud õpilastest kasutasid foorumis osalemist Rauno Rauniste ja Aleksander Lember 10.a klassist, Karoliina Tammel, Keneth Parbus, Kateriine Püüa ja Kadi Pirn 11.a klassist. Arutelu aulas juhtis Joonas Hellerma, esitades õpilastele küsimusi ajakirjanduslikust tõest. Osavate vastustega hoidsid meie õpilased vestlusringi üleval ning said sellest kindlasti suurepärase kogemuse.

Oma osalust avatud tunnis ja seminaris on õpilased kirjeldanud järgmiselt:

Kateriine Püüa: „Suure auditooriumi ees avatud tunnis rääkimine oli veidi närvekõditav, kuid lõppude lõpuks olid vestlused harivad, kasulikud ja huvitavad ning pinget väärt. Lisaks on Joonas väga hea vestluspartner nii väikses kollektiivis kui ka suure publikumi ees.“

Karoliina Tammel: „Joonas on saate „Plekktrumm" juht ja hetkel Eesti parim meessaatejuht. Kes „Plekktrummi" vaadanud, ei kahtlegi ilmselt selle tiitli sobivuses. Seminari teema on päevakorraline ja meie arutlus tuli seega huvitav, sest igaüks teadis mingeid infokilde. Tõe olemuse suhtes meedias ja meie ümber jäid noored pigem skeptiliseks ja väitsid, et me elame siiski erinevate arvamuste ja vaadete maailmas, üht kindlat tõde on keeruline leida ja selle analüüsimine võtaks kaua aega. Joonas tõi näiteid tõe mõiste kohta kreeka filosoofiast ja arvas, et hea ajakirjaniku tunnus on tõe otsimine, ükskõik, mis muud tegurid teda sellel teel mõjutada võivad. Kindlasti oli see meile, seminarist osavõtjatele, hindamatu kogemus, sest väljendusoskus on üks tänapäeva tähtsamaid oskusi ja seda õpetas meile Joonas väga veenvalt."

Aleksander Lember: „Avatud tunnis viibitud ajast jäi väheks ja mul oli rõõm kuulda, et on võimalus veel temaga diskuteerida seminaris teiste klasside ees. Mulle meeldis, et mul selline võimalus oli, ja ma nautisin seda, kuigi ma oleksin rõõmus olnud, kui seminar oleks kõvasti kauem kestnud.“

Kuigi teisipäevane päev oli Kuressaare Gümnaasiumis seiklusterohke, siis soostus 11.a klass siiski pärast äkkrünnaku õppust veel kord tundi tulema, et saada osa saate „Välisilm“ seminarist, kus lisaks välispoliitilistele sündmustele analüüsiti saate ülesehitust ning intervjuude läbiviimist. Õpilased said võimaluse Joonas Hellerma juhendamisel analüüsida komponente, mis võiksid ühe saate huvitavaks ning vaatamisväärseks muuta. Saate „Välisilm“ seminarid on toimunud 11. klasside õpilastel terve selle poolaasta jooksul ning Joonas Hellerma oli külalisena  suurepärane võimalus seminaride-bloki lõpetamiseks. Seminaride läbiviimine lähiajaloo kursuse raames aitab õpilastel seostada tänapäevaseid sündmuseid ning ajaloolisi tendentse, mis sageli on omavahel tihedamalt seotud, kui noor inimene seda endale tunnistada oskab.

Seminari kohta ütleb 11.a klassi õpilane Keneth Parbus järgmist: „Minule jääb sellest seminarist meelde see, et Joonas andis saatejuhi ja ajakirjanikuna „Välisilma" saate kohta põhjendatud ja konstruktiivset kriitikat. Ta lähenes sellele saatele teise, aga huvitava nurga alt.“

Pika ja sündmusterohke päeva lõpetuseks kohtus Joonas Hellerma kooli õpetajatega ning huvilistega. Vestlusringi teemad varieerusid filosoofia, saate „Plekktrumm“ ülesehituse ning muutunud õpikäsituse vahel. Joonas Hellerma on karismaatiline isiksus, kelle mõtisklusi on äärmiselt nauditav kuulata.

Taoliste ürituste korraldamine nõuab küll pikka ettevalmistust, kuid tulemus tasub end kuhjaga ära – seda nii õpilaste kui ka õpetajate vaatenurgast. Alates 2016./17. õppeaastast on Kuressaare Gümnaasiumis tegev Ägedate Õpetajate klubi, mille eesmärgiks on soodustada raamist välja mõtlemist, avatud tundide läbiviimist ning huvitavate kogemuste jagamist – ikka selleks, et koolis oleks inspireeriv õppida ja õpetada. Sellel õppeaastal on klubi poolt korraldatud juba mitmeid üritusi, nagu näiteks hariduskohvik õpilastele ja lastevanematele.  Klubi eestvedamisel leidis aset ka kohtumine Joonas Hellermaga. Projekti elluviimist toetavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik. Loodetavasti ootab õpilasi ja õpetajaid projekti raames veel palju huvitavaid ja inspireerivaid kohtumisi.