SISSI NYLIA BENITA: „Saaremaa on üks mu lemmikkohti maailmas.“
Osalesid 2017. aasta Solistical esimest korda ja tulid, nägid, võitsid. Tundub lihtne! Kuidas lugu tegelikkuses oli?
Tegelikkuses olin ma üritanud juba paar aastat Solistica võistlusele üldse saada, ilma et seda juhtuks. Ma olin ausõna nii üllatunud, kui mu lauluõpetaja mulle ütles, et me sõidame Saaremaale! Sealt edasi nautisin võistlust ilma ootusteta, ma lihtsalt nautisin seal olekut ja tundsin nii suurt au, et ma seal sain olla üldse. See on siiani üks vahvamaid kogemusi.
2018. aasta kevadel osalesid konkursil „Eesti otsib superstaari“. Huvitav fakt – jäid saates kahe saarlase vahele ;) ehk tulid teiseks. Mida saade sulle sellist õpetas, mida sa muusikamaailma kohta veel ei teadnud?
Saade õpetas kindlasti ka muusikamaailma karmi külge. Seda, kui kiire see elustiil on ja kuidas see võib tervisele karmilt mõjuda, kuid ka nii palju head. Õpetas kindlasti, kuidas suhelda inimestega, kuidas võõrastega koostööd teha. Ja kindasti seda, et endasse peab uskuma. Ma õppisin ka iseennast ja enda piire tundma.
Sinu puhul ei saa üle ega ümber su tuntud isast. Kuidas on tema mõjutanud sinu teekonda lauljaks?
Tal on tervele teekonnale olnud suur mõju, just toetuse mõttes. Pole vahet, mida ma läbi elan, ta on analoogse asja läbi teinud ning oskab alati toetada ja nõu anda. Ja isana on ta alati mu jaoks olemas.
2019. aastal nägime sind juba konkursil Eesti Laul, kas superstaarisaate kogemus tegi konkursil osalemise lihtsamaks või keerulisemaks?
Ma arvan, et see tegi osalemise lihtsamaks selles mõttes, et ma ei kartnud enam kaameraid. Superstaaris saime me ka meediakoolituse, mis tuleb siiani väga kasuks ja Eesti Laulul kaasa aitas. Kuid need on siiski kaks erinevat võistlust, mis eeldavad erinevaid lähenemisi.
Sa oled ühes intervjuus öelnud: „Elu muutub kogu aeg ja me peame aktsepteerima, et mitte miski ei saa igavesti samasuguseks jääda.“ Millised on olnud sinu elu olulised muutused, mida sa vastu oled võtma pidanud?
Neid muutusi on palju olnud, sest kui neid enam pole, siis olen elus seisma jäänud, mis on minu silmis kõige õudsem tunne. Alles hiljuti lahenes näiteks üks terviseprobleem, mis pööras mu elu mitmeks aastaks pea peale ja taaskord tähendab see minu jaoks kogu elustiili muutust. Seekord õnneks on see muutus meeletult positiivne. Ja olles 20aastane, on neid muutusi hetkel palju igas eluvaldkonnas, sest vaikselt hakkab tekkima uus enesetunnetus ja elu loksub mingisugusesse uude mustrisse.
Sel aastal näeme sind Solitica žüriis, milliste tunnete/ootustega tuled konkursile?
Ma olen lihtsalt öeldes meeletult elevil. Ootan seda pikisilmi. Ma kavatsen nautida kogu kogemust ja võtta sellest viimast. Ja kuna Saaremaa on üks mu lemmikkohti maailmas, siis ma ootan kogu reisi väga! Natukene on muidugi närv ka sees, sest sellest tuleb minu jaoks uus kogemus, kus ma pole võistleja kingades.