Kui eelnevalt oli teemaks „5 soovitust ellujäämiseks“, siis seekord annavad 11.b klassi õpilased nõu õpetajatele!

Ühel heal päeval leiab siilike metsast hiigelsuure põldmarja. Aga enne kui ta jõuab selle ära süüa, sekkuvad teised metsa loomad: vares, rebane, öökull ja nirk. Igaüks annab nõu, mida seesuguse ilusa mahlase marjaga peaks tegema. Siilike on päris segaduses.

Ulrika Kestere imearmsate piltide ja mõnusa muigega „Siilike, kes kuulas kõiki“ jutustab sellest, et head nõuanded tasub küll ära kuulata, aga iseendale tuleb siiski kindlaks jääda.

Praegune olukord ei ole kohe kindlasti lihtne kellegi jaoks. Nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks on täiesti uus olukord, millega enamus meist pole varem kokku puutunud.

Kindlasti on olukorral ka õpetlikum pool, õpilastel kasvab kohusetunne ja kontroll enda õppimise üle – nüüd on tõesti olukord, kus õpilased hakkavad mõistma, et kõik käivad koolis iseenda hariduse jaoks.

Kirjutasin Jaanisele 19. märtsil kirja: „Oled võitnud võimaluse“ ja jätkasin hetke pärast „kirjutada Meie KGsse!“ – „Oi, millest täpsemalt?“ uuris Jaanis. Ja nii see kokkulepe sõlmitud sai. Jaanis võtab elus väljakutsed vastu, on sihikindel ja täpne, meie klassi filosoof ja juurdleja, kirjandiedetabeli TOP 3 mees. Tänases arvamusloos jagab Jaanis enda mõtteid ja täpsustab muu hulgas: „Kui nõuannete jagamiseks juba läks, siis soovitaks tegelikult võtta noortel kooli tõsiselt.“ Jaanise klassijuhatajana ma ei kahelnud, kui see noorhärra võimaluse võidab, siis ta panustab 100%. Aitäh Jaanisele ja mõnusat lugemist! (Marit Tarkin, klassijuhataja)

Uurime, mida arvavad õpilased sellest, kuidas praeguste oludega kohaneda, ja millised on nende soovitused, et endaga hakkama saada.

Vaid kolm kuud on jäänud lõpetamiseni, eeldusel muidugi, et kaheteistkümnendike lõpuaktus ikkagi toimub õigel ajal, mis praegust olukorda arvestades ei ole üldse kindel.

12.c klassi abiturient Risto Kaseorg mõtiskleb meid kõiki haaranud teemadel. „See ei ole maailma lõpp,“ tunneb sisimas Risto, kelle mõtted on nädalaga liikunud muretusest muretsemise juurde. „Elu karantiinis on küll ebamugav, aga mitte talumatu,“ arvab Risto. (Toim.)

Sada on arv, mis sisaldab kümme kümmet. Varjupaigad saatsid sõbrakuul uude koju pea sada kassi. Eesti Vabariigil täitus sada aastat. Saja rahva lood. Sada Läänemaa last käis Eesti Laulu peaproovi vaatamas. Sada päeva lõpetamiseni …

Vau. Kujutan ette, et päris paljudel praegustel kaheteistkümnendikel läheb südame alt omajagu õõnsaks, mõeldes peale eksamite õnnestumise ka veel muude oluliste valikute peale, mis neil peale lõpetamist ees seisavad.

Käesolevaks õppeaastaks on meie kool seadnud eesmärgiks: kool kui koostöökoda ja koostöökogu. Selle mõtte alla paigutub nii koostöö kolleegide vahel kui ka koostöö õpilastega ja lapsevanematega. Koostöö parendamisega on meie kooli õpetajad pidevalt tegelenud, kuid selleaastane veebruarikoolitus „Lõiming meie koolis“ ning sellele järgnenud väljasõit pealinna on viinud arusaama toimivast koostööst uuele tasemele.

Veebruarikuu saates sai kuulata luuletusi ja vabariigi aastapäevale pühendatud kõnesid. Saate teises pooles oli külaliseks Kuressaare Teatri loomejuht Aarne Mägi. Saate panid kokku 12.a klassi õpilased Juhan Soon, Martin Leepere ja Jaanis Kannik. Head kuulamist!

Meie KG arvamuskolumnis mõtiskleb lapsevanem Siret Liiv heaks õpetajaks olemise üle. „Maailma saab muuta ka teisiti,“ kirjutab kogenud lasteaiakasvataja, kel endal on olnud plaanis juhikarjäär mõnes haridusasutuses. Kes ja mis Siretit kirjutama ajendas, selgub loost! (Toim.)

Veebruarivaheajal külastasid Kuressaare Gümnaasiumi õpetajad erinevaid Tartu haridusasutusi. Pea viiskümmend KG-last tutvusid kahe päeva jooksul Tartu Variku Kooliga ja Tartu Erakooli filiaalidega Pro-, Tähe- ja LõunaTERA.

Tänane abiturient-mõtiskleja pikemat tutvustust ei vaja – särav liider, enesekindel väitleja, motiveerija ja innustaja, õpetajate päeval kooli juhtohjad haaranud Gerly Ots 12.a klassist.

Käesoleva abituuriumiloo tarbeks mõtiskleb Gerly enda teest tänasesse päeva. Sellest, mis on teda aidanud ja mida ta on tundnud. Edust ja selle tähendusest.

Ma ei saanud ka küsimata jätta, millised on koolijuhi ametit juba korra proovinud Gerly mõtted seoses riigigümnaasiumi tulekuga. (Toimetaja Ave Jõgi)

4. veebruaril toimus Tartu rahule pühendatud kõnekoosolek, kus oma kõnedega esinesid Kuressaare Gümnaasiumi 9.–12. klasside õpilased.

Täna, Eesti Vabariigi sünnipäeval, avaldame viimasena 9.b klassi õpilase Triinu Räime kõne.

Ilusat Vabariigi aastapäeva ja meeldivat vaheaega!

4. veebruaril toimus Tartu rahule pühendatud kõnekoosolek, kus oma kõnedega esinesid Kuressaare Gümnaasiumi 9.–12. klasside õpilased. Meie KG avaldab ettekandmisele tulnud kõnesid kuni 21. veebruarini, mil tähistame Eesti päeva.

4. veebruaril toimus Tartu rahule pühendatud kõnekoosolek, kus oma kõnedega esinesid Kuressaare Gümnaasiumi 9.–12. klasside õpilased. Meie KG avaldab ettekandmisele tulnud kõnesid kuni 21. veebruarini, mil tähistame Eesti päeva.

8. jaanuaril 2003. aastal ilmus esimene nädalalehe Meie KG number. Kaheksa aastat hiljem, 31. augustil 2011 oli aeg teha raske otsus ja muuta Meie KG paberlehest veebiväljaandeks.

Nüüd, jällegi kaheksa aastat hiljem, oleme meie internetiajalehes jõudnud ühe ümmarguse numbrini – ilmus 5000. lugu.

4. veebruaril toimus Tartu rahule pühendatud kõnekoosolek, kus oma kõnedega esinesid Kuressaare Gümnaasiumi 9.–12. klasside õpilased. Meie KG avaldab ettekandmisele tulnud kõnesid kuni 21. veebruarini, mil tähistame Eesti päeva.

Aasta 2020 on meie peres lõpetamiste aasta. Koolide lõpetamise aasta. Meie esiklaps lõpetab ülikooli. Pere keskmine teeb lõpuspurti gümnaasiumis ja pesamuna jätab hüvasti põhikooliga. Ja mina ise ... mina isegi peaksin sügiseks järjekordse kooliga ühele poole saama. See viimane fakt ei oma antud loos tegelikult vähimatki tähtsust. Mõtteid on mul palutud mõlgutada eelkõige just selle lapse osas, kes kevadel gümnaasiumi lõpetama hakkab. Paluti mõtiskleda enda tunnetest sellega seoses.