Sügis on oma värvikirevuses ning mitmekesisuses haaranud kõik meie meeled ning inspireerib ka ise pintslit haarama. 6.d klass „maalis“ sõnadega sügist, otsides ilmekaid sõnu ning väljendeid. Kirjelduste ja mõtiskluste illustreerimiseks püüdsid noored autorid oma märkamised ka fotole.

Iga lõpp on millegi uue algus. Umbes kaheksa kuu pärast olen mina, on minu klass ja kogu lend pidulikus riietuses ja valmis kätte saama põhikooli lõputunnistusi. Selja taha jäävad üheksa aastat, mil on läbitud koridore, kus lapsed karjuvad, naeravad ja lobisevad, ning rasked koolipäevad, millele järgnesid kodutööde tegemised kas või öö läbi. Kõik see jõuab peagi lõpule.

Leelo Tungal on kirjutanud nii: „Astrites on pruunid sälgud, / floks on ammu roostes. / Ruuge ranits rõõmsalt välgub / kooli poole joostes. / Pinal kolksub killa-kolla, /asfalt paitab päkki. / Küll on tähtis tunne olla / õpilane äkki.“

Jah, esimesest koolipäevast on palju kirjutatud. Seda on teinud mitmed tuntud luuletajad, aga nad on teinud seda täiskasvanuna. Mine tea, võibolla on nad kirjutamise ajaks selle tõelise tunde unustanud, mida tähendas esimene september. Seetõttu uurisime esimeste klasside õpilaste käest, mida päriselt esimene koolipäev endaga kaasa tõi? Teadupärast lapsesuu ei valeta!

Koolileht Meie KG on saanud ajalooks, sest koos Kuressaare Gümnaasiumi nime kadumisega sügisest kaob ka Meie KG nimi. Koolileht aga ei kao kuskile, sest alates 1991. aastast kestnud lehetraditsioon jätkub nime all Nooruse Meridiaan.

Kuressaare Gümnaasiumi viimasel gümnaasiumiklasside aktusel võttis lõpetajate nimel sõna 12.b klassi abiturient Jan Jõgi.

Maikuu viimastel päevadel said kümnendate ja üheteistkümnendate klasside noored inglise keele tundides loomingulise grupitöö ülesande „Good bye KG“, maakeeli „Hüvasti, KG“, sest uuel aastal jätkub neil hariduse taga nõudmine juba Saaremaa gümnaasiumis.

Juuni on leidnud oma alguse koos päikesega ning justkui graafiku järgi täidab Kuressaare Gümnaasiumi koridore taas ootusärevus algava suvevaheaja ees. Abituuriumile on see juuni aga viimane Kuressaare kooliseinte vahel.

Kõigepealt vastus pealkirjal olevale küsimusele: jah, on küll. Tõepoolest, kuigi kiirmoes on palju negatiivset, leidub ka mõni positiivne aspekt. Siiski ei maksa kõiki näiliselt positiivseid külgi tõe pähe võtta. Selles artiklis on juttu peamiselt majanduse ja inimese isikliku rahakotiga seonduvast. Tegemist on viimase artikliga kiirmoe teemal. Meeldivat lugemist!

On aeg esitleda teist artiklit kiirmoe teemal. Selles osas süveneme kuulsuste ja sotsiaalmeedia mõjuvõimu tarbijate ja tootjate üle. Kuidas ettevõtted reklaami eesmärgil kasutavad erinevaid platvorme?

Kiirmood on disaini-, tööstuse- ja turundusmeetod, mis on keskendunud kiirelt muutuvale ja ka kiirelt tarbijani jõudvale süsteemile. Tooted on valdavalt väga odavad ja halva kvaliteediga. Kiirmoe ajaloo ja mõju inimesele valisin enda uurimistöö teemaks ja järgnevates artiklites toon täpsemalt välja, milliseid fakte uurides avastasin. Tänases esimeses loos keskendun ajaloole. Meeldivat lugemist!

Laupäeval, 20. märtsil oli kevadine pööripäev. See on päev, millal kogu Maal on päev ja öö sama pikad ehk 12 tundi. Põhjapoolkeral tähistab see ka astronoomilise kevade algust.

KG õpetajad ja töötajad otsisid samuti nädalavahetusel märke saabuvast kevadest! Aitäh kevademärkajad Ave Jõgi, Diana Matt, Eve Tuisk, Kaja Puck, Kristel Paju, Kristin Lauri ja Tiina Käen!

Oleme poolteist nädalat olnud distantsõppel. .....

Igaüks meist saaks kirjutada raamatu „Minu koroona“ või panna kokku saatesarja „Meie aasta Koroonas“. Sama pealkirja all saaksime ilmselt nii palju erinevaid lugusid, kui on maailmas inimesi. Ilma neid kusagile kirjutamata on need lood tegelikult olemas.

Marta Hall Kelly esikromaan „Sirelitüdrukud“ on teise maailmasõja aegse kangelanna elust inspireeritud lugu armastusest, lunastusest ja saladustest, mis on olnud peidus aastakümneid.

Kuressaare Gümnaasiumi kirjanduse tunni foorumis arutlesime paari abituriendiga teemal „Distantsõpe on tuleviku reaalsus“. Refereerimiseks kasutasime Õpetajate Lehes ilmunud Sirje Pärismaa artiklit „Kas vajame ka distantsõpet pärast eriolukorda“.

Maailm koosneb riikidest. Riik – Wikipediast leiab selle kui mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.

Otsustasin sel suvel endale viimaks juhiload teha pärast pikka kaalutlust ja selle iga hinna eest vältimist. Räägin oma kogemusest kooliga samaaegselt lubade tegemisest. Samuti kirjeldan oma mõtteid ning tundeid enne ja pärast olulisi sündmusi lubade saamise teekonnal. See artikkel on valminud mitme kuu jooksul, et sisaldada kogu teekonda alates juulist kuni detsembrini.

Täna, Suure Teatriõhtu Suurel Päeval võtab meie leheveergudel sõna meie abiturient Katariin Aer. Kuna Katariin sattus „teatrirattale“ kohe esimesel meil oldud aastal, siis oleks patt temalt mitte küsida, kuidas ta teatritegijate hulka sattus, mida ta teatrielust arvab ja kas seal tekkivatesse paralleelmaailmadesse võib ka ennast kaotada.