Kuressaare Gümnaasiumi kirjanduse tunni foorumis arutlesime paari abituriendiga teemal „Distantsõpe on tuleviku reaalsus“. Refereerimiseks kasutasime Õpetajate Lehes ilmunud Sirje Pärismaa artiklit „Kas vajame ka distantsõpet pärast eriolukorda“.

Nädala kunstitööks on 9.b klassi õpilase Mariliis Maasiku kunstiolümpiaadi kodutöö, mis hinnati neljanda koha vääriliseks. Teemaks oli „Kohtumine loomaga“ ning pildil oli oluline anda edasi looma emotsiooni.

Emakeeleolümpiaadi piirkonnavoorud toimusid sel aastal uuenduslikult Tartu Ülikooli veebikeskkonnas Moodle. Kuressaare Gümnaasiumis osales 7.–12. klassini olümpiaadil üle 50 õpilase. Olümpiaad pani proovile nii õpilaste digi-, infootsimis- kui ka järeldamisoskused. Palju õnne olümpiaadil esikümnesse jõudnudtele!

3.a klassi laste joonistused sõbrapäeva eel.

Täna, 11. veebruaril kuulutati Kadi raadio „Keskpäeva“ saates välja Saare maakonna 2020. aasta noortevaldkonna parimad. Tunnustusüritusel „Noorsootöö ühendab südameid“ pärjati aasta noortevaldkonna tegijaks meie kooli noorsootöötaja Kristin Lauri. Palju õnne!

Karel Jõeleht on meie uus hiina keele õpetaja ja ta oli nõus meile intervjuu andma.

Selle õppeaasta jooksul postitavad kõik meie kooli klassid neile loositud nädalal ühe foto. Nendest piltidest kujuneb tagasivaade Kuressaare Gümnaasiumi nimelise kooli viimasele aastale.

"Kõige tähtsamad tunnid koolis on eesti keel ja lõunatund, sest need on iga päev," kirjatab klassijuhataja Raina Rääp 1.b klassi foto juurde ja lisab veel, et laste arvates on kõige toredam tund programmeerimine, sest seal saab robotitega mängida.

Jääme ootama 4.a klassi fotot!

3.c klass meisterdas munakarpidest loomi. Töö oli huvitav ja veidi ka pingutust nõudev. Valminud loomapildid tulid aga toredad ja meeldisid meile kõigile.

Saare maakonna 2021. aasta etlejate konkurss toimus veebikonkursina, kus kolme vanuseastme etlejate videosid hindas kolm eraldi žüriid.

Eelmisel nädalal tunnustasid Haridus- ja Teadusministeerium ning Haridus- ja Noorteamet 2020. aasta silmapaistvamaid noorsootöö valdkonna tegijaid ja tegusid.

Joonistus „Õhk“. Autoriks Mariliis Maasik 9.b klassist.

Konkursi eesmärk on leida Nooruse koolile kooli kõige paremal viisil iseloomustav LOGO. Logo peaks saama kasutada nii kooli dokumentidel, erinevatel reklaamtrükistel, meenetel jms.

Henek Tomson, 32. lennu a-klassi vilistlane (klassijuhataja Sirje Kereme), elab nagu seiklusfilmis. Päriselt! Kuna ta on oma tegemistes tsiteerinud Einsteini: „Kõik tuleb teha nii lihtsaks kui võimalik, kuid mitte lihtsamaks,“ ei olnud allakirjutanul võimalik läheneda intervjuule tavapärases küsimus-vastus-võtmes. Seda enam – meest, kes pidas ülikooli lõpuaktusel lõpetajate nimel kõne ja avaldas äsja raamatu, ei saa piirata konkreetsete küsimustega. Teda saab vaid suunata märksõnadega ... Lugu hargnes, ja veel milline lugu!

Selle õppeaasta jooksul postitavad kõik meie kooli klassid neile loositud nädalal ühe foto. Nendest piltidest kujuneb tagasivaade Kuressaare Gümnaasiumi nimelise kooli viimasele aastale.

Arnold Vapper ja Karita Aunbaum saadavad meile 12.c klassi fototervituse, millele on pealkirjaks kirjutanud „Gängstad kutid ja ilusad mutid“.

Järgmisel nädalal 1.b klass. Kohtume!

1.c klassi mõtteid lugemisest.

Rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmiti pärast keerulisi läbirääkimisi 2. veebruaril 1920 Tartus. Leping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore Eesti riigi välissuhtluses. Leping määras ära Eesti idapiiri ning selles tunnustas Nõukogude Venemaa igaveseks ajaks Eesti Vabariigi iseseisvust. Samuti avas see Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina. Lepingu ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.

Alates jaanuarist on 1.a klassil uus klassijuhataja, kes koos oma vahvate õpilastega õpetajaametit avastab. „Täitsa meeldib ja võiks tõesti olla see, mida edasi õppida,“ arvab väikese maakooli õpilasest suurkooli õpetajaks jõudnud Reelia, kes on õppinud eesti ja soome-ugri keeleteadust ning vabal ajal harjutab kitarrimängu!

Kõik, mis toimub meie füüsilise kehaga, mõjutab ka meie mõtlemist ehk vaimset tervist. Sama mõte töötab ka ümberpööratult. Oma „suure kogemusepagasiga“ sellel teemal saan öelda, et see on tõsi. Iga inimene peaks olema oma keha ekspert, sest meie heaolu sõltub sellest.