Reisi eesmärgiks oli tutvumine erinevate Amsterdami piirkonna koolidega, 21. sajandi haridustrendide teemaliste loengute kuulamine ning grupitöödes osalemine. Seda viimast päris rohkelt, kusjuures arutelude käigus konsensuse leidmine kujunes ka päris keerukaks – kokku olid tulnud koolijuhid, õpetajad ja koolitöötajast Hollandist, Eestist ja Šveitsist. Samas oligi kogu protsess just seetõttu huvitav, et kolme riigi koolisüsteemi ülesehitus ja õpetamismeetodid sedavõrd omanäolised on.

Hollandi haridussüsteem paistab kõrvaltvaataja pilgule küllaltki keerukas – mitmeastmeline ja tugeva suundumusega praktiliste tööoskuste omandamisele üldhariduse kõrvalt. Ehk siis suur osa koole on võrreldavad meie ametikoolidega. Võib-olla see ongi põhjuseks, et sealsed õpilased tunduvad olevat keskendunumad ja enesekindlamad – enamikul sihiks peale kooli lõpetamist ja paari aastat lisakogemuse saamist kindlasti oma firma asutamine. Omaette vaatamisväärsus oli põhikooli osas õpetaja multifunktsionaalsus – ühe õppetunni jooksul tuleb žongleerida kolme grupi vahel: ühed vajavad abistamist, teised lisaülesandeid ja kolmandad näiteks iseseisvat tööd, abiks vastavad õpikud ja arvutiprogrammid. Muidugi leidub Amsterdamis ka teistsuguseid koole, kus õppetöös edasijõudmine ja sihiasetus nõrgemad.

Lisaks sellele, et sealsed lapsed viieaastaselt kooliteed alustavad, peavad nad ka edasise haridustee ka elukutse valiku päris varakult ära tegema. Põhineb see erinevate testide tulemustel ja lapsevanema arvamusel. Juba valitud rajalt kõrvaleastumine on küll võimalik, aga pikendab haridusteed.

Loengutelt jäid meelde näiteks sellised teemaarendused:

"Amazement vs Judging" – uuendused ja muutused on meie igapäevaelu lahutamatu koostisosa. Hämmastumine uute nähtuste, faktide, meetodite jm üle saab toimuda ainult ilma hukkamõistuta.

"Stress vs Mindfulness" – õpetajatöö on teadupärast stressirikas. Kui vähene pingeseisund võib olla positiivselt ergastav, siis pikaajaline stress viia haiguste tekkeni. Läbipõlemise ohtu tuleb märgata ja seda leevendada, viimasel ajal koguvad üha suuremat populaarsust õppetunni alguses läbiviidavad keskendumis- ja hingamisharjutused, millest on kasu nii õpilastel kui õpetajal endal.

"Adaptation vs Creativity" – ikka välja mugavustsoonist ja loovust arendama, õpetaja ees ja õpilased järel.

"Trust vs Innovation" – kas jääda vanade, läbiproovitud ja harjumuspäraste õpetamismeetodite juurde, mis akadeemilises plaanis on meile edu toonud või pöörata neile otsustavalt selg ja sirutada käsi moodsa tehnoloogia, uute võimaluste ja totaalselt erineva koolikeskkonna poole?

"Teacher – a lonely profession?" – mida suurem on õpetaja nö autonoomia, seda enam on ta ka oma muredega üksi jäetud. Ja neid pole mitte vähe ...

"Warm Body in front of class" – see väljend tuli USA getokoole puudutava sõnavara hulgast, nimelt on seal koole, kuhu lihtsalt õpilaste ees seisjatki on raske leida, õpetajast rääkimata. Sarnane mure hakkab tekkima ka Amsterdami äärealadel.

Peale saabumist kohalikke ajalehti sirvides leidsin kaks huvitavat artiklit teemadel, mis ka meie koolitusel Eesti eripäradena ühel või teisel kujul välja tulid: kõigepealt ütles kasvatusteadlane Viive-Riina Ruus PISA testi tulemusi kommenteerides, et Eestis mõjutab õpilase õppeedukust pigem hea õpetaja kui kodune majandusseis ja Martin Veinmann hõikas välja: "Meil Eestis tahavad kõik kindraliks saada!". Nii need head õpitulemused sepistataksegi.

Järgmine kohtumine leiab aset juba aprillikuus ning võib juhtuda, et siis on kavas ka Kuressaare Gümnaasiumi külastus.