Bänd
VLADIMIR VÕSSOTSKI
Saame tuttavaks, olen Vladimir Võssotski. Elukutseliselt kunagise klassikalise taustaga erinevates live- ja stuudioprojektides tegelev džässpianist, Sillamäe Muusikakooli direktor ning JazzTime Fest & Club eestvedaja.
Viieaastasena tahtsin käia muusikakoolis ning just sel põhjusel, et mulle mitte kuidagi ei meeldinud lasteaias päeval magada ... tundub, et see lapsepõlve kapriis osutuski saatuslikuks mu elus.
Nõuanne ...
Usun, et kõige tähtsam noore muusiku jaoks on ikka usk endasse! Peab olema see tunne, et MA SAAN! Seda tunnet pole lihtne saavutada, aga kui see on käes siis ei kao kuhugi.
Särav hetk ...
Ma muud kui säran. Aga tõsiselt rääkides: minu esimene katse bassi ja trummiga koos mängida Otsa-kooli koridoris asuval klaveril oli üks meeldejäävamatest. Bassil mängis siis mingi härra nimega Mihkel Mälgand. Aasta võis olla siis 1997, nii et käesoleval aastal täitub 20 aastat meie koostöö ja sõpruse algusest. Uskumatu, aga nii on.
MIHKEL MÄLGAND
Basskitarrist/kontrabassist, hariduselt interpretatsioonipedagoogika magister
Vaimustus basskitarrist tekkis juba viieaastaselt, kui õnnestus esimest korda seda pilli käes hoida. Päris ametina seda siis veel muidugi ette ei kujutanud – pigem tahtsin saada tisleriks, kokaks või prügiveo autojuhiks!
Nõuanne ...
Püüa enda jaoks mõtestada sõnum, mida tahad edastada ning jutusta see publikule! Kuigi solist seisab saatebändi ees ja on tähelepanu keskmes, siis ühtse terviku moodustamiseks püüa ennast näha osana bändist!
Särav hetk ...
Säravaid hetki on tulnud ette väga palju ja loodetavasti on kõige säravamad veel ees! Esimeseks suuremaks tähetunniks oli esinemine rahvusvahelisel festivalil Peterburis, kus pealtvaatajaid oli umbes 15000! Olin siis kümneaastane ja mänginud bassi veidi üle aasta!
AHTO ABNER
Olen tegevmuusik ja õpetaja Viljandi Kultuuriakadeemias, samas mõtlen ka, kuidas muusikaharidust põnevamaks teha.
Viieaastasena (mis oli 32 aastat tagasi!!!) tahtsin väga saada traktoristiks. Veetsin oma suved Peipsi järve ääres Tammispää külas. Meie maja lähedal oli kolhoosi laut ning käisin tihti lehmadega vestlemas. Laudas töötas sõnnikuvedaja Maasikas, kes suurest lehmalaudast suurele põllule, sinise traktoriga sõnnikut vedas. Nii paar korda päevas. Sattusin seda paar korda pealt vaatama ning ühel päeval kutsus traktorist Maasikas mind enda juurde ja uuris, kas tahaksin tulla ka traktoriga sõitma. Muidugi tahtsin! Sellest päevast alates olin huvitatud ainult traktoritest.
Nõuanne ...
Noorele lauljale soovitaksin olla avatud uutele ideedele, kuulata, mis toimub Sinu ümber ja anda endast laval 150%.
Särav hetk ...
Muusikalisi eredaid hetki on olnud väga palju. Säravamateks on saanud hetked, kus satud olema laval koos muusikutega, keda usaldad ja kui sünnib midagi müstilist, midagi sellist, mida keegi ei osanud oodata. Sa vaatad teistele otsa ja saad aru, et kõik said aru, et praegu "see" juhtuski. "See" on muusika ime. Üksi mängides selliseid imesid ei sünni.
Väga meeldejäävad on ka hetked laulupeol mängimisest, tänuväärsest publikust Jaapanis, kes pooleteisetunnises järjekorras su plaate ostavad, kordadest, kus pead end ületama ja ei tea sel sekundi murdosalgi, mida teha. See kõik on niiii põnev!!!!
