Žürii

Marek Sadam

Olen luuletaja, tekstiautor ja laulja. Mul on ansambel Sadamasild, lisaks teen kaasa erinevates muusikalistes kooslustes. Antud hetkel kirjutan raamatut lauljatarist Lea Dali Lion.

Minu muusika ja kirjutamiste tee sai alguse lapsepõlvest. Minu lemmikraamatuteks olid Valter Ojakääru „Popmuusikast” ja Anne Ermi „Polkast rokini”.

Usun, et minu loomingu juured on sügavalt looduses ja selle jälgimises, hoidsin juba lapsena pigem omaette ja võisin tunde vaadelda ning sellest said alguse esimesed lood. Üle kõige püüdlen rahu poole ja vaid rahu seisundis suudan kirjutada. Kahtlemata olen kõige õnnelikum laval ja laua taga kirjutades. Olen tänulik enda vanematele, muusikaõpetajatele ja suurimatele õpetajatele – muusikutele minu ümber. Ilmselt kõige mõjukam algusaja mõjutaja on olnud Evald Raidma, kes on üks ansambli Fix alustaladest. Dirhami neeme tipp, Kirbla pangapealne, Suure-Jaani koduaed või kontsertlavad Saksamaal, USAs või Eestis – nad kõik on mu õpetajad. Iga kuuldud kontsert, iga noor või vanem artist. Kõigest on midagi õppida. Selle kõige juures ei tohi muutuda sarnaseks massiga või kopeerida kedagi teist. Pigem olla rahus aus kui suure kära sees võlts. Muusika on rahu.

Pille-Rite Rei

Olen Saaremaa juurtega laulja, helilooja, saksofonimängija ja Avatud Kooli muusikaõpetaja. Muusika on viinud mind elama nii Kopenhaagenisse, Malmösse kui ka Rio de Janeirosse.

Minu muusikatee sai alguse juba lasteaias lauldes, kuueaastaselt läksin õppima plokkflööti ja sealt algaski armastus puhkpillide vastu. Rootsis elades puges mu südamesse jazzlaul, sealt edasi Taanis andis enda muusika kuulmine suure orkestri esituses jõudu ja inspiratsiooni heliloominguga tegemiseks. Muusika on põnev, muusika võib viia Sind ükskõik kuhu, pane vaid silmad kinni ja lase end kanda.

Juured on mul Saaremaal Sõmeral. Olen väga tänulik oma perekonnale, kes on alati minusse uskunud. Tahan tuua ka välja esimese lauluõpetaja Marika Aarnise, kes suutis alati õiged eakohased lood valida ning kes õpetas mind päriselt laulust aru saama.

Minu mälestustes on ka väga tähtsal kohal Solistica eelkäija – üleriigiline noorte solistide ja duettide konkurss. Peale selle, et seal sai nii meeletult võisteldud :) sai sealt ka endale imelisi sõpru, kellega hiljem Otsa-koolis muusikateooriatunnis harilikke pliiatseid vahetada ja bändi teha. Võistluses võikski olla tähtsamal kohal just uute sõprade loomine ja endasuguste kunstnike leidmine.

Toomas Uibo

Laulja ja muusik Toomas Uibo astus lavalaudadele juba aastal 1980, kui alustas üheksa-aastasena esinemisi koos oma isaga. Nende ühine laulukava „Laulan sõbraks öö ja päeva” sai Eestis ülimenukaks ja nii anti järgnevate aastate jooksul sadu kontserte üle riigi, kuni häälemurdeni välja aastal 1985. Toomas on esinenud 13-aastasena ka Moskva sümfoonikutega, mänginud laste muusikafilmis „Kevad südames” peaosa ning olnud ka neli aastat Tartu Poistekoori solist.

Oma peamisteks õpetajateks ja inspiratsiooniallikateks peab ta oma isa Väino Uibot ja koorijuht Uno Uigat, kelle juhtimise all toimus vokaaltehniline areng. Peale 36-aastast lavapausi sai tema muusikaline tegevus taas hoo sisse TV3 saatest „Maskis laulja”. Igapäevaselt tegeleb Toomas turunduse- ja kommunikatsiooniga lennufirmas Xfly.

Triino Lest

Olen tänasel päeval kultuurikorraldaja. Seega olen muusikaga seotud teisi kuulates ja kuulata lastes. Seoses sellega olen muusikastiilide suhtes „köigesööja”, sest kuidagi teisiti ma oma tööd teha ei saaks. Olen arvamusel, et kultuurikorraldajad ja kontsertide korraldajad on publiku muusikalise maitse teerajajad. Meie vastutusel on see, kas publik suudab hinnata head muusikat või mitte. Oma publikut on pidevalt vaja harida. Just selline on minu moto seda tööd tehes.

Olen Solistica eelkäijakonkursi korraldaja Sirje valvsa pilgu all ning hiljem peakorraldaja. See andis minu teele kaasa korraliku muusikalise ja korraldusliku „lastetoa”, mida siiani saan positiivselt tunda.

Ise olen solist vaid duši all, publiku ette lauljana olen julgenud astuda vaid koos laulvate sõpradega :)

Priit Pruul

Kui suurem osa ajast kulub lugemisele, kuulamisele, mõtlemisele ja kirjutamisele, siis ei oskagi öelda, kuidas see mind täpselt iseloomustada võiks. Veidi on kõigest sellest ka samas muusikaga seotud.

Toona, kui solistide konkurss Saaremaa Ühisgümnaasiumis alustas, oli see ikkagi väga suur asi, eelkõige osalejate endi jaoks. Ja kui ma ei eksi, siis täiesti esimesel konkursil, aastal 1997 tuli solistidel esitada koguni kaks lugu. Aga jah, kogu see solistide konkursi nädalavahetus oli nagu omamoodi pidupäev, kus said kokku uute ja vanade sõprade-tuttavatega, kellega ehk aastas tõesti trehvasidki vaid paar loetud korda.

Žüriiliikmena on see konkurss olnud alati üks hea võimalus olla vaimustatud. Usun, et see on ka tänavu täpselt nii.

Minu teekonnal muusikas, kui seda nii võib üldse nimetada, on olnud palju suunajaid, inspireerijaid. Õpetajate ja mentoritena on selles suurimat rolli mänginud Sirje Medell ja Tiit Paulus, aga samuti kõik need sõbrad-tuttavad muusikud, kellega on olnud õnn koos muusikat teha või kelle muusikast vaimustatud olla nii kuulaja kui kirjutajana.

Sirje Medell

Töötan Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikoolis soololaulu õppejõuna, EMTa jazzosakonna magistriõppe lauljatele erialaõppejõuna või hääleseadjana. Lisaks töötan väikese koormusega Avatud Koolis koos Pille-Ritega muusikaõpetajana. Annan meistrikursuseid hääleseade, kõnetehnika ja vokaalpedagoogika vallas. Kuna olen rahvusvaheliselt sertifitseeritud poplaulu vokaalpedagoog, siis ka hääleseadja paljudele professionaalsetele lauljatele erinevates stiilides. Koostöös häälearstidega tegelen hääleteraapiaga.

Laulan kaasaegse improvisatsiooni vokaalansamblis ImproVoc.

Olen sündinud ja kasvanud Kohtla-Järvel, muusikaõpingud algasid kodus ja Jõhvi lastemuusikakoolis. Jätkusid H. Elleri nim Muusikakoolis klassikalise laulu erialal. Magistrikraad kaasaegse improvisatsiooni (Contemporary improvisation) alal. Muusikaline tegevus on olnud üsna kirju nö polkast rockini ja jazzini, kammermuusikast suurvormideni. Olen saavutanud lauljana grand prix ja Moskva televisioonis „Otsime talente” laureaaditiitli.

Siiski hakkas mind õpilaste tekkimisel üha enam huvitama vokaalpedagoogika, põhjalikum algus sai tehtud Kuressaares SÜG-s, kus sai alguse ka solistide ja duettide konkurss. Väga mitmed õpilased on jõudnud siit lavalaudadele professionaalidena ka rahvusvahelisel tasemel.

Jätkasin õpetamist TÜ VKAs ja õnnestus luua ilmselt esimene Eesti põhipilli õpetaja õppekava vokaalpedagoogidele. Arvan, et õnnestus, sest väga mitmed selle õppekava läbinud ja EMTA magistriõppes jätkanud on ka Solistical juhendajatena.

Kellele olen tänu võlgu? Eelkõige enda vanematele, õpetajatele, teejuhtidele, häälearstidele, kolleegidele, muusikutele, tööandjatele, õpilastele, õnnelikele juhustele – tänu neile olen saanud nii palju õppida ja õpin aina edasi.

Margus Vaher

Olen vabakutseline laulja, raamatute autor, õhtujuht ja hobifilosoof.

Muusikaline teekond sai alguse 16-aastaselt, kui sain endale esimese kitarri. 2007. aastal võitsin tolleaegse populaarse ETV lauljate konkursi „Kaks takti ette”. Viieteist aasta jooksul tegevmuusikuna olen nüüdseks andnud üle tuhande kontserdi. Olen välja andnud viis täispikka albumit.

Demovooru žürii

10. Solistica demovooru žüriiliikmed on Eesti noorte lauljate konkursiga oma elus kokku saanud küll. Palusime sõnadesse panna, millised tunded, mõtted ja mälestused neid valdavad Solisticale mõeldes.

Gertu Pabbo

Novella Hansoni käe all õppides oli Solistica kui aasta sündmus, sest siis sai kogu tööd ja vaeva kõigile näidata ning end proovile panna. Mäletan, et siis sai ikka alati poodi uue kleidi järgi minna, et ennast hästi tunda ja maksimum anda. Solistica oli ja on kindlasti siiani väga professionaalselt korraldatud ning konkurents on alati väga-väga tugev.

Eve Pärnsalu

Esimesed mälestused juubilar-Solisticast (kunagi küll teise nimega konkurss) seostuvad mul žüriiliikmeks olemisega. Hiljem lisandusid muidugi ka minu õpilaste esinemiste kaudu saadud kustumatud muljed ja väärt kogemused.

Solisticaga käis kokku termin kabaree, mis mind kord täiesti pahviks lõi – mõtlesin, kuidas ja millal nad kõike seda teevad ja harjutavad, ise ju koolilapsed?! See imetlust vääriv trupp tollal oli lend, kus klaverit mängis Britta Virves.

Muidugi on Solistica peamisteks märksõnadeks populaarsus, kvaliteet ja areng koos oma võimeka korraldusmeeskonnaga. Solistica on nagu pisike välismaareis, mida lauljad ja juhendajad väga ootavad ja pikalt ette valmistavad – lõpuks, kui saad „pileti”, pakid kohvri, võtad kandle ja Tiugu ühes ning sõidad mitmeks päevaks toredale maale kenade kaaslaste sekka laulma ja kuulama.

Kuulmiseni ja laulmiseni!

Mikk Targo

Solistical olen korduvalt osalenud nii demovooru kui ka põhižüriides. Olen vaimustatud sellest konkursist ja kõikidest osavõtjatest. Osalemine sellel laulukonkursil on ju igale osavõtjale/juhendajale suur väljakutse, töö ja pühendumus parima tulemuse saavutamiseks. Kindlasti on osavõtjatele ka väga oluline kuulda ja näha oma „konkurente”, olla laval koos väga hea bändiga ja tunda nii võistluspalavikku kui ka esineda lavalt publikule.

Tänan Solistica tublit ja väga töökat peret ja soovin Solisticale igavest elu! :)