Solistical osaleja, kui soovid esineda laupäeval, 31. jaanuar Privilege noortepeol 16+, pane tähele:
registreeri oma esinemisoov reedel saabudes infolauas,
jäta sinna fonogramm, mis on CD-plaadil, või teade, et saadad ennast kitarril,
pane infolauas kirja esineja andmed (juhul, kui on taustalauljaid, siis ka nende andmed),
pane infolauas kirja esitatava laulu andmed.

NB! Laval on kokku 2 mikrofoni, palume sellega arvestada!

Laupäeval kell 22.00 toimub proov Privilege´is. Esinemine algab kell 23.00. Esinemise järjekord loositakse ja antakse teada kohapeal.

Grete Paia on Kuressaare Gümnaasiumi vilistlane, Solistica 2015 žürii liige ja esineb Privilege´i noortepeol 16+ laupäeval, 31. jaanuaril. Siinkohal väike ülevaade Grete tõusust Eesti muusikataevasse.

Sinu esimene hitt oli „Lõpp sellel lool“. See on muidugi ammune muusika, aga kuidas see sündis, sa olid siis ju päris nooruke?

Ma olen sellest juba nii palju kordi rääkinud ja paljud on seda lugu korduvalt ka kuulnud, aga teen lühikokkuvõtte: 13aastaselt oli mul üks suur armumine, mis sai alguse vaid ühele poisile silmavaatamisest. Nii lihtne see oligi. Hiljem praadisin kuid ja lõpuks panin asjale punkti nii, et kirjutasin sellest laulu.

Kas täna sellele loole tagasi vaadates on hinges pigem rahutus või jätavad teismelise mäslevad tunded juba rahulikuks?

Seda on tore meenutada. Oleme selle noormehega nüüdseks head sõbrad.

2011. aastal võitsite noortebändi konkursil tiitli Superbänd 2011. Mida see sinu jaoks tähendas ja mida kaasa tõi?

Sellel konkursil osalemine oli väga suurepärane kogemus nii personaalselt kui ka kollektiivselt – Superbänd 2011 tiitel sai saavutatud FBs hääletuse tulemusena. Kogu bändi jaoks oli tegemist suure tunnustusega. Tänu sellele saime tol korral esineda Noortebändi finaalvõistlusel Von Krahli lavalaudadel ning see saavutus andis veidi laialdasemat kõlapinda.

2012. aastal liitusid Moonwalki agentuuriga. Mida see tähendab, kes sinu tegemisi sellest ajast suunab?

Julgen öelda, et tegemist on minu teise perega, väga toetava, julgustava ning ägeda perega.

Alates Moonwalkiga liitumisest on minu manager Tambet Mumma, keda ma väga hindan. Kõik esinemised kooskõlastatakse temaga. Moonwalkiga liitumisest alates on kõikide minu lugude arranžeeringud tehtud koostöös Sven Lõhmusega. Samuti on tema kirjutanud minu loodud lauludele ,,Päästke noored hinged“ ja ,,Armageddon“ eestikeelsed sõnad.

2013. aasta on sinu jaoks ilmselt märgilise tähendusega: ringlesid Eesti Laulu karussellil, jõudsid finaali ja saavutasid seal 2. koha, said üle Eesti tuntuks. Oled kokku lugenud, mitu esinemist sul 2013. aastal toimus?

Jah, 2013 oli tõesti muusika vallas pöördeline ja see Eesti Laulu 2. koht oli uskumatult hea tulemus. Ei ole oma 2013 aasta esinemisi küll kokku lugenud, aga ainuüksi augustis oli neid juba mõnikümmend – siis oli tuur ja lisaks palju muid väga vingeid üritusi, kus sai lavalt läbi käia.

2014. aasta kevadel lõpetasid gümnaasiumi. Kus ja mida sa õpid?

Kuna pikemat aega oli mul kinnisideeks reklaami- ja turundusvaldkond, otsustasin õppima asuda Estonian Business Schooli (EBS). Sealseks erialaks on International business administration: marketing, communication ehk siis kogu õppetöö toimub inglise keeles, erialaks on rahvusvaheline ärijuhtimine spetsialiseerumisega turundusele, kommunikatsioonile ja reklaamile.

Elukorraldus muutus oluliselt: kolisid saarelt mandrile – iseseisev elu, mida see sulle juurde on andnud?

Eks ma elasin suuresti ka abituuriumiaastal pealinnas, aga tõsi, nö täiskohaga Tallinna elanik minust sai vahetult enne lõpetamist. Tohutu kergendus on hetkel see, et ei pea enam vanaviisi iganädalaselt kahe linna vahet pendeldama, mis oli päris väsitav – nii füüsiliselt kui vaimselt. Muud suuremat muutus ma hetkel ei oskagi välja tuua... elutempo läheb iga päevaga ikka aina kiiremaks ja kohustusi tuleb juurde kõikvõimalike esinemiste, telesaadete, intervjuude jms osas, muidugi ka ülikool nõuab tohutult palju, ent kui ühel hetkel niisuguse tempoga ära harjuda, siis nagu ei oska ega tahagi teisiti enam. Igav hakkab! :)

Millised olid eelmise aasta saavutused muusikamaailmas?

Eelmine aasta oli küllaltki tasane ja rahulik minu jaoks just muusikamaailmas. Võtsin paljuski aja maha just nimelt gümnaasiumilõpu ja ülikooli sisseastumise ning sisseelamise tõttu. Esineda olen ikka palju saanud, aasta alguses tulin välja 3. singliga „Armageddon“, millega ma astusin koostöös Metsakutsuga Eesti Muusikaauhinnad 2014 galal üles. Suvi oli täis väga põnevaid üritusi, neist meeldejäävamad olid Pühajärve jaanituli, Õllesummer, Saaremaa rannapidu, Valga militaarfestival ning Vanamõisa käsitöölaat. Sügisel tegin debüüdi õhtujuhina Reformierakonna 20. juubelil, kus minu lavapartneriks oli Jürgen Ligi. Üks värvikamaid ja värskemalt meeles olevaid ettevõtmisi on telesaate salvestus Moskvas, kus andsin ühes Koit Toome, Getter Jaani, Anne Veski ja ansambel Lainega kontserdi sealsetele saatkonnatöötajatele, kohalikele venelastele ning Anne Veski lojaalsetele fännidele. Jõulude paiku näidati saated ka ETVs nime all „Raudse eesriide jumalused: Moskva eri“. Kahju, et reis ainult paaripäevane oli, aga sellegipoolest nalja sai kõvasti ja väga põnev oli – rongisõit oli kirss tordil. :)

Kui peaksid enda kohta välja tooma kolm olulisemat iseloomujoont, siis mis need on?

Olen aeg-ajalt kärsitu, kuid põhjus, mis selle taga peitub, seisneb asjaolus, et olen enda suhtes äärmiselt nõudlik, mõnikord mõtlen üle ja pabistan liialt. Nõudlik olen ka üldjuhul nende suhtes, kellega koostööd teen, näiteks bändikaaslaste suhtes. Eks mõnikord tuleb ette ka erimeelsusi ja mõningasi ütlemisi, kuid alati suudame kompromisse leida.

Üldiselt pean end kohusetundlikuks ja nõudlikuks inimeseks nii enda kui teiste suhtes. Aeg-ajalt olen ehk liiga impulsiivne ja spontaanne.

Olen Tallinnas üksinda elamisega õppinud rohkem enda sisetunnet usaldama ja intuitiivselt tegutsema. Tuleb iseennast kuulata ja mitte lasta teistel end niivõrd mõjutada.

Kui alles aasta-kaks tagasi üritasin kõik teha, et praktiliselt kõigile meeldida, siis nüüd ei mängi minu jaoks enam niisugune asi primaarset rolli. Olen selline nagu olen ja ma ei pea vajalikuks üritada olla keegi, kes ma tegelikult sisimas ei ole ega soovigi olla.

Kui palju sõprade jaoks aega jääb?

Kui aasta tagasi oli minu sage vastus samale küsimusele „kahjuks viimasel ajal peaaegu ei jäägi. Eks see ole kurb tõepoolest, aga kusagilt tuleb mingi piir tõmmata ja valikuid teha“, siis nüüd on olukord veel drastilisem. Mul on reaalselt ainult 3–5 inimest, kellega üritan „regulaarselt“ kontakti hoida. See aga ei välista asjaolu, et ma kedagi lausa kuu või kaks ei näeks. Seepärast olengi sõpruskonnast välja noppinud need, kelle puhul tunnen, et neid võin usaldada ning mul tõesti ei ole aega tühipalja teeseldud ning viisakusest välja punnitatud „tere-kuidas-läheb“ ameerikaliku suhtluse jaoks.

Mida käesolev aasta kaasa toob?

Eks seda ole näha, aga loodan, et palju põnevat ning uusi väljakutseid! Kindlasti on plaanis muusikavallas asjad rohkem käima tõmmata jälle ja tegutsema hakata. Saladuskatte all võin ka öelda, et varsti peaks ka uus laul tulema. Töö käib! :)