Eesti vabariigi sünnipäevaks kirjutasid ja kujundasid 4.c klassi õpilased omaloomingulisi raamatuid. Siinkohal pakume teile väikese valiku noorte autorite loometegevusest.

Käesoleval õppeaastal liitus Nooruse kooli perega matemaatikaõpetaja Imbi Püss. Imbi oli kooliajal äärmiselt kohusetundlik õpilane, kes tegeles lisaks õppimisele veel mitmete huvialadega. Näiteks kodutütrena läbis ta mitmeid kümneid kilomeetreid nii öösel kui päeval matkates – seejuures õppis ta meeskonnaülesannete käigus teistega arvestama ning mõistis, et koostööga saavutatakse alati soovitud tulemus.

Ühiskond on teinud, teeb praegu ja tõenäoliselt teeb ka tulevikus vigu. See on normaalne, peamine on, et neist õpitakse. Kui takerduda liialt minevikku, on raske pürgida parema tuleviku poole. Nagu Toomas Hendrik Ilves on öelnud: „Mis on toonud meid siia, see enam edasi ei vii.“

Rahva suhtumine teistesse ja endasse, mis on juhtinud meid, eestlasi, tänastesse uskumustesse ja eneseväljendusse, ei ühildu enam uute, 21. sajandi normidega. Eilne arvamus ja maailmavaade on küll toonud mind ja kogu Eesti rahvast praegusesse hetke, kuid homme on uus päev. Uued võimalused, kaasaegsemad arvamused.

1. veebruaril toimus emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor, kus osales 118 õpilast Saaremaa erinevatest koolidest. Neist 21 olid meie kooli kolmanda kooliastme emakeelehuvilised noored. Olümpiaad toimus teist aastat elektrooniliselt Moodle’i keskkonnas ning selle põhiteema oli „Suuline keel kõnes ja kirjas“.

Ülesannetega mõõdeti seda, kui hästi oskab õpilane analüüsida suulise eesti keele erijooni. Lisaks sisaldas olümpiaad õigekirjaülesandeid, kus õpilased pidid keeleainest analüüsima, sünteesima ja võrdlema. Soovi korral võisid osalejad kasutada internetiallikaid.

Ongi käes viimane päev. Täna räägiks lisaks laagri peamisele eesmärgile (suusatamisoskuste parandamine) ka sõprusest, abivalmidusest ja meeskonnaks olemisest. Ka antud artikli pealkiri on ühe õpilase reklaamlause laagri kohta. Muidugi tuleb juttu laagri lõpetamisest ja tagasisidest. Hästi sobivad meie laagrit seekord iseloomustama laulusõnad:

„Kui seisad selg vastu seina ja püüad väljapääsu leida.

Kui lõpuks sõbrad on koos, sõbrad on koos, siis müür kaob eest.

Nii nädalatest väänad välja seitse pühapäeva,

Sest siis kui sõbrad on koos, sõbrad on koos

Kõik edeneb ja veereb.“

Ma olen tänulik, et sain sündida sellisesse kohta nagu Eesti. Vahepeal olen ma mõelnud, et oleksin võinud sündida mõnda teise riiki, sest olen tundnud, et peaksin elama mõnes teises kohas, aga praegu pole mul sellist tunnet ammu olnud.

Kunstiringi guaššmaalidel on ikka veel talv. Autorid on Kristel Salda ja Natali Abel 7.b klassist.

2.b klassi emotsioonid peale olümpiamedali saamist.

Lillede keskel sa elad ja liigud,

lilled su südamest mured kõik viigu,

lillede ilust naeratus võta,

rõõmsalt ja reipalt edasi tõtta!

Ei ole vist sobivamat luuletust iseloomustamaks ja õnnitlemaks tänast juubilari Signe Käsperit. Varasemalt meie kooli aednik-majahoidja, nüüdsest puhastusteenindaja Signe on see, kes on loonud ilu meie kooli ümbrusesse, aga ise selle kõige juures tagasihoidlikuks ja pigem tagaplaanile jäänud. Ikka lilled või teised inimesed olgu esiplaanil ...

Tänane hommik ei erinenud väga palju teistest hommikutest, välja arvatud see väike pisiasi, et aknast välja vaadates nägime: sajab vihma.

Hoolimata kesisest suusailmast, suundusid osad meist peale hommikusööki tõukekelgumatkale, kus täna olid teeolud isegi paremad kui eile. Ülejäänud läksid suusatama.

Eestlaste üks vanasõnadest on: „Merel silmad, metsal kõrvad.“ Eesti mered ja metsad on ühed kõige tähtsamad ja ilusamad kohad meie rahva jaoks. Minu arvates tähendab see vanasõna, et kui varjad midagi kellegi eest, tuleb see alati välja, sest meri näeb ja mets kuuleb.

11. veebruaril avaldatud Keity maal „Kahe silma vahel“ äratas minus ja Küllis erilist tähelepanu. Kiitsime, imetlesime, vaidlesime ... Suurepärane värvikasutus ja tehnika! „Nädala kunstitöö“ rubriigis näeme reeglina väga andekate laste väga häid õnnestumisi.

Seekordne jäi kummitama. Seal kajastub meie tänane maailm!

Tere, Eesti!

Tahtsin sulle kirjutada, kui õnnelik ma olen, sest oled meile andnud erilisi võimalusi ja rõõme. Olen väga tänulik, et oled andnud meile toreda rahva. Tänud, et oled meile andnud puhta joogivee. Armastame sinu antud imekaunist ja puhast loodust ilusate ja armsate loomadega. Oled teinud ka imelised traditsioonid, nagu mardi- ja kadripäev, jõulud ja jaanid, vastla- ja sõbrapäev, munadepühad ja palju teisi erinevaid, toredaid ja omamoodi traditsioone. Tänu sinule on meil ka meie imeline emakeel, kaunis isamaa ja ilus hümn ...

Päev algas tavaliselt nagu ikka, kui korraga kuulsime koridoris sünnipäevalaulu. Õpetajad tulid Sandrit (perenimega Suurhans) sünnipäeva puhul üles äratama – õhupallide ja tordiga. Seda, kuidas meie oma õnnitlused edasi andsime, räägime pärastpoole.

4.a klassi õpilased jäädvustasid oma töödele loomade öiseid tegevusi.

Meie koolis on selline imeline raamatukogu, kust on võimalik ka kõige uuemaid raamatuid leida.

Eestlastel on selline ütlus: „Metsa taga ei ole metsa.“

Meie metsad on ühed tähtsamad ja ilusamad kohad Eestis. Olen aga tähele pannud, et metsi rikutakse palju. Ma näen pidevalt, kuidas erinevates paikades võetakse maha väga palju metsi. See on probleem, sest neid võetakse maha kiiremini, kui nad tagasi kasvada jõuavad. Mets on meile väga tähtis, saame metsadest hingamiseks vajalikku õhku, metsades elavad mitmed loomaliigid ja seal kasvavad paljud erinevad taimed.

Eelmisel nädalal Tallinnas toimunud Eesti meistrivõistlustel kergejõustikus saavutasid U14 vanuseklassis väga häid tulemusi kaks meie kooli noormeest.