11.a klass arutles kirjanduse tunnis seekord Hemingway teose "Vanamees ja meri" üle. Lisaks analüüsiti ka kuulsa ja mõjuka kirjaniku väljaütlemisi.

Eitava vastuse korral jääb vaid üle imestada, millega küll tegelenud olete! Viimane aeg on teravdada pilku, panna mõte tööle, lüüa selg sirgeks sirutades varbad!

Ootame lund, et ilusaid lumememmesid teha ka õues.

6. detsembril toimus meie aulas maakonna etlemiskonkurss "Koidulauliku valgel". Nooremas vanuseastmes võitis grand prix´ Uku Pokk (OG, juhendaja Maret Aardam) ja vanemas vanuseastmes meie kooli 11.c õpilane Laura-Maria Jõgi (juhendaja Merle Rekaya).

Teatab kuldne küünlavalgus;

käes on jõuluaja algus!

Esimesed sõnad, mis seoses ülikooliga pähe tulevad, on enamasti peegeldus meie vanemate kunagistest emotsioonidest ja läbielamistest – parim aeg elus, lahe ühikaelu, ohtralt uusi tutvuseid, kirev seltsielu, huvitavad seigad rangete õppejõududega. See on inimlik ja loomulik, et inimesed tahavad mäletada vaid parimat ning raskustest rääkimine muutub ajapikku teisejärguliseks. Niisamuti tahan ka mina mäletada põhikooli- ja gümnaasiumiajast vaid positiivseid hetki.

1. detsembril toimus Kuressaare linna päkapikujooks, millest võtsid osa meie klassi neidude ja noormeeste võistkond. Me kogunesime kesklinnas kuuse ees enne kuute. Seal ootas meid juba Kuressaare noortekeskuse seltskond ja jõuluvana, kelle juhtimisel toimus ümber kesklinna uhke päkapikkude rongkäik. Seejärel tutvustati reegleid ja algas nn orienteerumine.

Teisipäeva ennelõunal käisid 2.c klassi lapsed imetlemas talvist loodust. Seejärel maalisime nähtud lumise vaikuse paberile. Pildid tulid ilusad!

18. novembri varahommikul alustasid kolm tublit laulupoissi teed Tallinna poole, et osaleda Eesti Televisiooni saate „Laulukarussell 2017” salvestusel.

Kadripäeval kogunes Kuressaare Gümnaasiumis korraldatud kodutütarde ja noorkotkaste omaloomingupäevale üle 150 noore kogu Saaremaalt. Tunnustati tublisid kodutütreid ja tegusaid noorkotkaid. Saaremaa aasta noorkotka tiitli pälvis meie kooli õpilane Otto Paakspuu.

Fibonacci, kas kõlab tuttavalt? Ta oli mees keskaegsest Itaaliast, kes tutvustas esmakordselt Läänemaailmale Fibonacci arve. Aastaks oli siis 1202, aga enne teda oldi neid arve tuntud juba sadu aastaid varem Indias. Kuid nime said nad siiski Fibonacci järgi.

19. novembril astusid 3.a lapsed koos oma peredega kooli poole, et pidada maha üks sportlik perepäev.

Esimene lumi sadas sel aastal ootamatult vara, kuid nüüd on sellest alles vaid mälestus.

Nädalavahetusel toimus Paikuse põhikoolis väitluse Eesti meistrivõistluste I etapp. Esmakordselt oli meie majast väljas tervelt 7 gümnasisti, kes tegid eduka avaspurdi ja tõid koju kokku 5 võitu, jõudes selle tulemusega keskmisest kõrgemale tulemusele. Richard Kesküla aga jõudis välja finaali koos kaasväitlejatega MHGst ja HTGst. On tähelepanuväärne, et finaali vastasmeeskonda MHGst treenis meie vilistlane Ann Tarkin. Saarlased kinnitavad väitlusmaastikul aina kindlamalt jalga. Palju õnne!

Neljapäeval, 17. novembril toimunud Suure Teatriõhtu tulemused kujunesid žürii valvsa pilgu all sellisteks:

Grand prix 11.a „Üli lamp”

Laureaat 10.a „Vigased pruudid”

Eripreemia 11.b „Säärane mulk”

Lavastajapreemia Kateriine Püüa, 11.a „Üli lamp”

Lavastajapreemia Laura Priske ja Sandra Beljakov, 10.a „Vigased pruudid”

Kuressaare Gümnaasiumi aula on täis saginat – kätte oli jõudnud täiskasvanuks sirgunud Suur Teatriõhtu.

Selleaastane üritus viis meid ajas sada aastat tagasi, pühendades kooli suursündmuse Kuressaare Eesti Seltsi 130. aastapäevale. Teatritükke hindasid nii õpetajad, vilistlased kui ka traditsiooniline žürii.

Ma olen Tallinna Ülikooli eest filoloogia tudeng ja olen teadlik sellest, et ma kirjutasin pealkirjas ühe sõna keeleliselt valesti. Kuid see laks korralikku „ö“-d oli eilsel õhtul midagi müstilist. Nii hea on kuulda julge Saare mehe kölavast suust seda öiget saare „ö“-d, sest Tallinn ja erialavalik on mind võõrutanud sellest imelisest eripärast.

Hiina kultuuris on pikaks traditsiooniks austus hariduse ees. Pidamaks sammu muutustega ühiskonnas, on hiinlased mõistnud, et ka haridussüsteem peab koos nendega arenema ja täiustuma ning selleks on mõnikord vaja teha ka julgeid eksperimente.