Nooruse Meridiaan

Nädala kunstitöö

Külli Mänd, kunstiõpetaja — Fri, 02 Oct 2026 11:30:28 +0300

Artikkel, Kultuur

„Mina ja maailm“ Foto: Eti Nõgu

„Mina ja maailm“ Foto: Annabel Ingalt

9. klassi õpilased mõtestasid maailma olemust. Tööde „Mina ja maailm“ autorid on Eti Nõgu 9.d klassist ja Annabel Ingalt 9.b klassist.

Suveseik 2026

Gert Lutter, eesti keele ja kirjanduse õpetaja — Fri, 02 Oct 2026 11:30:22 +0300

Reportaaż, Varia

Sellised olid meenutused möödunud suvest Foto: erakogu

Millest kõneles suvi? Foto: erakogu

Koolileht kogus töötajate ja õpilaste suvemeenutusi, mis kõik kokku olid just sellised.

Draakoni küüniste vahelt kalapüügivetele, reisimälestused ja suveseiklused, avastamas Saaremaa hiidrahnu ja Eestimaiseid murakaid, ronimas Šveitsi kassiredelil ja uudistamas 1930. aastate uunikume.

Milline oli Sinu suvemälestus?

Saame tuttavaks – muusikaõpetaja Kairit Sepp

Eve Tuisk, eesti keele ja kirjanduse õpetaja / lugemise valdkonna juhtõpetaja — Fri, 02 Oct 2026 08:17:14 +0300

Intervjuu, Personaalia

Saame tuttavaks – muusikaõpetaja Kairit Sepp Foto: Gert Lutter

Nooruse kooli uue muusikaõpetaja Kairit Sepa elu tiirleb muusika ja noorte inspireerimise ümber. Lisaks sellele, et ta juhendab muusikakoolis noori soliste, laulab ta ka ise bändis. Aga miskit oli veel puudu. Soov oma hommikutesse särtsu ja vürtsi lisada tõigi Kairit Sepa meie kooli tööle.

Millisel hetkel oma elus said aru, et sinust saab õpetaja?
See äratundmine ei tulnud üleöö, vaid kasvas välja armastusest muusika vastu. Olen väga väikesest peale muusika sees üles kasvanud. Muusikalised juured ulatuvad aega, mil minu vanavanaonu lõi asjaarmastajatest puhkpilliorkestri ja oli selle dirigent, nii ka minu vanaisa, kes mängis samuti linna puhkpilliorkestris – baritoni. Kodus oli iga päev muusika: kes mängis akordioni, kes mängis klaverit, kes laulis ja seda nii sünnipäevadel, perekondlikel traditsioonilistel üritustel, jõulupühadel kui ka paljudel muudel üritustel. Ühesõnaga muusika siin ja muusika seal, muusikat tuli ise luua, harjutada ja esitada perekondlikel tähtpäevadel, traditsioonilistel sündmustel.

Suureks eeskujuks on olnud minu staažikas Kuressaare Muusikakooli solfedžoõpetajast ja koorijuhist ema, kes on olnud ka kunagises Kingissepa 2. keskkoolis algklasside muusikaõpetaja ning ka muusika eriklassi klaveriõpetaja. Tema eeskujul olen näinud muusikaõpetaja tööd juba väga väikesest peale. Ise muusikakoolis klaverit, dirigeerimist, laulmist ja solfedžot õppides pidin käima ema muusikateooria tundides. Eks see pisik sealt mu hinge pugeski, aga teadlikumalt sain õpetajaametist ja sellest rollist teada siis, kui minu muusikateekond mind Tallinna koolidesse viis. Sealt see õpetajatöö ja mõte selle suuna võttis ning hakkas mulle aina rohkem meeldima.

Kuidas sattusid Kuressaare Nooruse Kooli tööle?
Nooruse kooli tõi mind töökuulutus muusikaõpetaja ametikohale, aga juba mõnda aega tagasi tekkis mõte, et sooviksin end proovile panna ka üldhariduskoolis. Hommikud möödusid noote kirjutades, laule maha võttes, muusikakooli soololaulu tundide ettevalmistustes ning bändiproovis olles, kuid tundus, et mõnda hommikut võiks veel täiustada, särtsu ja vürtsi lisada.

Tean, et Nooruse kool ei ole su ainus töökoht. Millega sa veel tegeled ja kuidas oma aega mitme koha vahel jagad?
Tõepoolest on mul nüüdsest mitu töökohta. Olen juba 2002. aastast alates Kuressaare Muusikakoolis soololaulu õpetaja. Noorte solistide individuaalne ettevalmistamine konkurssideks pakub minu hingele suurt rõõmu ja vaimustust, sest iga hääl on unikaalne. Olen vaimustuses nii igast väikesest, rääkimata suurest edusammust õpilaste tervisliku häälekasutuse, musikaalsuse kui ka enesekindluse osas. Tegelen palju just rütmimuusika pop-, jazz-, soul- jne muusikastiilides laulude õpetamisega, kus eriti oluline on individuaalne õpetus.

Minu tegevus ei piirdu ainult õpilaste õpetamisega, vaid olen ise ka lauljana bändis Kairit & Toomas Duo koosseisus ning lauljaks, koorijuhiks, muusikaõpetajaks õppinud õpetajal vast pole raske mitmel rindel töötada, sest need rollid toidavad tegelikult üksteist. Ainult ajakava planeerimisel on vaja jätta väiksed pausid, et jõuda rollist rolli ümber lülituda.

Teatud päevad pühendan end üldhariduskoolile, teised muusikakooli individuaaltundidele ning õhtud või nädalavahetused proovidele ja esinemistele. Kõik tegevused on omavahel seotud, sest kõik tiirleb siiski muusika ja noorte inspireerimise ümber – klassi ees olemine ja individuaalne lauluõpe toidavad teineteist.

Vaimne ümberlülitus nõuab tõesti kiiret vaimset reset’i, aga eks aeg näitab, kuidas minu hääl koormuse jagamisel ning füüsiliste piiride hoidmisel hakkama saab. Igatahes annan endast parima, armastan oma tööd ja naudin õpetamist täiel rindel – „laval“ olemine hoiab pedagoogi „vormis“.

Kuidas esimesed nädalad Nooruses on möödunud? Kes või mis aitab sul kooliellu sisse elada?
Esimesed nädalad on möödunud tempokalt, täis uut ja positiivset elevust ja energiat. Sisse elada aitavad eelkõige toetavad ja sõbralikud kolleegid ning eriti minu mentor Liisa Toomsalu, kes on alati valmis nõuga abiks olema.

Räägi natuke endast: kus on sinu juured, millised koolid oled lõpetanud?
Minu juured on Saaremaal. Olen siin sündinud ja üles kasvanud, mandril õppinud ja töötanud ning meelsasti tagasi saare peale maandunud. Olen lõpetanud endise Kuressaare Gümnaasiumi 19. lennu ja olen praeguse Nooruse kooli vilistlane. Kuressaare Gümnaasiumist viis minu sihikindel teadmine õppida muusikat edasi Tallinna Georg Otsa nimelisse Muusikakooli, kus õppisin koorijuhtimist ja pop-jazz-laulmist, ning sealt omakorda Tallinna Ülikooli, kus omandasin muusikaõpetaja kutse bakalauruse- ning magistrikraadi.

Milline on sinu enda kooliaja kõige eredam mälestus? Kas meenub mõni lugu, mis näitab, milline õpilane sa olid?
Mälestusi on palju erinevaid, aga kõige positiivsem ja eredam seostub ikka muusikaga. Meie tollane muusikaõpetaja Mai Rand viis meid Tartusse Vanemuise teatrisse, kus saime vaadata professionaalset Richard Rodgersi muusikali „Helisev muusika“. See jättis minu hinge kustumatu mulje. Kontserdikülastusel oli eesmärk omaette. Meie klass pidi lavastama sama muusikali omaenda koolis – kus siis veel häid ideid kogud kui elust enesest, etendust vaadates. Seda enam jättis see südamesse eredamad mälestused, kuna uhke ja vastutusrikas roll oli mängida von Trappide pere seitsmest lapsest kõige vanemat tütart Liesl von Trappi ja seda veel oma koolis.

Ja muidugi muusikatundide kontrolltööd. Kui hindelised diktaadid ja muusikatööd toimusid, siis klassivennad ikka õigeid vastuseid minu käest klunisid. Jagasin neile vastuseid lahkelt, sest hea tunne oli teisi aidata.

Millised on sinu hobid?
Hobid on kõik see, mis mind elus kõige enam innustab. Esinemised lauljana, mulle meeldib aias lillepeenraid kujundada, muusikat kuulata, kontsertidel ning teatris käia. Armastan tänaseni võistlustantsu, mida kunagi ise sai võistlustules harrastatud, kuid nüüdseks elan vaid interneti vahendusel võistlussportlastele kaasa.

Mida soovid uueks õppeaastaks oma õpilastele ja kolleegidele?
Õpilastele soovin uudishimu ning eelkõige rõõmu muusikast ja avastamisest!
Kolleegidele soovin lõputut kannatlikkust, lennukaid ideid, üksteise toetamist ja sära silmisse ka kõige kiirematel nädalatel!

Tere tulemast Nooruse kooli, armas Kairit! Olgu Su sisseelamine üldhariduskooli tegemistesse särtsakalt sujuv ja vallatult vürtsikas.

Õppisime tundma seeni

Merle Tustit, klassiõpetaja — Fri, 02 Oct 2026 08:15:54 +0300

Artikkel, Klassilood

Seenemetsas (joonistasid 3.b klassi õpilased) Foto: 3.b klass

Eelmisel nädalal oli 3.b klassi õppetundides nädala teemaks „Seened“.

Lugesime seentest, õppisime tundma erinevaid söögi- ja mürgiseid seeni, lahendasime seeneülesandeid ning lõpuks ka joonistasime seeni.

Huvitav oli teada saada, kui palju on erinevaid seeni sügisel meie metsades. Nii mõnegi jaoks oli uudis, et seened ei olegi taimed, vaid seened on seened. Uudistasime Fen-Inti poolt kooli kaasa võetud seeni ja saime teada, et lisaks kukeseenele on väga maitsev söögiseen ka lehter-kukeseen ehk lehter-torbikseen. Saime teada, et seeni leidub ka mujal kui seenemetses. Põnev oli teada saada, et seened aitavad looduses kaasa mulla tekkele. Ka õpetaja küpsetatud kodusaias olid sees seened, nimelt pärmseened, mis tegid saiataigna kohevaks. Sai maitses väga hästi!

Ajakirjast Täheke leidsime ühe hästi vahva Ilmar Trulli kirjutatud luuletuse „Seene kübar“.

SEENE KÜBAR

SAABUS SÜGIS, LEHEPRÜGIS
SAMBLA RÜPEST VÄLJA TRÜGIS

MAITSEV MASAJALGNE SEEN
NAGU KAABUGA PELMEEN.

TAL ON MÜTS KUI VIHMAVARI.
KUKESEENEL NAGU HARI.

AGA IMEKS TULEKS PANNA,
ET TA MÜTSI PEAS EI KANNA.

VEIDI VEIDER, MA EI SALGA,
AGA SEENEL MÜTS KÄIB JALGA.

Laste poolt öeldu pani kirja õpetaja Merle.

Hea löök golfimängus annab tiivad

Ülle Räim, kehalise kasvatuse õpetaja / liikumise valdkonna juhtõpetaja — Thu, 01 Oct 2026 08:22:20 +0300

Intervjuu, Sport

Hea löök golfimängus annab tiivad Foto: erakogu

8. klassis õppiv Kris Kuusk on sportlik noormees, kes alustas meie koolis õpinguid eelmisel õppeaastal 7. klassis. Tema enda sõnul toimus kohanemine nii kaaslaste kui kooliga kiiresti. Krisi suur kirg ja võimalus eneseületuseks on golf.

„Golf on õpetanud mulle rahulikku mõtlemist, eneseusaldust, distsipliini ja pinge all tegutsemist. Pead suutma närvilises olukorras keskenduda olulisele ja teha õigeid otsuseid. Neid oskusi saan kasutada ka koolis ja igapäevaelus, eriti olukordades, kus tuleb iseseisvalt hakkama saada ja pinget kontrollida.“

Kuidas sa golfi juurde jõudsid ja mis sind selle spordiala juures siiani kõige rohkem köidab?
Jõudsin golfi juurde tänu oma vanaemale, kes tutvustas mulle seda spordiala juba siis, kui olin 5-aastane. Sellest ajast alates olen golfi mänginud ja see on mulle siiani väga palju meeldinud. Golfi juures köidab mind kõige rohkem see, et mulle meeldib sporti teha ja võistelda. Mulle meeldib ka see tunne, kui mängus tuleb mõni eriti hea löök või lõpuks õnnestub midagi, mille nimel olen harjutanud.

Osalesid hiljuti Prantsusmaal rahvusvahelisel võistlusel. Mis võistlusega oli tegemist ja kuidas võistlustele pääsesid?
Osalesin Prantsusmaal toimunud Evian U14 Championshipil, mis on üks Euroopa suuremaid U14 golfivõistlusi. Seal võisteldakse nii individuaalselt kui ka tiimina. Eestist valiti võistlusele kaks parimat U14 poissi ja kaks tüdrukut ning mul õnnestus sinna pääseda.

Mis jäi sellest kogemusest sulle kõige rohkem meelde?
Kõige rohkem jäi meelde see, kui professionaalselt sellist suurt võistlust korraldatakse. Samuti oli väga lahe näha Euroopa ja maailma tipptasemel noori mängijaid ning mängida väljakutel, kus toimuvad ka suured rahvusvahelised võistlused.

Kui vaatad tagasi Prantsusmaa võistlusele, siis mida sa sealt endaga kaasa võtad ja millises suunas soovid golfis edasi liikuda?
Prantsusmaa võistlus andis mulle veel rohkem kindlust, et tahan sellistel suurtel võistlustel osaleda ja golfis edasi jõuda. Sain aru, kui kõrge on Euroopa tase ja kui palju on mul veel areneda. Edaspidi tahan koguda järjest rohkem kogemusi ja jõuda veel suurematele võistlustele.

Golf on individuaalne ala. Kuidas näeb välja mängija tegevus võistluse situatsioonis?
Golfi puhul peab väga palju iseendaga hakkama saama, sest väljakul oled põhimõtteliselt ainult sina ja pead ise kõik otsused tegema. Oluline on oma närve kontrollida, keskenduda ja ennast usaldada. Arvan, et minu tugevus ongi see, et suudan pinge all rahulikuks jääda ja häid otsuseid teha.

Sinu golfiharrastus tähendab päris palju võistlusi ja koolist eemal viibimist. Kuidas sa ühendad sportimise ja õppimise ning mida individuaalne õppekava sulle selle juures võimaldab?
Koolist eemal olemine on mulle juba üsna tuttav, sest olen mitu aastat talvel Hispaanias treeninud ja ka võistluste tõttu koolist puudunud. Individuaalne õppekava annab mulle võimaluse oma aega ise planeerida ning ühendada õppimine ja treeningud. See õpetab mulle ka iseseisvust ja ajaplaneerimist.

Mis on see, mida golf on sulle õpetanud ja millest on kasu ka koolis või igapäevaelus?
Golf on õpetanud mulle rahulikku mõtlemist, eneseusaldust, distsipliini ja pinge all tegutsemist. Pead suutma närvilises olukorras keskenduda olulisele ja teha õigeid otsuseid. Neid oskusi saan kasutada ka koolis ja igapäevaelus, eriti olukordades, kus tuleb iseseisvalt hakkama saada ja pinget kontrollida.

Senised parimad tulemused

1. koht Eesti U12
1. koht Läti U12
1. koht Estonian Junior Open U14
1. koht Eesti U14 (2 korda)
1. koht Läti U14
2. koht Soome U14
16. koht MM U13
22. koht Eesti Meistrivõistlused
32. koht EM U16

Soovime Krisile edu ja unistuste täitumisi!

Käega katsutav kliima ehk Mis meist saab?

Jaana Puksa, 6.b klassi mentor — Wed, 30 Sep 2026 10:09:35 +0300

Reportaaż, Klassilood

Käega katsutav kliima ehk Mis meist saab? Foto: Jaana Puksa

5.a ja 6.b klassi osalesid kolmapäeval, 23. septembril kliimahariduse ja merekultuuri teemalisel õppepäeval “Käega katsutav kliima. Mis meist saab?”. Õppepäev koosnes kolmest osast: interaktiivne rändnäitus “Käega katsutav kliima. Mis meist saab?”, töötoast “Merekultuur ja muutuv Läänemeri” ning ühe asutuse, mis pakub keskkonnateemalisi lahendusi, külastamisest. Meie külastasime Kudjape jäätmejaama.

Päev oli täis huvitavaid uusi teadmisi, rõõmsat äratundmist ning mõtlemapanevaid fakte.

Mida õpilased kuulsid-nägid-märkasid?

Sain teada, et

kliima soojeneb;
meri seob rahvad;
jäämäed sulavad;
kui mereveetase tõuseks 3 m, siis oleks suur osa Kuressaarest vee all;
morsekood on olemas ja kuidas seda lahendada;
et morsekoodi kõrval kasutatakse ka lippudega koodi;
isegi arvutimängude mängimine reostab meie keskkonda;
must värv neelab soojuse endasse;
et autod teevad väga palju halba kliimale;
suvaline inimene ei tohi ega saa laevas kaptenit asendada;
Saaremaa prügi viiakse mandrile;
prügila taga on kelgumägi, mille alla on maetud prügi;
et klaaspudeleid taaskasutatakse;
paber ja papp vormitakse kuubikuteks ning ühe kuubiku hind on 80 eurot;
et prügilas on taaskasutustuba, kust saab tasuta asju kaasa võtta;
et prügilas puitu ei põletata kohe ära, vaid purustatakse ja siis läheb kütteks.

Lisaks soovin teada saada,

mis on robotlaevad?
miks inimeseda annavad asju ära, kui need on terved?
miks surutakse papp ja paber kuubikuks?
mida tehakse ravimitega, mis jõuavad jäätmejaama?

Selleks, et meie keskkond oleks jätkusuutlik, saan mina teha järgmist:

ei viska patareisid tavalisse prügisse, sest see võib põhjustada tulekahju;
ei viska kilekotte kompostikasti;
ei viska elektroonikat tavalisse prügikasti;
sõida rohkem rattaga või kõnnin jala;
viskan prügi õigesse prügikasti: pandipakend, biojäätmed, pakend, segaolme. Ei viska prügi maha;
kasutan vähem elektrit;
ei raiska vett.

Järgmistele õppepäeval osalejatele koostasime väikese viktoriini. Vastused leiad näituselt!

Miks on vaja rohkem metsa?
Kuidas mõjutab jää sulamine keskkonda?
Kuidas on aasta 1850 kliimamuutustega seotud?
Mis on litosfäär?
Mis on hüdrosfäär?
Mis on krüosfäär?
Mis on stratosfäär?
Mis on atmosfäär?
Mis on osoonikiht?
Miks on rammus muld just musta värvi?
Mis on musta värvi ja sinise mere seos?
Miks peaks eelistama fosfaadivabu pesuvahendeid?
Miks peaks kasvatama ise maitsetaimi?
Mis on NATO foneetiline tähestik?
Kuidas kirjutatakse Kuressaare Nooruse kool morsetähestikus?

Toredat nuputamist ja avastamist!

Sander Tulk rääkis lugudest ja nende tähtsusest

Eve Tuisk, eesti keele ja kirjanduse õpetaja / lugemise valdkonna juhtõpetaja — Tue, 29 Sep 2026 11:53:38 +0300

Artikkel, Õppetöö

Noortel oli suur huvi mangakoomiksi „The Twelve“ teise osa vastu Foto: Eve Tuisk

Sander vastas rõõmuga noorte küsimustele Foto: Anneli Meisterson

Kohtumine Sander Tulgiga Foto: Eve Tuisk

24. septembril külastas meie kooli vilistlane Sander Tulk, kes rääkis kolmanda kooliastme noortega lugudest ja nende olulisusest inimeste elus. Lisaks oli meil ainulaadne võimalus tutvuda tema mangakoomiksi „The Twelve“ teise osaga. Oleme väga rõõmsad ja tänulikud, et Sander juba teist korda meie kooli noortega kohtuma tuli.

Milleks meile lood?

Sander mõtiskles koos noortega selle üle, kuidas me tegelikult kõik igapäevaselt lugusid tarbime, olgu selleks TikTok, Facebook, raamatud, filmid, kuuldud või räägitud juhtumised. Ta rõhutas, et lugude jutustamine on üks vanemaid tegevusi, mida inimene on teinud, ja et see on miski, mis meid loomadest eristab. Lood õpetavad, kõnetavad ja seovad meid teiste inimeste, ühiskondade, aga ka ajalooga. Lood on tsivilisatsiooni aluseks.

Oma vestluses noortega rõhutas Sander ka seda, et lugude kirjutamine, õigemini kirjutamine üleüldse on miski, mille käigus on võimalik asjadest ise ka aru saada. Kirjutamise käigus läheb nii mõnigi kord „tuluke põlema“ ja teemade sügavam sisu avaneb.

Sander tunnistas, et tema mangakoomiksis on muu hulgas esindatud mitmed suured küsimused, näiteks õnne ja tähenduse otsimine ning leidmine, enda kutsumuse leidmine, maailma ilu ja valu ning mis üldse on õige ja mis vale. Ta avaldas lootust, et kirjutades on võimalik neile vähemalt osaliselt vastus leida.

Õpilaste arvamused

Minu arust oli see kohtumine väga äge, kuna teadsin Sandrit juba lapsepõlvest. Ta oskab väga hästi joonistada, kirjutab ja illustreerib. Ta on põneva ja selge jutuga mees. Ta raamat tundus väga äge ja loodan seda mingi päev lugeda. Soovin talle parimat, kuna ta on tõesti väga tore ja tark mees. Oskar

Täna kohtusime kirjaniku Sander Tulgiga, mulle väga meeldis. Sander oli hästi aus ja südamlik ja see, et ta just koomikseid kirjutab, meeldis mulle eriti. Sander oli esimene kirjanik, keda ma päriselt huviga kuulasin. Kõige põnevam oli minu meelest see, et ta aitas kujundada 5miinuse raamatu kaanepilti. Seal läks aeg nagu lennates. Martha-Mia

Sander rääkis kõigepealt enda haridusest, mis koolis ta käis ja mida edasi õppima läks. Ma sain teada, et vahel joonistab ta ühte lehte kaks tundi ja et esimese raamatu tegemine võttis tal üle aasta. Ma sain ka teada, et tema raamatud on inglise keeles. Adeele

Sander Tulk rääkis oma raamatust „Kaksteist vägilast“, inglise keeles „The Twelve“. Sander on meie kooli vilistlane, kes lõpetas meie kooli aastal 2011. Tema unistus väiksena oligi kirjutada koomiks. Kuigi osad õpetajad ütlesid talle, et see idee on jaburus, ei andnud Sander alla ning ongi nüüd esimene eesti (manga)koomiksikirjanik. Mari-Liis

Millised lood käivad noorte endiga hetkel kaasas?

Pärast kohtumist Sandriga said noored mõtiskleda selle üle, millised lood nendega hetkel kaasas käivad ehk mis on neile mingil põhjusel oluline. Lood on hästi erinevad, nagu inimesed isegi.

***

Võlumaailmas on elu nii lihtne. Haldjana on mul küll kohustused, kuid need ei ole ka nõudvad. Inimeste aitamine, nende soovide täitmine – kõik see on nii rutiinne. Aga mõnikord, kui päev saab läbi, mõtlen ma selle üle, kas terve oma elu pean ma käituma nagu teenija? Isabel

Oli tavaline päev kodus: tehti tööd, toideti loomi ja tehti süüa. Päeva lõpus see ei olnud enam tavaline päev. Õhtul, kui päike oli peaaegu loojunud, oli kuulda koputust uksel. Vanaema läks vaatama, kes seal võiks olla sellisel ajal. Need olid küüditajad. /.../ K.

Elas kord üks tüdruk, kellel olid heleroosad juuksed. Ta oli väiksest saati uskunud muinasjutte ja lootnud, et ta leiab ka kunagi armastuse nagu nendes lugudes. Selle tüdruku nimi oli Evangelina Fox. Tema mõlemad vanemad olid surnud, aga tal olid mälestused sellest, kuidas ema luges talle Põhjamaa muinasjutte. /.../ Heti

Kui ma olin 5-aastane, sõitsin emaga rattaga. Järsku jooksis üks koer mulle järgi. Ta oli sõbralik ja nunnu väike koer, aga ma kartsin teda ikka. F.

Minu kodu elutoas on suur aken, mis käib lahti. Tol päeval jooksis minu koer välja ning läks naabrite aeda. Üritasin teda ära meelitada tagasi meie juurde, aga see esialgu ei töötanud. Lõpuks tuli ta tagasi, kuid ma kartsin, et ta ei tule tagasi. Siiamaani on ta tore ja tervislik koer, aga mäletan seda päeva väga hästi. Fredi

Aitäh, Sander, et meiega lugudest rääkisid, aitäh, et meiega oma lugu jagasid! Aitäh, et meie koolile oma mangakoomiksid kinkisid!

PS! Sandri eelmisest külaskäigust saad lugeda siit.

Kolmas Vaatus tuleb taas etüüdidena

Anneli Meisterson, kultuurijuht — Fri, 25 Sep 2026 13:02:10 +0300

Teade, Kultuur

Plakat Foto: Anneli Meisterson

Nooruse kooli teatripäev Kolmas Vaatus toimub sel aastal 21. oktoobril ning kannab teemat „Vana lugu, uus vaatus“. Seekord pöörame pilgu Saaremaa kohapärimuse poole ja uurime, millised lood meie ümber tegelikult elavad.

Kohapärimus ei tähenda ainult ammu kirja pandud muistendeid ja legende. See võib olla lugu mõnest tuntud Saaremaa paigast või inimesest, kohalik ütlemine, kummaline juhtum, põlvest põlve räägitud lugu või isegi linnalegend. Mõni lugu võib olla naljakas, teine salapärane või veidi kõhe. Oluline on leida sellest midagi, mis kõnetab ka tänast noort.

Noorte ülesanne ei ole vana lugu lihtsalt ümber jutustada. Sellest tuleb luua oma versioon – tuua vana lugu tänasesse päeva, vaadata seda teise nurga alt või anda tegelastele hoopis uus hääl. Just sellest sünnibki „uus vaatus“.

Etenduste loomine toimub seekord kahte moodi. 9. klassid valmistavad etüüdi koos oma klassiga – kokku neli gruppi. 7.–8. klasside õpilased loovad etüüdi kirjanduse ainegrupis ning neid rühmi on kokku kümme. Seega peaks teatripäeval lavale jõudma 14 erinevat lugu ja tõlgendust. Etüüdi pikkus kuni 5 minutit.

Et asi liiga lihtne ei oleks, on igal etüüdil ka neli kohustuslikku elementi.

Rekvisiit – KOOST. Igas etüüdis peab olema kasutatud KOOST. Kuidas ja milleks, jääb juba tegijate fantaasia otsustada.
Kalambuur. Etüüdis peab kõlama looga seotud kalambuur ehk sõnamäng.
Heli. Kõik etenduses vajalikud helid ja muusika loob rühm ise.
Reklaamplakat. Iga etendus saab oma plakati, kus on etenduse pealkiri, rühma või klassi nimi, tegijad ja rollid ning teatripäeva info.

Enne teatripäeva toimub 15. oktoobril ühine läbimäng. See ei ole veel lõplik etteaste, vaid võimalus oma etüüd laval läbi proovida ja tagasisidet saada. Pärast seda jääb aega oma lugu veel täiendada, muuta ja tuunida.

Kogu ettevõtmise juures on tähtis ka protsess. Etenduse loomisel tuleb koos ideid välja mõelda, ülesandeid jagada, katsetada ja vahel ka uuesti alustada. Kõik ei pea olema näitlejad – vaja on ka loo loojaid, helikujundajaid, plakati tegijaid ja teisi, kes aitavad tervikul sündida.

Küsi täpsemalt oma eesti keele ja kirjanduse õpetajalt, pane trupp kokku ja registreeri end hiljemalt 8. oktoobriks. Kohtume laval!

1. klasside liikumispäev

Raina Tiidovee, klassiõpetaja — Fri, 25 Sep 2026 13:02:04 +0300

Artikkel, Sport

1. klasside liikumispäev Foto: Raina Tiidovee

1. klasside liikumispäev Foto: Diana Matt

1. klasside liikumispäev algas jalkahallis, kus sealsed treenerid olid ette valmistanud põnevad mängud, et tekitada huvi jalgpalli vastu.

Seejärel toimus aardejaht kooli ümbruses, kust tuli leida 10 etteantud looduslikku asja.

1.c õpilased arvasid päevast nii:

Jalkahallis jooksmine oli lahe. Emilia
Kullimäng oli ka hea ja pärast proovisime jalgpalli mängida. Lisete
Mulle meeldis aardejaht. Kõige lihtsam oli leida puukoort. Metsas nägime ka madu. Loviise
Mul jäigi kastan leidmata. Margot

Terve klass oli arvamusel, et see oli tore koolipäev.

Sügise sünnipäev 2.c klassis

Triin Kõue, klassiõpetaja — Fri, 25 Sep 2026 13:01:41 +0300

Artikkel, Klassilood

Sügise sünnipäev 2.c klassis Foto: Triin Kõue

Kolmapäeval, 23. septembril saabus meie kodude ja kooliõuele imekaunis sügis. Otsustasime üheskoos 2.c klassi õpilastega rõõmsalt tähistada sügise sünnipäeva.

Selleks tõid õpilased kooli erinevaid sügisande, mida nad olid leidnud metsast või enda koduümbrusest. Meie sügisene näitus sai tõeliselt rikkalik ja värvikirev – klassi jõudsid sügisvärvides lehed, käbid, oksad, tammetõrud, kastanid, marjad, seened ja palju muud põnevat. Igal kingitusel oli oma lugu.

Õpilased tutvustasid enda toodud sügisande klassikaaslastele ning rääkisid, kust nad need leidsid ja miks just see leid neile sügise juures meeldib.

Meie sügise kingitustest said osa ka teised huvilised, kutsusime meie väikest sügisnäitust vaatama. Oli rõõm näha, kui palju põnevat ja ilusat võib leida loodusest, kui oskame ringi vaadata.

Kõige toredam oli aga üheskoos minna värviküllast sügist tervitama koolihoovi. Värskes õhus jalutades tundus, et sügis ise oli meiega kohtuma tulnud.

Suur aitäh kõigile 2.c klassi õpilastele ja peredele, kes aitasid sügise sünnipäeva nii toredalt tähistada!

Soovime kõigile kaunist alanud sügist ja rõõmsaid avastusi looduses!

Nooruse kooli noored viisid Saaremaa lood Pranglile

Renat Ränk, IT-spetsialist — Fri, 25 Sep 2026 13:01:37 +0300

Artikkel, Kultuur

Prangli ekskursioonil viidi noored muuhulgas vaatama ka saare ainsat hiidrahnu – Punast kivi Foto: Erakogu

18.–20. septembril toimusid Prangli saarel XI saarte noorte pärimuspäevad „Keik on trois“, millest võttis esimest korda osa ka Kuressaare Nooruse Kooli esindus.

Kolm päeva kestnud pärimuspäevad tõid Pranglile kokku ligi sada noort Eesti eri saartelt. Ürituse eesmärk oli tutvustada noortele saarte kultuuripärandit ning näidata, et vanad laulud, lood, kombed ja oskused sobivad hästi ka tänapäeva.

Kuressaare Nooruse Kooli esindasid 8rr mentorgrupi õpilased Getter Mägi, Ly-Sandra Reimal, Mikk Martti Mägi, Ekke Kirs, Brait Orav ja Erik Märtson. Noori juhendasid 8rr mentor Renat Ränk ja füüsikaõpetaja Angelina Rooväli.

Pärimuspäevade programm oli mitmekesine. Nädalavahetus algas piduliku rongkäigu, lipu heiskamise ja tutvumisõhtuga. Laupäeval avastati koos kohaliku giidiga Prangli saart ning osaleti praktilistes õpitubades. Kaheksas töötoas sai muu hulgas proovida viltimist ja kangastelgedel kudumist, tutvuda kalasuitsetamise ja ravimtaimedega ning õppida merepäästet. Laupäev kulmineerus rahvamajas toimunud kontserdi ja simmaniga. Nooruse kooli grupp esitas näidendi „Saaremaa sai ühe jala juurde“. Etenduse lõpus kõlas lõõtsa, kitarri ja djembe saatel „Kõljala valss“, mis meelitas julgemad tantsugi keerutama. Ettevalmistuses ja esinemises lõi kaasa ka Mustjalast pärit Saaremaa pärimuse tundja Helje Raaper, kes rikastas lavastust pärimuslike regilaulude ja lugudega.

Noortele jäid Pranglilt eelkõige meelde rahulik saareõhkkond ja hea kämping. Kohalike inimestega küll palju ei suheldud, kuid neist jäi sõbralik mulje. See-eest leiti uusi tuttavaid teiste saarte noorte hulgast. Pärimusega seotud teemadest jäid meelde eri saarte rahvariided ja nende kandmise olulisus, samuti pärimuslikud toidud, mida iga saar tutvustas ja pakkus.

Kokkuvõttes jäid noored reisiga väga rahule ning nii mõnigi ootab juba võimalust osaleda järgmisel aastal Vormsil toimuvatel pärimuspäevadel. Oma etteastet hindasid noored siiski üsna enesekriitiliselt – järgmiseks korraks sooviti paremat või rahvalikumat näidendit ning võimaluse korral ka rahvariideid.

6.c klass vaatas koos Luce kooli kuuendikega filmi „Morten“

Kristin Lauri, noorsootöötaja — Thu, 24 Sep 2026 05:58:37 +0300

Reportaaż, Klassilood

Thule koda ja 6.c Foto: Kristin Lauri

6.c klass käis koos Luce kooli kuuendikega Thule kinos vaatamas Eesti filmi „Morten“. Ühine kinokülastus pakkus lisaks filmielamusele ka hea võimaluse kohtuda Luce kooli 6. klassiga.

Filmi peategelane Morten ei leia oma kohta koolikeskkonnas – tõrjutus ja klassikaaslaste surve panevad teda üha valusamalt küsima, kuhu ta kuulub ja kes ta tegelikult on. Kui Morteni ellu ilmuvad kaks tüdrukut, tänavakunstiga tegelev Miia ja salapärane rabatüdruk Emilie, leiab ta end kahe maailma vahelt – argireaalsuse ja müstilise, linna ja raba, esimeste tunnete ning valusate valikute vahelt (info Apollo kodulehelt).

Filmist jäi õpilastele kõige rohkem kõlama kiusamise teema. Arutelu käigus leiti, et kedagi ei ole õige kiusata lihtsalt sellepärast, et ta on teistsugune või ei sobitu teistega. Samuti jõuti mõtteni, et kõrvalseisjal on oluline olukorda märgata ja mitte lihtsalt pealt vaadata.

Teine oluline teema oli enda eest seismine. Õpilased arutlesid selle üle, kui raske võib mõnikord olla öelda „ei“, kui teised sinult midagi ootavad. Samas leiti, et oluline on julgeda oma arvamust väljendada ja rääkida, kui miski teeb haiget või tundub ebaõiglane.

Julge rääkida ja enda eest seista, leia täiskasvanu, kellelt abi küsida.

Õpilastele meeldis ka filmi loomulikkus. Eraldi toodi välja, et filmis kasutati noortele tuttavat slängi ja kõnekeelt, mistõttu tundusid tegelased ja nende omavahelised vestlused ka nende igapäevaelu moodi.

Pärast filmi arutledes jõudsime ka selleni, et alati ei ole lihtne teha õiget valikut, eriti siis, kui kardad teiste arvamust või tahad seltskonda kuuluda. Samas on oluline jääda iseendaks, märgata enda ümber toimuvat ning vajadusel abi küsida.

„Morten“ on hea võimalus rääkida teemadel, mis puudutavad noori iga päev: sõprusest, kiusamisest, julgusest, kaaslaste survest ja sellest, kuidas enda ning teiste eest seista, esimesest armastusest ja nutiajastu karmimast poolest.

Suur aitäh Luce kooli kuuendikele toreda ühise kinokogemuse eest!

Kääpalt kaasa uusi mõtteid Erasmus+ õpiränneteks

Anneli Meisterson, kultuurijuht — Thu, 24 Sep 2026 05:58:28 +0300

Reportaaż, Kultuur

Koordinaatori töölaud Foto: Anneli Meisterson

17. septembril osales Kuressaare Nooruse Kooli kultuurijuht ja Erasmus+ koordinaator Anneli Meisterson Võrumaal Kääpa Koolis toimunud akrediteeritud üldharidusasutuste õpirände koordinaatorite kohtumisel.

Kääpa Kooli Erasmus+ tegevusi tutvustas loodusainete õpetaja ja Erasmus+ koordinaator Aiki Jõgeva, kes on kooli rahvusvahelist koostööd vedanud juba 1998. aastast. Tema kogemus näitas hästi, kuidas järjepidev rahvusvaheline koostöö saab kujuneda kooli loomulikuks osaks ning toetada kogu kooli arengut.

Haridus- ja Noorteameti Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri esindajad Merike Talli ja Anne-Mai Runno tutvustasid akrediteeringu vahearuandlust, uut programmiperioodi ja reakrediteerimist ning selgitasid õpilaste rühmaviisiliste õpirännete ja õpetajate töövarjutamise nõudeid. Samuti juhiti tähelepanu 2026. aastal jõustunud muudatustele, aruandluses sagedamini esinevatele vigadele ning sellele, kuidas õpirännete tulemusi ja mõju tõendada. Johanna Sild käsitles kaasamist ja võimalusi toetada neid õppijaid ning töötajaid, kelle osalemist võivad takistada tervislikud, majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised või geograafilised põhjused.

Tutvustati ka värsket uuringut „Erasmus+ haridustöötajate õpirände tulemuslikkuse ja tajutava mõju uuring üldhariduses“, millega saab lähemalt tutvuda Erasmus+ agentuuri kodulehel. Uuringu järgi on 99% haridustöötajatest oma õpirändega rahul. Kõige suurem mõju sünnib aga siis, kui head ideed jõuavad ühelt osalejalt kogu koolipereni.

Palju arutleti ka kaasamise üle: kuidas jõuaksid õpirändesse need õppijad ja töötajad, kes vajavad osalemiseks rohkem julgustust, ettevalmistust või tuge.

Sisukate arutelude kõrval pakkus avastamisrõõmu Kääpa koolimaja. Matemaatika näiteks kandis seal nime rehkendüs, ajalugu aolugu ja ühiskonnaõpetus ütiskunnaoppus. Direktori kabinetti juhatas silt iistvidäjä ning arvutikappi ehtis vahva nimetus üsäpuutri. Nii tuli Erasmus+ koordinaatoritel koolimajas liikudes lisaks projektikeelele veidi ka võro keelt õppida.

Liikumisõpetaja Marko Kesküla tegeleb lohesurfi ja DJ-tamisega

Kaisa Sau, ajalooõpetaja / argumenteerimise valdkonna juhtõpetaja — Wed, 23 Sep 2026 10:11:04 +0300

Intervjuu, Personaalia

Lohesurfini jõudis Marko tänu huvile mere ja veespordi vastu Foto: erakogu

Käesoleval õppeaastal uurime, milliste põnevate hobidega tegelevad meie õpilased ja õpetajad vabal ajal. Avaloos räägib liikumisõpetaja ning DJ- ja raadioringi juhendaja Marko Kesküla lohesurfist.

„Kõik ei tule kohe välja, aga seda parem on tunne, kui lõpuks õnnestub,“ ütleb ta.

Teist aastat juhendab ta koolis ka DJ- ja raadioringi, kus noored saavad proovida DJ-tööd, avastada muusikat ja tutvuda raadiomaailmaga. Lohesurfiga meie koolis küll praegu tegeleda ei saa, kuid DJ- ja raadioringis on veel vabu kohti.

Kirjelda oma hobi. Kaua oled sellega tegelenud? Miks/kuidas selleni jõudsid?
Minu hobiks on lohesurf ja olen sellega tegelenud juba 20 aastat. Lohesurf on veespordiala, kus liigud surfilauaga vee peal ning sind veab tuule jõul suur lohe. Mulle meeldib selle juures kõige rohkem kiirus, vabaduse tunne ja see, et ükski päev merel pole päris samasugune. Kõik sõltub tuulest, lainetest ja ilmast.

Lohesurfini jõudsin tänu huvile mere ja veespordi vastu. Alguses tundus päris uskumatu, et tuule jõul on võimalik vee peal nii kiiresti liikuda ja kõrgele hüpata. Kui esimest korda proovisin, sain üsna kiiresti aru, et see on ala, millega tahan edasi tegeleda. Nüüdseks on sellest esimesest korrast möödas juba kaks aastakümmet.

Kas ja kuidas on su hobi sind inimesena muutnud? Mida see on õpetanud?
Lohesurf on õpetanud mulle kannatlikkust, järjekindlust ja oma võimete tundmist. Kõik ei tule kohe välja, vahel harjutad ühte asja kümneid kordi ja ikka kukud vette. Aga kui lõpuks õnnestub, on tunne seda parem.

Samuti on meri õpetanud loodust austama. Merel ei saa lihtsalt otsustada, et täna teen täpselt seda, mida tahan. Tuul ja meri otsustavad päris palju sinu eest. Pead õppima olusid hindama ning aru saama, millal tasub merele minna ja millal mitte.

Oluline on ka mitte oma võimeid üle hinnata. Lohesurf võib olla väga turvaline, kui tead, mida teed, aga liigse julguse eest võib meri üsna kiiresti arve esitada. Olen 20 aasta jooksul ka ise nii mõnegi luu murdnud. Need kogemused on õpetanud, et julgus on vajalik, aga sama tähtis on osata õigel hetkel pidurit tõmmata.

Milline ere hetk seoses hobiga meenub? Midagi naljakat või ootamatut?
Eredamad hetked on tavaliselt need, kui mingi uus trikk või kõrgem hüpe esimest korda õnnestub. Enne oled võib-olla kümneid kordi vette kukkunud ja siis ühel hetkel tuleb kõik täpselt välja. See tunne jääb pikaks ajaks meelde.

Naljakaid kukkumisi on aastate jooksul olnud ilmselt rohkem, kui jõuaks kokku lugeda. Lohesurfis võib väga kiiresti juhtuda, et lähed tegema enda arvates elu kõige efektsemat hüpet, aga mõni sekund hiljem lõpetad suure plärtsuga vees. Kõrvaltvaatajatele on see kindlasti lõbusam kui kukkujale endale.

On sul eeskujusid? Kes need on?
Eeskujudeks on maailma parimad lohesurfarid. Nende puhul on äge vaadata, kui kaugele on võimalik selle spordialaga jõuda ja kuidas pidevalt nihutatakse piire, mida lohesurfiga üldse võimalikuks peetakse. Samas ei pea eeskuju tingimata olema maailmameister. Hindan ka inimesi, kes armastavad merd, tegelevad oma hobiga aastaid ja annavad oma kogemusi ning teadmisi järgmistele edasi.

On sul mõni siht? Kuhu tahad oma hobiga jõuda?
Pärast 20 aastat ei ole eesmärk enam ainult see, kui kõrgele hüpata või kui keerulise triki suudan ära teha. Loomulikult tahan endiselt areneda ja uusi asju õppida, sest muidu läheks igavaks. Aga järjest olulisem on minu jaoks see, et lohesurf jääks alaks, mida saan nautida veel väga palju aastaid. Samuti tahan oma kogemusi teistega jagada ning aidata noortel avastada merd, surfamist ja kõike seda, mida selline eluviis õpetab.

Mille üle oled uhke seoses oma hobiga?
Kõige rohkem olen ilmselt uhke selle üle, et olen lohesurfiga juba nii kaua tegelenud ja kirg selle ala vastu ei ole kuhugi kadunud. Selle aja jooksul on muutunud varustus, arenenud kogu spordiala ja loomulikult olen ka ise palju õppinud.
Kui vaatan tagasi asjadele, mis kunagi tundusid täiesti võimatud, aga mida nüüd oskan, siis on hea tunne. Samas on 20 aastat merel õpetanud ka seda, et alati on veel midagi õppida.

Millist nõu annad inimesele, kes mõtleb selle hobiga alustamisele?
Kindlasti soovitan proovida, aga alustada tuleks koos kogenud instruktoriga. Lohesurf on väga äge, kuid tegemist on siiski spordialaga, kus tuleb osata hinnata tuult, ilma, varustust ja enda võimeid.
Alguses ei tasu liiga kiiresti alla anda. Esimesel korral ei pruugi üldse tunduda, et asi edeneb. Võid lohet vette kukutada, ise vette kukkuda ja mõelda, kuidas teised seda nii lihtsa vaevaga teevad. See on täiesti normaalne.
Ja kui juba paremini oskad, siis ei tasu arvata, et nüüd võib kõike teha. Oma võimete ülehindamine on üks lihtsamaid viise ennast vigastada. Seda ütlen ka enda kogemusest – mõned murtud luud on olnud päris head, kuigi valusad õpetajad.

Kui saaksid olla ühe päeva selle hobi tipptegija maailmas, siis mida teeksid?
Valiksin koha, kus on soe vesi, tugev ja ühtlane tuul ning korralikud lained. Siis prooviksin kõiki neid hüppeid ja trikke, mida praegu vaadates mõtlen: „Kuidas see üldse võimalik on?”
Kõige rohkem tahaksin kogeda seda tunnet, kui saad väga kõrgele hüpata ja tead täpselt, mida õhus teha. Kui mul oleks ainult üks päev maailma tipptegija oskustega, siis ilmselt veedaksin sellest võimalikult suure osa vee peal.

Lohesurf ei ole siiski ainus asi, mis mulle meeldib. Naudin väga ka head muusikat ning Eesti ja maailma parimate DJ-de loomingut. Kui mõni kuulsam DJ Eestit külastab, siis üritan võimalusel ikka kuulama minna. Hea muusika ja surf sobivad minu jaoks tegelikult päris hästi kokku – mõlemad annavad energiat ja hea emotsiooni.

Muusikahuvi olen saanud ka koolis teistega jagada. Juba teist aastat juhendan koolis DJ- ja raadioringi, kus noored saavad proovida DJ-tööd, avastada muusikat ja tutvuda raadiomaailmaga. Mulle meeldib oma hobide juures just see, kui saan enda kogemusi ja entusiasmi ka teistele edasi anda.

Ajarännak viis noored aastasse 1936

Madli-Maria Naulainen, haridustehnoloog / ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja — Tue, 22 Sep 2026 08:12:47 +0300

Uudis, Õppetöö

Ajarännaku avamine koos olümpiasangarite tervitamisega galerii Foto: Allan Mehik

11. septembril sai teoks ajarännak, mis viis 9. klassi õpilased ja nende õpetajad otse 1936. aasta sügisesse. Sel päeval elustus Kuressaare oma parimas kuurordihiilguses, mil linna tänavad ja lossihoov täitusid ajastutruude tegelaste, sportlike saavutuste ja piduliku meeleoluga, tähistades ühtlasi Berliini olümpia-aastat koos olümpiasangaritega ning kuurorthooaja lõpetamist.

Ajarännak on pedagoogiline meetod, mis võimaldab õpilastel astuda kindlasse ajaloolisse hetke ja kogeda minevikku mitte ainult klassiruumis ajastut meenutades, vaid läbi isikliku osalemise, rollimängu ja vahetu kogemuse. Ajas rännates loobutakse tavapärasest koolitunnist. Õpilased kehastuvad ümber, seekord 1930. aastate inimesteks: koduperenaisteks, sportlasteks, seltsitegelasteks või õppureiks. See meetod aitab suurendada empaatiat, mõista erinevate ajastute väärtusi, poliitilist tausta ja igapäevaelu, sidudes teoreetilised teadmised tajutava praktikaga.

Päev sai piduliku alguse, kui kõik osalejad liikusid ühises rongkäigus läbi linna lossihoovi. Päeva avamisel laululava ees tervitati saabuvaid olümpiasangareid ja külalisi ning seati vaim valmis eesseisvateks tegevusteks. Õpilased olid läbi mõelnud oma riietuse: kanti viisakaid veste, triiksärke, trakse, kauneid kleite ja kübaraid, mis aitasid luua 1930. aastate õhustiku.

Pärast avatseremooniat suundusid õpilased nelja erinevasse temaatilisse töötuppa, Kuna tegemist oli olümpia-aastaga, oli fookuses toonane tippsport. Tutvustati maadlust ja olümpiasangarite saavutusi, tehti kehalisi harjutusi ning arutleti põhimõtte „terves kehas terve vaim“ üle. Kuursaalis ja selle ümbruses avati 1930. aastate kuurordi tervise- ja ilusalong, kus tutvustati ravimuda omadusi, tollaseid ilunippe, kreeme, soenguid ja tervisliku eluviisi põhimõtteid. Saadi osa moeetendusest, õpiti tundma toonast rõivamoodi, korrektset rühti, elegantset kõnnakut, tantsuetiketti ja viisakat seltskonnasuhtlust. Lisaks oli võimlalus külastada nt raadiotuba, kus tähistati Eesti Ringhäälingu sünnipäeva ja kuulati tolleaegseid uudiseid ning osaleti veel ka tantsu- ja liikumistubades, kus õpiti eelmise sajandi tantse.

Suur tänu kõigile 9. klassi õpilastele aktiivse osalemise ja rollidesse sisseelamise eest! Tänu lapsevanematele, kes aitasid kaasa rõivaste valimisel ja rollikaartide täitmisel, ning kõiki õpetajaid, koolitöötajaid ja partnereid, kelle pühendumus muutis selle päeva elamuseks.

Õhtul oli võimalus tulla ajaloolisse Kuursaali, kus leidis aset meeleolukas ja särav kuurorthooaja pidulik lõpetamine. Restorani poolel ootas einestajaid ees 1930. aastate vaimus koostatud menüü, mis pakkus pärast tegusat päeva ehedaid maitseid ja kosutust. Kultuuriliseks pärliks oli RAIM teatritrupi esinemine Raimond Valgre lugudega, mis täitsid saali kuldajastu meeleoluga. Ajastule kohaselt valiti õhtul ka suvekuningas. Tiitli pälvis muhe noormees, ametilt korstnapühkija, kelle osavad ja töökad näpud ei toonud mitte ainult puhtust kodustesse korstnatesse, vaid oskasid ka klaveri taga võluvalt mängida.

7.–9. klassi noormeeste kettagolfi meistrid õpivad meie kooli 8. klassis

Tue, 22 Sep 2026 08:12:42 +0300

Artikkel, Sport

Nooruse kooli esindus Foto: Kristel Paju

18. septembril täitus Salme keskus noorte ja lendavate discgolfiketastega. Saare maakonna koolinoorte meistrivõistlustel võttis mõõtu 149 koolinoort üheksast koolist.

Võistlustulle astusid noored Aste Põhikoolist, Kuressaare Hariduse Koolist, Leisi Koolist, Kuressaare Nooruse Koolist, Orissaare Gümnaasiumist, Saaremaa Gümnaasiumist, Salme Põhikoolist, Valjala Põhikoolist ja Kuressaare Vanalinna Koolist.

Enne starti oli suur sagimine, sest nii palju discgolf'i huvilisi pole eelnevatel aastatel meistrivõistlustel osalenud. Korraldajad olid eeltöö tublisti ära teinud ja peale gruppidesse kogunemist algas põnev päev. Ilm võistlejaid ei hellitanud: puhus tuul, sabistas vihma, kuid temperatuur oli veel suviselt soe.
Võislejatele oli loodud selleks päevaks 26 lühikest rada, igal grupil tuli läbida kokku 13 rada.

Kuressaare Nooruse Kooli esindus oli seekord 9-liikmeline, võistlemas käis kaks tüdrukut ja seitse poissi. Eriti edukalt läks Nooruse kooli 7.–9. klassi noormeestel, I kohale tuli Kiur Arro ja II koht kuulus Karl Pajustele. Neljandale kohale jäid Siimeon Vahter ja Sten Õigemeel. Lisaks olid tublid viskajad veel Reiko Ratas, Kris Kuusk ja Kahrut Suuster.
Tüdrukute parima, IV koha saavutas Anna Naulainen ja Teneli Kaljo sai tubli 7. koha.

Järgmisel aastal on loodetavasti huvi sama suur ja ka meie koolist osalemas suuremaarvulisem esindus.
Edukat harjutamist!

2 x p = padel ja põgenemistuba

Ülle Räim, kehalise kasvatuse õpetaja / liikumise valdkonna juhtõpetaja — Mon, 21 Sep 2026 09:00:27 +0300

Artikkel, Sport

8ür Foto: Andra Mesila

Au tööle! Foto: Ülle Räim

Servimine Foto: Ülle Räim

Kui padelis tuli eelkõige liikuda, siis KEKi (Kena Elu Keskus) põgenemistoas rändasime ajas tagasi ja lukustatud ruumist lahkumiseks oli vaja kasutada oma teadmisi ning analüüsivõimet.

„Liigu läbi aja omal moel“ viis ühe osa 8. klassi õpilastest seekord kahte üsna erinevasse maailma. Ühes oli hetkel populaarsuse tipus ja tulevikutegija padel, teises aga pikad sammud ajas tagasi, et rännata, vihjeid otsida ja oma ajusid ragistada. Ehk siis padel ja põgenemistuba!

Padel oli paljudele täiesti uus kogemus. Treener Andra Mesila tegi kõigepealt kiire sissejuhatuse ja õpetas selgeks mängu põhitõed. Seejärel polnud enam muud kui reket kätte ja platsile!

Üllatusi jätkus. Näiteks selgus, et padelis peab päris palju liikuma ja et padelipall võib küll tennisepalliga sarnane välja näha, kuid pole päris sama. Kõige tähtsam oli aga see, et keegi ei pidanud kohe proff olema. Kõigepealt õpiti, siis prooviti ja alles seejärel hakati mängima.

„Alguses olin halb, pärast sain paremaks,“ võttis üks õpilane oma kogemuse kokku.

Just see padeli juures meeldiski. Sai liikuda, proovida, eksida, uuesti proovida ja samal ajal koos teistega aega veeta. „Mulle meeldis, et kõik üritasid midagi teha nii, et teistel oleks ka lõbus,“ kirjutas üks õpilane.

Padel näitas hästi, et uue asja proovimiseks ei pea seda kohe oskama. Alusta, proovi ja küll tuleb!

Kui padelis tuli eelkõige liikuda, siis KEKi (Kena Elu Keskus) põgenemistoas rändasime ajas tagasi ja lukustatud ruumist lahkumiseks oli vaja kasutada oma teadmisi ja analüüsioskusi.

Seekord viis mäng meid Nõukogude Eesti aega aastasse 1980. Aega, mil Moskvas toimusid olümpiamängud ning Tallinnas toimus olümpiaregati purjetamisvõistlus. Õpilased said selle ajastu kohta teadmisi läbi vihjete, ülesannete ja mõistatuste, mida tuli meeskonnaga koos lahendada.
Ja siin ei saanud keegi lihtsalt niisama kõrval seista. Kes otsis vihjeid, kes luges, kes mõtles valjusti, kes kasutas vene keele oskust. Igaüks sai olla vajalik.

Ülesannete käigus sai selgemaks ka see, kui erinev oli elu Nõukogude ajal. Näiteks tuli arvestada, et inimestel polnud tänapäevaseid võimalusi kiiresti suhelda ja infot hankida. Üks õpilane kirjutas: „Sain teada, et nõukogude ajal oli palju raskem kellegagi ühendust hoida või üldse ühendust saada.“

Kõige rohkem kordus aga üks mõte: koostöö loeb! Kui üks ei märganud vihjet, märkas seda teine. Kui üks jäi mõttega kinni, aitas kolmas edasi. „Kõik tegid ja mõtlesid kaasa,“ võttis üks õpilane päeva kokku.

Padel lõimus liikumisõpetusega, kus õpilased said arendada liikumisoskusi, koordinatsiooni, reageerimiskiirust ja koostööd ning seda täiesti uue spordiala kaudu.
Põgenemistuba lõimis ajalugu, vene keelt ja erinevaid üldoskusi. Vihjete lahendamisel tuli kasutada probleemi lahendamise oskust, kriitilist mõtlemist, keeleoskust ja koostöövõimet.

Kõige parem on aga see, kui õpitud teadmised ja oskused muutuvad päriselt vajalikuks. Põgenemistoas ei saanud lihtsalt öelda: „Ma ei tea.“ Tuli küsida, proovida, arutada ja edasi minna.

Ja võib-olla võttis üks õpilane kogu päeva kõige paremini kokku:
„See oli lõbus. Sellist päeva võiks rohkem olla.“

Teadlaste Öö

Anneli Meisterson, kultuurijuht — Mon, 21 Sep 2026 08:05:25 +0300

Teade, Varia

Info Foto: sotsiaalmeedia

Reedel, 25. septembril kell 17–21 toimub Kuressaare kolledžis Teadlaste Öö, kuhu oodatakse õpilasi, õpetajaid ja peresid koos avastama ning katsetama!

Kavas on teadusteater, põnevad töötoad, 3D-skännimine ja -printimine ning palju muud uudistamist.

Õpilasesinduse valimised – demokraatia algab koolist

Kristin Lauri, noorsootöötaja — Fri, 18 Sep 2026 09:26:10 +0300

Teade, ÕE

Õpilasesinduse valimised 2026 Foto: Kristin Lauri

Septembrikuu tõi Nooruse kooli taas ühe olulise sündmuse – toimusid õpilasesinduse valimised. Kandideerima olid oodatud kõik 6.–9. klassi õpilased ning tänavu otsustas oma ideed ja mõtted koolikaaslaste ette tuua koguni 17 noort.

Õpilasesindus on võimalus olla koolielus aktiivne, märgata seda, mis võiks olla teisiti, pakkuda lahendusi ning seista oma kaasõpilaste mõtete ja vajaduste eest.

Kes olid seni õpilasesinduses?

Enne uusi valimisi tegutseb Nooruse kooli õpilasesinduses järgmine koosseis: Henry Prostang, Martis Leiner, Emma Kubits, Melissa Kivi, Eerik Elias Rekaya, Getter Mägi, Teneli Kaljo, Anna Naulainen, Liisa Marie D’Aloja, Sebastian Keeroja ja Karoli Teern.

Selleks õppeaastaks saame vastu võtta kuus uut liiget.

17 kandidaati, 17 erinevat mõtet

Tänavu kandideerisid õpilasesindusse Kerttu Väli, Grette Väli, Katre Kasemaa, Iris Schockaert, Amanda Metsalu, Ly-Sandra Reimal, Hugo Paju, Maia Lissa Kuusk, Karl August Kukk, Alan Truu, Egert Põllu, Mikk Pukk, Gert Õunpuu, Günter Tool, Hanna Jõgismaa, Stiina Saar ja Meribel Õunpuu.

Kandidaatide mõtted olid erinevad, kuid paljudes vastustes kordusid soov koolielu paremaks muuta, korraldada põnevamaid üritusi, kuulata kaasõpilasi ja tuua õpilaste ideid rohkem kooliellu. Näiteks sooviti korraldada karaokevahetunde ja heategevusnädalat, luua õpilaste ettepanekute jaoks soovituste või kirjakasti ning pakkuda lihtsalt rohkem vahvaid tegevusi. Teised rõhutasid argumenteerimisoskust, valmisolekut vastutust võtta, õpilaste heaolu eest seismist või soovi muuta kool turvalisemaks ja meeldivamaks kohaks.

Valimised tähendavad enamat kui ühe nime märkimist

Õpilasesinduse valimised on üks võimalus õppida demokraatiat päriselt, mitte ainult õpikust. Demokraatia tähendab võimalust oma arvamust väljendada, kuulata teiste mõtteid, teha teadlik valik ning mõista, et otsustamisel on oma roll igal inimesel.
Koolivalimised annavad noortele võimaluse seda kõike turvalises keskkonnas harjutada. Tuleb tutvuda kandidaatidega, mõelda nende ideedele, kuulata, mida nad lubavad teha, ning lõpuks otsustada, kellele oma hääl anda.

Mõni kandidaat pani kampaaniale eriti hoogu juurde

Valimiste eel oli näha ka seda, kuidas kandidaadid oma kampaaniaid üles ehitasid. Mõni püüdis kaasõpilasi veenda eelkõige oma mõtete ja jutuga, teine pööras rohkem tähelepanu nähtavusele ja meenetele (loe: kommidele). Nii jõudsid valijateni erinevad sõnumid, ideed ja ka väikesed valimismeened (või siis õige mitmed). Samas tuletasid valimised meelde ka üht olulist asja: kampaania võib aidata end nähtavaks teha, kuid lõpliku otsuse teeb ikkagi valija.

Iga hääl loeb

Õpilasesinduse valimiste väärtus ei seisne ainult selles, kes lõpuks õpilasesindusse pääsevad. Sama oluline on kogu protsess – julgeda kandideerida, oma mõtteid tutvustada, kuulata teisi, teha valik ja oma häält kasutada.

Just selliste kogemuste kaudu kasvab arusaam, et demokraatia ei ole midagi kauget ja täiskasvanutele mõeldut. See algab väga väikestest otsustest ja kohtadest – ka oma koolist.

Aitäh kõigile 17 kandidaadile, kes olid valmis kandideerima, oma ideid jagama ja koolielu kujundamisse panustama. Ja aitäh kõigile õpilastele, kes oma häält kasutasid.

Nüüd on uuel õpilasesindusel ees terve õppeaasta, et näidata, mida nendele antud häältega peale hakata.

Sellel aastal võtame vastu järgmised liikmed:

Iris Schockaert
Maia Lissa Kuusk
Alan Truu
Gert Õunpuu
Günter Tool
Egert Põllu

Kolmandate klasside liikumispäev

Adeele Järvalt, 3.a klass — Fri, 18 Sep 2026 08:44:18 +0300

Artikkel, Klassilood

Liikumispäev viis 3. klassid avastama uusi põnevaid tegevusi! Foto: Sirje Mehik

Reedel oli koolis liikumispäev. Liikumispäev oli väga tore. Mulle meeldis kõige rohkem maastikumäng. Maastikumängus saime vihje ja siis pidime selle järgi järgmist vihjet otsima. Vahepeal anti meile ka ülesandeid, näiteks ristsõnu.

Väga tore oli ka jalgpall. FC Kuressaare jalgpalli reklaamtunnis tegime erinevaid mänge ja mängisime jalgpalli ka. Jalgpalli mängisime me meie kooli lähedal jalgpallihallis. Peale jalgpallimängu saime ka šokolaadi. See oli väga tore.

Klassis värvisime veel olümpiarõngaid ja rääkisime olümpiasümboolikast. See oli väga tore päev ja ma tahaks, et selliseid päevi toimuks veel.