Alles eelmise nädala lõpus toimus 43. lennu viimane koolikell ning viimane riigieksam. Üha lähemale jõuab 21. juuni, kui jätame oma armsa kooliga hüvasti. Kuid mis saab edasi?

Soodsate juhuste kokkulangemine viis selleni, et KG väitlejaid treenis kolm kuud meie vilistlane Richard Kesküla. Koos sai iga kord väideldud ja noored said osaleda ka ingliskeelses debatis koos lätlastega. KG väitlusklubi sai supertreeningu ja õpitu pealt on noortel juba julgem edasi liikuda. Mida Richard ise tehtust arvab, seda uurisime aga temalt endalt.

Paramparaa ja trummipõrin – rubriigi "Elu pärast KGd" 50. lugu on teie ees! Seetõttu on igati paslik, et oma kooliaega meenutab esimese lennu vilistlane, Nelli Lemberi klassi poiss Alver Kivi. Lisaks tõeliselt nostalgilistele ning humoorikatele lugudele kooliajast jagab ta nõuandeid neile õpilastele, kes sügisest uude kooli, riigigümnaasiumi suunduvad. On ju Alver Kivi ise taolise tee kunagi läbi teinud – tulnud I keskkoolist II üle. Seetõttu teab ta, millest räägib. Ja otse loomulikult ei saa seekordse persooni puhul üle ega ümber sporditeemadest.

Pärast 31. lennu e-klassi lõpetamist plaanis Maris Tustit minna Tallinna Ülikooli käsitööd ja kodundust õppima. Kortergi oli sõbrannaga juba valmis vaadatud. Aga siis sattus ta enda sõnul pooljuhuslikult Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mis tagantjärgi on osutunud õigeks valikuks. Nüüd naudib Maris tööd kiirabis ja osakoormusega ka perearstitööd. Nagu arvata võib, on tema päevad tihedad ja töised, kuid erialase mõttetöö väljalülitamiseks ning keha ja vaimu hoidmiseks on tal siiski omad nipid – mitmed neist kaasa tulnud lapsepõlvest ja kooliajast. Nagu ka mitmed inimesed tema ümber. Eriti soojade sõnadega meenutab ta KG-aegset klassijuhatajat Anne Metsa.

Ma teen intervjuu oma isa Aarne Mägiga. Ma teen temaga intervjuud sellepärast, et ta töötab teatris ja temaga võiks olla huvitav rääkida.

Mina intervjueerisin Riivo Kuivjõge, kes on minu sugulase kasuisa ja minu ema sõber. Ta on kaugsõidu autojuht ja minu meelest on tema amet päris huvitav, sest ta saab näha erinevaid riike.

Valisin ühe eaka inimese, Erika on ta nimi. Ta elab minu lähedal, käin teda mõnikord vaatamas. Ta elab üksi ja tal ei ole enam lähedasi. Ta on 86aastane, on käinud Siberis ja tal on oma elust palju huvitavaid jutte.

Intervjueerin oma ema Madli Miklit, kes tegeleb noorte joogaga ja on seda õpetanud ka Namaste stuudios.

Teen oma intervjuu Kuressaare Gümnaasiumi õpilasega, kelleks on Oliver Leppik. Valisin Oliveri oma intervjuule sellepärast, et ta on minu jaoks huvitav ja inspireeriv inimene ning veel tundub ta hästi entusiastlik õpilane. Minu ülesanne oli küsida ta käest 10 küsimust ja siit need nüüd tulevad koos tema vastustega.

Täna tähistab oma sünnipäeva üks väga oluline mees meie koolis. Ilma tema panuseta ei oleks õppetöö pooltki nii hea. Kuna 7.d klass viis eesti keele tunniülesandena läbi intervjuusid, siis tänase mõtiskluse ongi kokku pannud juubilari lapselaps. Palju õnne, Aleksei, kogu koolipere poolt!

Mina teen intervjuu enda vanema venna Kristover Ludviga. Sellepärast, et tahan ise ka oma vennast rohkem teada ja arvasin, et see oleks vahva.

Mina teen intervjuu oma vanatädi Anneli Randmetsaga. Ma valisin tema, sest ta on hambaarst ja hambaarsti töö on väga raske ja vajalik.

Mina tegin intervjuu oma sugulase Karmel Peaga. Mina tegin intervjuu Karmeliga, sest ta on mulle suureks eeskujuks ja tähtsal kohal minu elus. Küsisin temalt 10 küsimust, millele ta rõõmsalt vastas.

Meie KG avaldab valiku 7.d klassi õpilaste eesti keele tunnis valminud intervjuudest. Persooni, kellega lugu teha, valisid õpilased ise. (Toim.)

Mina intervjueerisin enda suuremat õde Eliiset, kes elas mitu aastat Gruusias. Uurisin temalt, millega ta seal tegeles ning kuidas ta hakkama sai, kas talle meeldis seal ja nii edasi. Teda intervjueerisin just sellepärast, et olen ise ühe korra Gruusias käinud ning mulle meeldis seal väga, tahaksin teada, millega tema seal tegeles ja kuidas ta seal hakkama sai.

Karel Jõeleht on meie uus hiina keele õpetaja ja ta oli nõus meile intervjuu andma.

Henek Tomson, 32. lennu a-klassi vilistlane (klassijuhataja Sirje Kereme), elab nagu seiklusfilmis. Päriselt! Kuna ta on oma tegemistes tsiteerinud Einsteini: „Kõik tuleb teha nii lihtsaks kui võimalik, kuid mitte lihtsamaks,“ ei olnud allakirjutanul võimalik läheneda intervjuule tavapärases küsimus-vastus-võtmes. Seda enam – meest, kes pidas ülikooli lõpuaktusel lõpetajate nimel kõne ja avaldas äsja raamatu, ei saa piirata konkreetsete küsimustega. Teda saab vaid suunata märksõnadega ... Lugu hargnes, ja veel milline lugu!

23. lennu c-klassi vilistlane Kadi Trave on aastaid töötanud haridusvaldkonnas ja on üsna hästi kursis sellega, mis hariduselus toimub. Käesoleva õppeaasta algusest jäid tema lapsed koduõppele. Ja see sobib neile hästi! Lisaks sellele on Kadi lõpetamas magistriõpinguid kunstiteraapia erialal ja leiab, et on nende õpingute jooksul leidnud endale oma elu kutse. On imetlusväärne, et igas päevas on Kadil kindlasti ka tunnike täiesti omaette olemiseks, mõtisklemiseks, lugemiseks, kunsti ja joogaga tegelemiseks.

Mis motiveerib üheksanda klassi õpilast suveks tööd otsima? Oma taskuraha teenimine, töökogemuse soov ja pika suvepuhkuse ajal igavuse peletamine, nii arvavad 9.c klassi noormehed Karel Kohu ja Hendrik Sild, kes töötasid suvel firmas Ösel Plastic OÜ.

Võrkpallihuvilised noormehed soovitavad teistelgi proovida erinevaid asju, et leida see, mis ennast kõige rohkem huvitab.