Nooruse Meridiaan

Nädala kunstitöö

Ene Pidmann, kunstiringi juhendaja — Fri, 23 Oct 2026 10:32:12 +0300

Artikkel, Kultuur

Värviline sügis Foto: Aleksandra Jõeveer

Värviline sügis Foto: Rosanna Kuusk

Värviline sügis Foto: Lenna Tuurmaa

Kunstiringi õpilaste lehe- ja pintslitehnikas tööd pealkirjaga „Värviline sügis“. Autoriteks on Aleksandra Jõeveer 1.b klassist, Rosanna Kuusk 4.a klassist ja Lenna Tuurmaa 4.c klassist.

Ettelugemisepäev 2026 tõi Nooruse koolile 3. koha

Karita Aunbaum, eesti keele ja kirjanduse õpetaja — Fri, 23 Oct 2026 10:30:14 +0300

Uudis, Kultuur

Grethel Orumaa 4.b klassist ja tema õpetaja Karita Aunbaum Foto: erakogu

20. oktoobril toimus Saare maakonna keskraamatukogus ettelugemispäeva raames 4. klasside ettelugemisvõistlus.

Kuressaare Nooruse Kooli 4.b klassi õpilane Grethel Orumaa saavutas kõrge kolmanda koha.

Maakondlikus voorus osalesid võistlusel 4. klasside õpilased üle terve Saare- ja Muhumaa.

Vabariiklikule finaalvõistlusele sõidab Saare maakonda esindama Õnne-Lii Nõu Kuressaare Vanalinna Koolist. Võistulugemine toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses laupäeval, 24. oktoobril 2026.

Karud, kummitused ja pulmad ehk Kolmanda Vaatuse parimad on selgunud!

Anneli Meisterson, kultuurijuht — Fri, 23 Oct 2026 10:22:35 +0300

Teade, Kultuur

Parim etüüd – „Armastust TÄIS pulmad“ 9.d galerii Foto: Gert Lutter

Nooruse kooli teatripäeval Kolmas Vaatus astusid publiku ette 7.–9. klasside õpilased. Esimest korda jõudis lavale ka õpetajate etendus „Suur Tõll on surnud! Või siis mitte?“ Rahvusvahelised reporterid uurisid Suure Tõllu saatust ning pressikonverentsil selgus, et vägilane on elus ja plaanib mandri Saaremaale tuua.

Salajane žürii valis välja järgmised parimad:

Parim etüüd – „Armastust TÄIS pulmad“ 9.d

Parim näitleja – Otto Väli etenduses „Põlveoperatsioon: dr Punase ja dr Tobi tagasitulek“ 9.b

Parim näitleja – Ian Vares etenduses „Täiesti põrgus!“ 9.a

Kõige loovam rekvisiidi kasutus – „Kaevu vaimud“ 9.b

Parim reklaamilahendus – „Miks Kaali kraater remonti läks“ 7. klass

Parim helikujundus – „Karujärve loomine“ 8. klass

Kõige loovam kalambuur – „Ree peale“ 7. klass: „Noortel on ainult meik näos, vanematel ainult higi näos“.

Suur tänu kõigile esinejatele, juhendajatele ja salajasele žüriile! Eriline tänu: Aale Tamm, Kristin Lauri, Mihkel Vendel, Renat Ränk, Arvi Tanila, Andres Kolk ning eesti keele ja kirjanduse õpetajad, kes aitasid kogu Kolmanda Vaatuse korraldusliku poolega. Suur-suur tänu ka KNK mängujuhtidele, kes aitasid luua mõnusat meeleolu!

Aitäh, et tegite sellest meeldejääva teatripäeva!

Väitlusprogramm Argument 2026 alustas

Kaisa Sau, ajalooõpetaja / argumenteerimise valdkonna juhtõpetaja — Thu, 22 Oct 2026 09:59:09 +0300

Uudis, Varia

Nooruse kooli väitlejad teise väitluspäeva eel Foto: Kaisa Sau

Nagu juba sügiseti kombeks, tulid taas kord väitlushuvilised kokku, et valmistuda START-turniiriks ning saada uusi teadmisi ja kogemusi väitluses. Seekord olime oodatud Saaremaa Gümnaasiumi, kus koolitajateks olid praegused gümnaasiumi väitlusklubi juhendajad Heidi Väli ja Lenna Haandi ning abistamas, võib vist julgelt väita, et vana kahurvägi Morten Kosk ja Saskia Saar.

Sellel aastal ei saatnud meile koolitajaid Eesti Väitlusselts vaid kogu programmi panime kokku ise ning koolitajadki leidsime Saaremaalt. Kokku oli osalejaid 29 ning esindatud olid lisaks meie koolile ka Saaremaa Gümnaasium, Aste Põhikool ja Leisi Põhikool. Kahe tegevusi täis koolituspäevaga jäid rahule nii osalejad kui ka koolitajad ise. Oleme rõõmsad, et argumenteerimine on Saaremaal jätkuvalt populaarne, sest olgem ausad: enda arvamuse põhjendamine ja teisitimõtlemise aktsepteerimine on intelligentse inimese tundemärk.

„Argumendi programm on ülitore võimalus tutvuda argumenteerimisega, saada esimesed võistlusväitluse kogemused ning üldiselt laiendada silmaringi. Kahe päeva vältel võtsime läbi nii väitluse põhitõed, näiteks argumendi struktuuri ja argumentide olulisuse kaalumise, kui ka laiemad ühiskondlikud teemad, näiteks demagoogia avalikus diskussioonis. Igal aastal on alustavad väitlejad saanud programmist positiivse ja meeldejääva kogemuse. Küll aga on tänavune Argument omamoodi eriline ka sellepärast, et esmakordselt korraldavad üritust saarlased ise. 21. novembril toimub vabariiklik START-turniir (väitlusturniir algajatele). Meile oli oluline, et ka Saaremaa oleks turniiril kenasti esindatud,“ ütleb Heidi Väli, Nooruse kooli vilistlane, kelle väitlushuvi sai aastaid tagasi alguse samuti Argumendil.

"Minu muljed olid Argument programmi kohta positiivsed. See tehti meie jaoks lahedaks ja nauditavaks. Juhendajateks olid gümnasistid, kes oskasid meid julgustada oma arvamust avaldama. Esimene koolituse pool oli suures osas teooria, kuid oli ka harjutusi, mis pani meid oma arvamust avaldama. Teisel päeval hakkasime väitlema ja saime tagasisidet kui me enda kõnesid tegime. Väga soovitan teistel ka osaleda. Ise tahtsin minna eelmisel aastal, aga ei julgenud, kuid see on väga põnev ja kasulik." Egert, 9.b

"Mulle meeldis väga. Õpetajad olid väga toredad ja kaasaaitavad. Pause oli piisavalt, süüa sai ja oli palju erinevaid tegevusi. Kaasõpilased olid ka lahedad. Kõige lahedam oli minu jaoks kui pidime ise kolmekesi väitlema. Korraldus oli hea." Sten, 9.b

Järgmine koolituspäev toimub 14. novembril ning pärast seda saab väidelda juba START-turniiril 21. novembril Pärnus.

Suur-suur tänu koolitajatele Heidile, Lennale, Saskiale ja Mortenile ning loomulikult kõigile osalejatele!

Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts on Kristiina Piipuu merepere

Jaana Puksa, eesti keele ja kirjanduse õpetaja — Wed, 21 Oct 2026 12:40:49 +0300

Intervjuu, Personaalia

IMRF Lifeboat Crew Exchange 2026 vahetusprogramm Foto: erakogu

Käesoleval õppeaastal uurime, milliste põnevate hobidega tegelevad meie õpilased ja õpetajad vabal ajal.

Nooruse kooli ujumisõpetaja Kristiina Piipuu on vees ja vee peal ka töövälisel ajal. Nimelt on ta aktiivne merepääste seltsi liige ning peab oma lemmikteemaks just ennetustööd ehk nagu ta ise tõdeb: „Kõige parem päästeoperatsioon on ju see, mida polegi vaja teha.“

Mis on sinu hobi? Kuidas selleni jõudsid ja kaua oled sellega tegelenud?
Olen Saaremaa Vabatahtliku Merepääste Seltsi liige ja tänaseks olen merepäästega tegelenud peaaegu neli aastat. Vesi on mind alati paelunud. Kui alustasin lasteaias ujumistundide andmisega, sain aina rohkem kinnitust, kui oluline on veeohutus ja kui väga see teema mind kõnetab.
Kuna üks tuttav oli juba vabatahtlik merepäästja, kellega tegin koostööd ka lasteaia ujumistundide raames, siis ühel päeval kogusin julguse kokku ja saatsin avalduse teele. 😄 Tundsin, et tahan ise rohkem teada saada. Tol hetkel ma veel ei teadnud, kui palju uut õppimist ja seiklusi see endaga kaasa toob.

Kuidas on su hobi sind inimesena muutnud? Mida see on õpetanud?
See hobi on mind palju muutnud. Kuna mu lemmiktegevus on ennetustöö, siis olen pidanud palju rohkem täiesti võõraste inimestega suhtlema. Kipun rohkem julgemalt küsimusi esitama. Olen oma aja planeerimisel palju põhjalikum, tahan palju erinevaid asju teha, ja kui hästi planeerida, siis õnnestub peaaegu kõik. Õpetanud – et enne otsustamist alati hinga ja alles siis otsusta.

Milline ere hetk seoses hobiga meenub?
IMRF meeskonna vahetuse programm on hetkel väga ere mälestus. Saksamaa, Rootsi, Norra, Poola, Prantsusmaa, Holland, Austraalia ja siis mina Eestist saime kõik Saksamaal kokku ja jagasime oskusi, teadmisi ja kogemusi. Täiesti uskumatu, kuidas ühine merepääste kirg suutis kõigest paari päevaga teha täiesti võõrastest inimestest suurepärase meeskonna. Saime helikopteri vrakki kustutada, parandada lekkeid alusel, juhtida täiesti tundmatuid aluseid. Olid vinged õppesimulaatorid ja muidugi kirss tordil oli liikuvalt laevalt vintsimine üles helikopterisse ja sellega lend kohalikku lennubaasi.

Mille üle oled uhke ?
Merepääste on hobi, mis annab väga palju tagasi meie kogukonnale. Olen uhke, et saan panustada millessegi, mis muudab meie kodukohta natuke paremaks ja turvalisemaks. Eriti oluline on minu jaoks ennetustöö. Kõige parem päästeoperatsioon on ju see, mida polegi vaja teha. Kui inimesed oskavad ohtusid märgata ja õigesti käituda, on meil kõigil põhjust rõõmustada.

Millist nõu annad inimesele, kes mõtleb selle hobiga alustamisele?
Varu aega ja ole valmis hirme ületama. Meil on väga äge üksus, kus tihtipeale saab harjutusi tehtud tundide kaupa ja sa isegi ei märka, kui oled juba 4 tundi merel veetnud. Huumorist ei tule puudu ja see vist võtabki oma aja. Aga sa saad endale juurde uue merepere. Mõned oskused ja ülesanded vajavad suurt eneseületamist – pimedas tagurpidi paadi alla sukeldumine, kõrgetest kohtadest vette sisenemine ja need lõputute võimalustega sõlmed.

Kui saaksid olla ühe päeva selle hobi koordinaator, siis mida teeksid?
Ühe päevaga ei saa midagi teha. Kõik head ja suured asjad/tegevused merel on rajatud pikaaegsetele kogemustele ja inimestega koostööd tehes. Ma eelistaksin vist olla n-ö kärbes seinal. Kuulata ja saada infot terve päeva ja siis järgmisel päeval kokkuvõtteid teha ning selle põhjal teha ettepanekuid.
Aga ühe suure teo saime juba sel suvel tehtud, kui korraldasime Soela sadamas suure veeohutussündmuse, kus olid parimad ennetajad oma parima varustusega kohal. See oli lihtsalt elamus omaette.

On sul eeskujusid?
Eeskujuks on suure südamega inimesed, kes teavad merepäästest palju ja tahavad veel rohkem teada saada. Ja siis mõned sellised ühingu liikmed, kes on valmis sind alati toetama, ükskõik kui hull su mõte ka on. Meil mõned sellised inimesed on ühingus ja terves maailmas on neid õnneks veel rohkem.

On sul mõni siht? Kuhu tahad oma hobiga jõuda?
Olen merepäästega tegelenud peaaegu neli aastat ja tunnen endiselt, et ma ei tea veel mitte midagi. Vahel tekib tunne, et mida rohkem õpin, seda suuremaks muutub nimekiri asjadest, mida ma veel ei tea.
Tõenäoliselt jääbki see tunne minuga – ja võib-olla ongi see hea märk. Ma tahan pidevalt juurde õppida, uusi kogemusi saada ning mõista merepäästet üha laiemalt. Kindlat finišijoont mul veel ei ole. Praegu tundub, et mida kaugemale jõuan, seda rohkem uusi radu avaneb.

Soovime Kristiinale soodsat tuult ja rahulikku vett ning jätkuvat kirge teha nii olulist tööd!

Basseini sündmuste hooaeg on avatud: toimus hooaja esimene paadiralli

Kristiina Piipuu, ujula koordinaator — Tue, 20 Oct 2026 08:09:02 +0300

Uudis, Sport

Henri Viital kihutamas Foto: Karl Seegel

Toimus hooaja esimene paadiralli Foto: Karl Seegel

17. oktoobril toimus järjekordne Nooruse paadiralli.

See oli juba neljas paadiralli, mis Nooruse kooli basseinis toimus. Tänu Kuressaare Soojusele õnnestus saada juurde ka uusi paate, mis olid küll lahedad, aga mitte nii kiired kui karbi peal kirjas.

Seekord jätsime võistlusmomendi välja ja noored said mõnuga lihtsalt kihutada kahe erineva raja peal. Mälestuseks tänukiri ja meenekott Vabatahtliku Merepääste Seltsilt.
Lisaks toimetasid merepäästjad pärast lastega veel basseinis ning tuletasid meelde päästevesti ning kuidas hakkama saada jääst läbi kukkumisel.

Aitäh kõigile lõbusa laupäeva eest! Aitäh korraldamast, Jette-Liis Rauniste, Annika Vestel ja Karl Seegel!

Kas loomaaia tiik on elurikas?

Liivi Erlenbach, 5.b klassi mentor — Tue, 20 Oct 2026 07:49:43 +0300

Artikkel, Klassilood

Elurikkust avastamas Foto: Mait Erlenbach

Reede hommikul alustasime teekonda Tallinna poole. Esimene peatus oli Tallinna Loomaaias.

Esimene tund oli klassis, kus loetlesime erinevaid veekogutüüpe. Seejärel koostasime tahvlile mõistekaardi loomarühmadest, kes võiksid tiigis elada. Vaatasime lühivideot „Tiigielustik“.

Teine tund toimus tiigi ääres, kus pidime leidma vastuse küsimusele, kas loomaaia tiik on elurikas. Tiigi ääres püüdsime kahvadega veeselgrootuid. Mõõtsime vee ja õhu temperatuuri ning indikaatorribaga ka vee pH-d. Pärast uurisime klassis veeselgrootuid mikroskoobiga ja määrasime, kellega tegemist.

Päeva teine pool jätkus Energia Avastuskeskuses, kus õpilased jagati rühmadesse. Igale rühmale anti tahvelarvuti, kus olid küsimused, millele vastused tuli leida maja pealt. Peale vastuste kontrollimist oli vaba aeg avastuskeskuses ja siis juba sõit koju.

Päev oli pikk, aga teadmisterohke.

Megaaju teise vooru võidu võtsid õpilastiimid

Eve Tuisk, eesti keele ja kirjanduse õpetaja / lugemise valdkonna juhtõpetaja — Mon, 19 Oct 2026 10:50:52 +0300

Artikkel, Varia

Megaaju vastuste kontrollimine nõuab oma süsteemi! Foto: Eve Tuisk

14. oktoobril toimunud Megaaju teine voor lõi kaardid segamini.

1. ja 2. kohta jäid jagama 7. kl Onions ja 9.c Kotid (kummalgi 6 punkti). Neile järgnesid võrdselt 5 punktiga lausa 8 võistkonda 5.–9. klassini, aga oluline on märkida, et nende seas vaid üks õpetajate võistkond – 3TARKA.

Hooaja üldarvestuses juhib Megaaju õpetajate võistkond 3TARKA (11 punkti), aga 9.cd Mikroskoop on neist vaid 2 punkti kaugusel (9 punkti), olles selle tulemusega õpilaste arvestuses esimesel kohal. Sealt edasi on võrdselt 8 punkti kahel õpilaste ja kahel õpetajate tiimil: 7.kl pineapple kitty ja 9.c Kotid ning 10.SPORT ja Sportlastest targemad.

Sel korral nõudis kõvasti nuputamist e-rehkenduse 3. klassi ülesanne:
Tee ääres on telefonipostid võrdsete vahedega. Esimesest viienda postini on täpselt 200 m. Kui kaugel on esimene post kümnendast?

Lahenda ülesanne ja kontrolli vastust siit.

Järgmine Megaaju voor on 11. novembril!

Toimusid kooli meistrivõistlused sisekergejõustikus

Annely Oolup, kehalise kasvatuse õpetaja — Mon, 19 Oct 2026 10:50:40 +0300

Artikkel, Sport

Medalid said jagatud! galerii Foto: Annely Oolup

Teisipäeval, 13. oktoobril kogunesid Kuressaare spordihoone kergejõustikuhalli kõik meie kooli kergejõustikuhuvilised, et oma võimed erinevatel kergejõustikualadel proovile panna.

Toimusid traditsioonilised Nooruse kooli sisekergejõustiku meistrivõistlused.

Kõige rohkem võistlejaid oli 4.–7. klassidest, vähem 8.–9. klassidest.

Tulemused

4.–5. klass
Tüdrukud

60 m jooks
1. Mia Linda Kukk, 5.b (9,1 sek)
2. Marta Aavik, 5.a (9,2 sek)
3. Rosanna Tiitma, 5.a (9,6 sek)

Kaugushüpe
1. Mia Linda Kukk, 5.b (3.62)
2. Elisabeth Sink, 4.b (3.60)
3. Getter Jalak, 4.a (3.53)

Kõrgushüpe
1. Elisabeth Sink, 4.c (1.20)
2. Mia-Elise Tõru, 5.b (1.10)
3. Girtel Jääger, 4.a (1.05)

Aero-odavise
1. Rosanna Tiitma, 5.a (15,4 m)
2. Mia-Elise Tõru, 5.b (15 m)
3. Kirke Lallo, 4.a (13,2 m)

600 m jooks
1. Marta Aavik, 5.a (2.14,0)
2. Kirke Simso, 4.b (2.17,0)
3. Helena Loik, 4.b (2.20,0)

4.–5. klass
Poisid

60 m jooks
1. Daniel Kalaus, 5.a (8,6 sek)
2. Mikk Raun, 4.b (9,3 sek)
3. Oska Matt, 4.b (9,4 sek)

Kaugushüpe
1. Daniel Kalaus, 5.a (3.95)
2. Mikk Raun, 4.b (3.80)
3. Oskar Matt, 4.b (3.75)

Kõrgushüpe
1. Daniel Kalaus, 5.a (1.40)
2. Tevin Kaljo, 5.a (1.25)
3. Mikk Raun, 4.b (1.20)

Aero-odavise
1. Kristjan Vipp, 4.b (17,4 m)
2. Tevin Kaljo, 5.a (17,0 m)
3. Samuel Sepp, 4.b (12,8 m)

600 m jooks
1. Tevin Kaljo, 5.a (2.00,1)
2. Harry Karolin, 4.b (2.02,3)
3. Ramon Klimov, 4.a (2.06,0)

6.–7.klass
Tüdrukud

60 m jooks
1. Liisa Marie D`Aloja, 7. kl (8,6 sek)
2. Anette Rand, 6.a (9,3 sek)
3. Kelli Koost, 6.b (9,7 sek)

Kaugushüpe
1. Liisa Marie D`Aloja, 7. kl (4.46)
2. Kelli Koost, 6.b (4.05)
3. Marie Aavik, 7. kl (3.89)

Kõrgushüpe
1. Marie Šklennik, 7. kl (1.35)
2. Madli Tuuling, 6.b (1.35)
3. Mari-Liis Nuut, 7. kl (1.25)

Kuulitõuge (2 kg)
1. Victoria Amanda Aavik, 7. kl (7.88)
2. Stiina Saar, 6.a (7.46)

600 m jooks
1. Madli Tuuling, 6.b (2.20,3)
2. Mari-Liis Nuut, 7. kl (2.22,1)
3. Marie Šklennik, 7. kl (2.24,0)

6.–7. klass
Poisid

60 m jooks
1. Andreas Lempu, 6.a (8,7 sek)
2. Kerton Tamm, 6.b (8,9 sek)
3. Ants Laula, 6.a (9,2 sek)

Kaugushüpe
1. Kerton Tamm, 6.b (4.16)
2. Hugo-Patrick Saare, 6.c (4.03)
3. Ants Laula, 6.a (4.02)

Kuulitõuge (3 kg)
1. Sten Saar, 6.a (8.62)
2. Kerton Tamm, 6.b (5.67)

600 m jooks
1. Hendriko Roger Luptov, 6.c (2.01,6)

8.–9. klass
Tüdrukud

60 m jooks
1. Teneli Kaljo, 8. kl (8,2 sek)
2. Laureen Valdmets, 8. kl (8,6 sek)
3. Karoli Teern, 9.b (9,2 sek)

Kaugushüpe
1. Grette Väli, 8. kl (4.06)
2. Karoli Teern, 9.b (3.89)

Kõrgushüpe
1. Karoli Teern, 9.b (1.25)
2. Iris Schockaert, 9.c (1.10)

Kuulitõuge (3 kg)
1. Amanda Metsalu, 9.b (7.84)
2. Grette Väli, 8. kl (7.53)
3. Kristina Chykalenko, 9.c (6.86)

600 m jooks
1. Teneli Kaljo, 8. kl (1.58,1)
2. Laureen Valdmets, 8. kl (2.01,4)

8.–9. klass
Poisid

60 m jooks
1. Hugo Paju, 9.c (7, 01 sek)
2. Johann Viktor Vits, 9.d (7, 99 sek)
3. Karl Arthur Sepp, 9.a (8,3 sek)

Kaugushüpe
1. Karl Arthur Sepp, 9.a (5.40)
2. Mihkel Kaju, 9.d (5.01)
3. Ott Peeter Tuisk, 9.c (4.21)

Kõrgushüpe
1. Hugo Paju, 9.c (1.45)

Kuulitõuge (4 kg)
1. Hugo Paju, 9.c (11.02)
2. Raiko Trei, 9.d (10.99)
3. Johann Viktor Vits, 9.d (9.35)

600 m jooks
1. Johann Viktor Vits, 9.d (1.53,2)
2. Martti Mesila, 8. kl (2.00,9)
3. Rico Kahest, 8. kl (2.01,7)

Aitäh kõikidele võistlejatele ja õpilastest abikohtunikele!

1.c esimene pidu

Raina Tiidovee, klassiõpetaja — Mon, 19 Oct 2026 08:00:58 +0300

Artikkel, Klassilood

Klassiõhtu Foto: Raina Tiidovee

1.c lapsed on usinalt koolis käinud ja kooliga juba üsna hästi tuttavaks saanud. Seda oli põhjust tähistada klassiõhtuga.

Suured sõbrad 5.b klassist võtsid peo korraldamise enda õlgadele. Esimese klassi õpilased ise arvasid, et see oli üks väga lahe pidu toredate korraldajatega, kus olid ülihead toidud, ägedad mängud ja tantsud.

Aitäh, Mia-Eliise, Mia Linda ja Ruben!

Nädala kunstitöö

Külli Mänd, kunstiõpetaja — Fri, 16 Oct 2026 12:44:13 +0300

Artikkel, Kultuur

Nädala kunstitöö Foto: Mihkel Kaju

Nädala kunstitöö Foto: Sondra Imogen Solveig Rahu

Nädala kunstitöö Foto: Vanessa Kaasik

Tööde autorid on Mihkel Kaju ja Sondra Imogen Solveig Rahu 9.d klassist ning Vanessa Kaasik 9.b klassist.

Saame tuttavaks – sotsiaalpedagoog Elena Marii Vatko

Gert Lutter, eesti keele ja kirjanduse õpetaja — Fri, 16 Oct 2026 12:44:06 +0300

Intervjuu, Personaalia

Sotsiaalpedagoog Elena Marii Vatko Foto: Gert Lutter

Noorsootöö juurest klassiõpetajaks, Muhust vahetusõpilaseks Taani, Kuressaare Gümnaasium ja noortekeskus Ungaris – Elena Marii kooli- ja töötee on olnud kirju. Uurisingi temalt, kuidas ta jõudis sellest sügisest meie kooli sotsiaalpedagoogiks.

Saame tuttavaks!

Kuidas sattusid oma praegusele töökohale ning Kuressaare Nooruse Kooli tööle?
Kui Nooruse kooli 1.–4. klassi sotsiaalpedagoogi koht avanes, oli see minu hariduslikku ja töist tausta arvestades loomulik järgmine samm. Laste ja noorte areng ja heaolu on olnud mulle oluline kogu minu senise töö ja haridustee vältel ning sotsiaalpedagoogina saan selles osas oma väärtusliku panuse anda. Erinevates laste ja nende peredega seotud rollides olen järjest enam mõistnud, kui olulist rolli täidavad kooli tugispetsialistid.

Pärast gümnaasiumi jätkasin õpinguid ülikoolis terviseedenduse ja rahvatervishoiu erialadel ning huvitusin süvitsi laste ja noorte tervise ja heaolu teemadest. Seejärel läksin aastaks Erasmus+ programmiga vabatahtlikuks noorsootöötajaks Ungari noortekeskusesse. Tulin Ungarist tagasi Muhusse ning olen sellest ajast alates üle kümne aasta töötanud laste ja noortega. Alustasin noorsootöötajana ning töötasin edasi laagri kasvataja ja juhataja, ringijuhendaja ning noortekeskuse juhatajana.

Sealt edasi kutsusid Muhu koolijuhid mind esmalt klassiõpetaja asendusõpetajaks. Läbisin TÜ pedagoogika algkursuse ja Tallinna Ülikoolis klassiõpetaja täiendõppe ning töötasin nii erakoolis kui ka maakoolis klassiõpetajana. Vahepeal kolisin tänu armastusele taas Kuressaarde ja sain ka ise lapsevanemaks.

Kuidas esimesed nädalad on möödunud? Kes aitab sul kooliellu sisse elada?
Esimesed nädalad on olnud tempokad ja huvitavad – palju uusi inimesi, õpilasi ja olukordi. Kooliellu aitavad hästi sisse elada toetavad kolleegid Nooruse koolist ja Saaremaa Toetava Hariduse Keskusest, kellega saab alati nõu pidada ja mõtteid vahetada, ning muidugi 1.–4. klassi õpilased, kes on oma eale omaselt nii siirad ja vahetud.

Oled ise meie kooli vilistlane. Millal sa siin õppisid ning kuidas on sinu arvates kool muutunud?
Õppisin Kuressaare Gümnaasiumis 9.–12. klassis. On päris tore tunne tulla tagasi koolimajja, kus kunagi ise õppisin. Kõige suurem muutus on vast see, et nüüd on see põhikool.

Haridusvaldkond on muidugi viimase 20 aastaga palju muutunud – õppimine ja õpetamine on õppijast lähtuvam, mitmekesisem ja rohkem päriseluga seotud. Tänaseks teame palju rohkem ka õppijate erinevatest vajadustest, neuroloogilisest mitmekesisusest ja eripäradest ning vaimsest ja sotsiaalsest heaolust. See on muutnud ka arusaama sellest, milline võiks olla õppimist toetav koolikeskkond.

Sinu enda koolitee on olnud üsna mitmekesine. Millised kogemused sellest ajast on sind kõige rohkem kujundanud?
Minu haridustee oli mitmes mõttes ebatraditsiooniline. Õppisin erinevates koolides: Sauel, Muhus ja Kuressaares. Pärast 11. klassi õppisin YFU vahetusõpilasena aasta Taanis ning seejärel lõpetasin 12. klassi Kuressaare Gümnaasiumis. Seetõttu tuli mul korduvalt kohaneda uute koolide, klassikaaslaste ja õpetajatega. See andis mulle väga mitmekülgse kogemuse sellest, kui suur mõju on õpilasele tema keskkonnal, pere toetusel, õpetajatel, klassikaaslastel ja sõpradel.

Sama õpilane võib erinevates keskkondades olla õppimise ja käitumise mõttes väga erinev – ka samas aines võivad õpikogemus ja õpitulemused olla täiesti teistsugused, sõltudes paljuski õpetajast ja klassikaaslaste võimest tunnis kaasa töötada. Gümnaasiumi viimased aastad olid minu jaoks mitmel põhjusel keerulised. Tagantjärele vaadates õpetasid kõik need kogemused mulle palju kohanemise, toetuse ja märkamise olulisuse kohta. Samas oli mul Kuressaare Gümnaasiumis õppides õnne kohtuda paljude toetavate õpetajate ja koolitöötajatega, kes tegid oma tööd suure südame ja pühendumusega. Meie gümnaasiumiaegne sõpruskond oli justkui täiuslik kombinatsioon ühistest väärtustest, sobituvatest iseloomudest, siirast hoolivusest ja tabavast huumorist. Palju helgeid mälestusi pärineb just sellest eluperioodist.

Millised on sinu hobid? Mis sind elus kõige enam innustab?
Minu hobideks on käeline ja visuaalne looming ning vaimsed praktikad. Olen lisaks kutseline keraamik ning kundalini jooga ja meditatsioonide õpetaja. Mind innustavad eneseareng, hingestatud kogemused ning elukirglikud inimesed, kes on valinud olla hoolivad ja südamlikud, olenemata elus ette tulnud väljakutsetest ja raskustest.

Samuti inspireerib mind võimalus näha elu erinevaid vaatenurki ja avastada, kuidas väikesed muutused võivad inimese heaolus ja arengus väga palju muuta. Mulle meeldib väga reisida ning võimalusel mõnda aega välismaal elada, et kohaliku elu ja kultuuriga lähemalt tuttavaks saada. Viimastel aastatel olen keraamika kutseõppe ajal käinud Erasmus+ programmiga kahekuulistel välispraktikatel nii Horvaatias kui ka Mehhikos. Need olid sõnulseletamatult avardavad ja rikastavad elukogemused.

Mida soovid uueks õppeaastaks oma õpilastele ja kolleegidele?
Õpilastele soovin, et nende koolipäevades oleks hoolivust, põnevust ja julgust abi küsida ning et kool oleks koht, kus on turvaline olla sina ise, õppida, selle käigus ka eksida ja uuesti proovida. Kolleegidele soovin enese ja teineteise hoidmist, head koostööd ning rõõmu ka kõige kiirematesse tööpäevadesse.

Mida põnevat on õpilased õpetajatele kinkinud?

Gert Lutter, eesti keele ja kirjanduse õpetaja — Thu, 15 Oct 2026 13:20:06 +0300

Uudis, Varia

„Minu õpetaja, koolis kõige parem ta ...“ Foto: Gert Lutter

Teise korruse vitriinkapis on avatud näitus õpilaste poolt õpetajatele kingitud esemetest. Näituselt leiab nii mõndagi huvitavat: õpetaja isiklik retseptiraamat, lapitekk, kompassi asemel laeva tüürirattasse peidetud kell, Muhu pätid ja palju muud.

Näitust saab uudistada kuni sügisvaheaja alguseni. Heida pilk peale!

Paikuse Kooli õpetajad vaimustusid Nooruse koolist

Eve Tuisk, eesti keele ja kirjanduse õpetaja / lugemise valdkonna juhtõpetaja — Thu, 15 Oct 2026 08:18:09 +0300

Intervjuu, Varia

Õppejuhid ja eesti keele õpetajad vahetasid kogemusi Foto: Gert Lutter

Sageli piisab pilguheidust teise kooli igapäevaellu, et saada uusi ideid ja inspiratsiooni. Reedel, 9. oktoobril külastasid meie kooli Paikuse Kooli õppejuht Angela Taggo ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja Monika Limberg, et tutvuda meie õppimiskorralduse, lugemiskultuuri ja teatrikasvatusega. Kaasa võtsid nad uusi mõtteid ja kinnituse, et kooli tugevus peitub eelkõige inimestes, koostöös ja ühistes väärtustes. Nende külaskäik kinnitas, kui oluline on koolidevaheline kogemuste jagamine ning valmisolek üksteiselt õppida.

Miks otsustasite just meie kooli külastada? Millised olid teie ootused enne külaskäiku?
Angela: Meie kooli direktor ja arendusjuht olid varem teie kooli külastanud ning tulid sealt tagasi väga innustununa. Nad rääkisid suure vaimustusega teie õppetöö korraldusest, lugemise ja kirjanduse lõimimisest erinevatesse õppeainetesse, teatritundidest ning tunniplaani ülesehitusest. Samuti pakkus huvi teie töö õpetajate koostöö ja professionaalse arengu toetamisel. Alati on väärtuslik näha, kuidas teised koolid mõtlevad ja tegutsevad, sest just kogemuste jagamisest sünnivad sageli uued ideed.

Monika: Mulle rääkis vaimustunult Nooruse koolist meie direktor ja arvas, et minagi võiks tulla uurima ja vaatlema kooli, mis on keskendunud humaansete väärtuste jagamisele lugemise ja teatrikasvatuse kaudu. Käisin ja nägin ja pean ütlema, et vaimustusin samamoodi.

Mis jäi teie koolis või Saaremaal kõige rohkem silma? Kas miski üllatas?
Angela: Kõige enam jäi silma tugev „meie-tunne“. Tajusime teie koolis väga ühtehoidvat ja sooja koolikultuuri ning laiemalt ka Saaremaale omast kogukonnatunnet. Eriti liigutav oli kuulda, kui palju vilistlasi on teie kooli õpetajatena tagasi tulnud. See näitab, et kool on inimestele oluline ja südamesse läinud paik. Päeva lõpus kiirustas suur osa kooliperest rallile, meie aga mandrile tagasi oma tegemiste ja perede juurde, mis rõhutas veelgi seda erilist saare kogukonnavaimu.

Monika: Mulle meeldis kooli vaib – õpetajate ja juhtkonna vaba sõbralik suhtlus. Meeldis inimeste huumorimeel, mis on hädavajalik ravim tasapisi saabuvas kaamoses. Meeldis see, kuidas tähistatakse oma kooli. Saaremaal üllatas see, kui oluline sündmus on saarlastele ralli – autosid liikus ühtse vooluna saarele, aga ära liikusime ainult meie. 🙂

Millise mõtte või idee võtate meie juurest kaasa?
Angela: Kindlasti teatritunni idee ning etüüdide esitamise juba algklassides. Väga inspireeriv oli näha, kuidas erinevad eneseväljendusoskused saavad loomulikuks osaks õppimisest. Samuti jäi kõlama õpetajate vastastikune toetamine eri kooliastmete vahel. Mõtlema pani ka mentorlussüsteem 7.–9. klassis, mille võimalusi sooviksin veel põhjalikumalt mõtestada.

Monika: Mina võtan kaasa „raamatuga sõbraks“ tunni ja mentorsüsteemi idee.

Milliseid sarnasusi ja erinevusi märkasite meie koolide vahel?
Angela: Mõlemad koolid väärtustavad süvenemist õppimisse ning kasutavad pikki ainetunde. Teie olete suutnud tunniplaani oskuslikult lõimida ka lühikesed tunnid. Paikuse Koolis oleme viimastel aastatel teadlikult panustanud matemaatika- ja inseneeriaõppe arendamisse. Teie koolis paistis silma tugev lugemiskultuur. Eriti kõnetas see mõte, et kõik algab eesti keelest ja lugemisest ning sõnum: „Eesti keel on või sees.“ Oleme täiesti nõus, et selles peitub tõepoolest kõikide teiste teadmiste ja oskuste alus.

Monika: Keskkond on ka meil mõnus. Meil pole küll oma koolis töötavaid vilistlasi ega merega piiratud saart, kuhu pöörduvad tagasi „oma lapsed“, aga meil on ka vahvad koostöised inimesed, nii õpetajad kui koolilapsed, meil on traditsioonid ja kokkuhoidev kollektiiv.

Millised on praegu teie kooli kõige olulisemad arengusuunad?
Angela: Meie arengukava keskendub eelkõige õppijat toetava õppe ja õpetamise arendamisele, õpilaste üldpädevuste ning õpitulemuste parandamisele, õpetajate professionaalse koostöökultuuri tugevdamisele ning õppimist toetava füüsilise, digitaalse ja sotsiaalse keskkonna kujundamisele. Olulisel kohal on ka ainetevaheline lõiming, STREAM-suund, sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamine ning kogukonna kaasamine kooliellu.

Monika: Sellele vastas õppejuht põhjalikult. Me õpetajatena kõnnime samas suunas.

Millised on teie koolis praegu suurimad väljakutsed?
Angela: Hariduses toimub palju muutusi ning suur väljakutse on nende keskel fookust hoida ja teha õigeid valikuid. Soovime, et pikk ainetund toetaks sügavamat õppimist, paremaid õpitulemusi ja suuremat koolirõõmu. Samuti otsime iga päev parimaid võimalusi, kuidas toetada väga erinevate vajadustega õppijaid, sh nii tuge vajavaid kui ka andekaid õpilasi.

Monika: Arvan, et õpilaste tervise hoidmine on väljakutse. Õuevahetundide vältimine, nutiseadmes passimine, veipimine, lühike magamisaeg – nende probleemidega puutume kokku iga päev.

Miks on teie arvates õpetajate omavahelised kohtumised ja kogemuste vahetamised olulised?
Angela: Sellised kohtumised annavad kinnitust oma tegemistele, pakuvad uusi vaatenurki ning aitavad leida lahendusi väljakutsetele, millega teised koolid samuti kokku puutuvad. Kõrvaltvaataja pilk aitab sageli märgata midagi, mida ise ei märka.

Monika: Nii nagu ütles Nooruse kooli direktor, on vaja vahel oma igapäevasest rutiinist välja saada ja natuke ringi vaadata. See meie külaskäik teie kooli andis väga palju positiivset tükiks ajaks. See vastuvõtt oli lihtsalt suurepärane, vaatamata sellele, et me rallile ei jõudnud.

Meie kool on lugema kutsuv kool. Milline raamat võiks teie arvates igal põhikooliõpilasel loetud olla?
Angela: Mina soovitaksin kindlasti meie klassikat, nt Oskar Lutsu „Kevadet“, „Suve“ ja „Sügist“. Need teosed aitavad mõista Eesti kultuurilugu, keelt ja inimesi ning pakuvad üllatavalt palju äratundmisrõõmu ka tänapäeva koolieluga seostamisel. Hea kirjandus ei vanane ning neis lugudes leidub mõtteid ja tegelasi, kes kõnetavad noori ka praegu. Lisaks on need suurepärased teosed teatritööks, rollimängudeks ja etüüdide lavastamiseks. Tegelased on värvikad, olukorrad elulised ning nende kaudu saab arendada nii eneseväljendusoskust kui ka lugemisest arusaamist. Just selline kirjanduse ja teatrikunsti ühendamine aitab lugudel päriselt ellu ärgata.

Monika: Ma ei väsi kordamast, et lugemine on kiirtee teadmiste juurde. See on lihtsaim viis iseenda toetamiseks kõikides õppeainetes ja elus üldse. Mina arvan, et iga põhikooliõpilane võiks läbi lugeda Kivirähki „Rehepapi“ – selles raamatus on kõike: on muinasjuttu, on eestlase olemust, on rumalust, tarkust ja kamaluga head nalja. Seda raamatut peab uutele põlvkondadele küll n-ö tõlkima, aga kui mõte kohale jõuab ja naljast aru saadakse, siis on hästi. Veel arvan, et Lutsu „Kevade“ on vajalik lugeda juba sellepärast, et õpilane saaks aru, kuidas kõik kordub: Tootsid, Kiired, Teeled ja kooliseiklused. Inimene jääb oma olemuselt siiski samaks koos hea ja halvaga.

Aitäh, Angela ja Monika, et meiega kogemusi vahetama tulite ning oma mõtteid ka leheveergudel jagasite. Uute kohtumisteni!

2.a klassi kunstivõlurid äratasid sügise ellu

Inga Engso, klassiõpetaja — Thu, 15 Oct 2026 08:15:27 +0300

Artikkel, Klassilood

Sügis! Foto: 2.a klass

2.a klassi õpilased kuulasid muinasjuttu „Kolme venna metsast”. Selle põhjal valmisid imelised sügismaalid, kus lapsed katsetasid põnevat mullikiletrükki. Vaadake ja nautige meie klassi kirevat ja täpilist kätetööd!

AB-kool kutsub avastama killukesi kooli võlumaal

Madli-Maria Naulainen, haridustehnoloog / ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja — Wed, 14 Oct 2026 08:30:58 +0300

Artikkel, Varia

AB-kool alustas! galerii Foto: Renat Ränk

8. oktoobril kogunesid meie koolis särasilmsed noored, kes uuel õppeaastal kooliteed alustavad. AB-kooli eesmärk on pakkuda lastele sissevaadet sellesse, mida koolis tehakse ja kuidas siin toimetatakse, et kooli tulek oleks uuel aastal oodatud ja põnev.

Meile tundub, et kool ongi veidi nagu võlumaailm, milles on palju erinevaid killukesi, mis avastamist ootavad. Siin on peidus palju põnevat, aga ka argipäevast. AB-kooli kohtumised aitavad kogeda neid väikseid killukesi ja lubavad lastel neid endale tasapisi koguda, et nendest lõpuks vahva pilt kokku panna. Kõige toredam on see, et kui esimese koolieelse aasta jooksul saab kokku pildi ühe osa, siis avastamist jagub pikkadeks aastateks ja uusi killukesi koguneb läbi kõikide kooliaastate, kuniks igaüks oma pildi valmis saab.

Esimesel korral oli lastel koos vanematega võimalik saada osa nendest tegevustest, mille arendamist meie kool oma südameasjaks peab. Me oleme lugema kutsuv kool ja liikuma kutsuv kool, TORE kool, tehnoloogiakool ja püüame seista selle eest, et iga laps saab sõbraks mõne pilliga.

Selliselt oli esimesel korral võimalus koguda eelkoolis osalejatel lugusid ja killukesi Muumimaailma tegelastest, joonistada pikselkunsti ja saada tuttavaks arvutihiirega, näha, milliseid toredaid pille leidub muusikaklassis, ja kuulda, milliseid rütme need loovad. Koos tegutsemist toetasid erinevad liikumistegeveused, mida aitasid läbi viia meie kooli mängujuhid ja TOREdad tegevused aulas andsid võimaluse veidi üksteisega tuttavamaks saada, saada teada, kellele mis meeldib.

Aitäh kõigile õpetajatele, kes töötubades meie kooli võlumaailma uksed avasid, mängujuhtidele ja abilistele, kes tegevusi korraldasid ja salvestasid, ja AB-kooli õpetajatele, kes lapsed läbi aasta erinevate killukesteni juhatavad ja teele asuvad. Jõudu selleks! Kõige suurem tänu muidugi armsatele noortele koos vanematega, kellele on võimalus kõike seda toredat näidata, mis ühte kooli mahub. Kohtumiseni juba uutel kordadel!

Mõttespordi olümpiaadile on registreerimine avatud!

Aire Siinvert, õppejuht — Wed, 14 Oct 2026 07:54:34 +0300

Uudis, Varia

Mõttespordi olümpiaadile on registreerimine avatud! Foto: Gert Lutter

Algamas on viieteistkümnes mõttespordi olümpiaadi hooaeg.

Mõttespordi olümpiaadi eesmärk on populariseerida mõttesporti koolinoorte seas. Võistlust korraldajad: Eesti mõttespordi portaal Vint.ee, Eesti Kabeliit, Eesti Maleliit, Eesti Renjuliit.

Võistlus toimub algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi grupis.
Olümpiaadil osalemine on tasuta, osalemine kooli arvutiklassis. Tule kohale piisava ajavaruga, et jõuad keskkonda sisse logida.

Kuidas olümpiaadile pääseb?

Kui varasem kogemus olemas, anna märku, et osaled.
Kui varem osalenud ei ole, tee endale kasutajakonto vint.ee keskkonnas – turniirid toimuvad selles keskkonnas.

Peale seda anna teada, et soovid meie kooli nimekirjas osaleda, selleks täida registreerimisvorm.
Link on siin: https://forms.cloud.microsoft/e/phbLngQraW

Registreeri end hiljemalt 10.novembriks!

Koondan meie kooli osalejate nimekirja ning edastan need korraldajale. Olümpiaadi korraldaja registreerib osalejad kõikidele aladele. Kui turniirid algavad, saad valida, millistel aladel osaled. Turniirid toimuvad viiel erineval alal: male, kabe, gomoku, sudoku, ristsõnad. Igal alal on neli etappi. Esmaspäeviti on male, teisipäeviti kabe, kolmapäeviti gomoku, neljapäeviti sudoku ning reedeti ristsõnad.

9.–13. novembrini 2026 toimuvad treeningturniirid kõikidel aladel vint.ee keskkonnas (saad kodus treenida).

Millal turniirid toimuvad?

I etapp: 30.11.– 4.12.2026

II etapp: 11.01.–15.01.2027

III etapp: 15.02.–19.02.2027

IV etapp: 15.03.–19.03.2027

Algklassid (1.–4.klass) – turniiri algus kell 13.00.
Põhikool (5.–9.klass) – turniiri algus kell 14.00.

Puder pole ainus valik – hommikuti saab koolisööklast ka võileiba!

Eve Tuisk, eesti keele ja kirjanduse õpetaja / lugemise valdkonna juhtõpetaja — Tue, 13 Oct 2026 12:55:35 +0300

Uudis, Varia

Puder pole ainus valik – hommikuti saab koolisööklast ka võileiba! Foto: Eve Tuisk

Alates eelmisest teisipäevast on koolisööklas hommikuti lisaks pudrule võimalik endale ise võileib valmistada. Nii saad valida just need katted, mis sulle kõige rohkem maitsevad!

Hommikusöögile on oodatud kõik soovijad ikka samal ajal nagu varemgi – kell 8.30–9.00.

Üks oluline meeldetuletus: tee endale täpselt selline võileib, mille ise ära süüa jaksad. Võta paras ports ja naudi oma hommikusööki!

242 päeva lõpetamiseni

Ats Albert Sepp ja Sten Õigemeel, 9.b klass — Mon, 12 Oct 2026 10:45:23 +0300

Arvamus, Varia

Ats Albert ja Sten jätavad kooliajast kindlasti meelde talvelaagri, võimlemisvõistlused, teatriõhtud ja oma tee tunnid Foto: Gert Lutter

Terve, oleme kaks 9.b õpilast, Ats ja Sten, ning siin on meie kiri ajalehte.

Alles me olime seitsmendikud kooli peal lollusi tegemas ja nüüd on lõpetamiseni jäänud vaid 242 päeva. Kuna õige pea on lõpetamine, tuleb viimaseid hetki nautida. Hetkel me tunneme, et pimedat tunnelit on tükk maad veel kuni valguseni ja lõpetamise hirm ei köida meid veel. Praegu pole veel mõtet eksamite pärast pabistada, sest eksamid on alles kevadel.

Kui vaatame aastale tagasi, siis kõige põnevamad hetked sellest on kindlasti suusalaager ja ka Leisi põõsas jalgpalli mängimine.Tahaks lennuga suusalaagrisse uuesti minna, et veel häid mälestusi luua.

Kindlasti peitub lõbu ka õpetajates, kes lasevad „pulli teha“, aga teavad, kus on piir, ja kes tulevad vahepeal meiega näiteks vutti mängima. Kui peaksime olema ühe päeva päriselt õpetajad, siis oleksime kindlasti ajaloo- või keemiaõpetajad, sest need ained panevad meid tundma nagu teravad pliiatsid. Õpetajatest jääb meile kindlasti meelde Andres Kolgi lause: „EI käpi, ei näpi, ei topi!“Ja kui peaksime kirjeldama oma kooli õpetajaid ühe sõnaga, siis oleks see „vastutulelikud“, sest nad tahavad, et me saaks päriselt asjadest aru.

Nüüd meenutades on ikka päris palju häid mälestusi loodud. Üks päev, mis meile kindlasti Nooruse koolist meelde jääb, on päev, millal kuuendas klassis viskasime lumepallidega aknaid ja saime selle eest riielda.

Kõik need mälestused panevad meid mõtlema, mis saab edasi, kui meie koolitee siin lõpule jõuab. Kui lõpetamiseni oleks ainult loetud päevad, siis taaslavastaks me midagi, mis sai kunagi korda saadetud: jätame kindlasti meelde talvelaagri, võimlemisvõistlused, teatriõhtud ja oma tee tunnid.

Maakondlik tunnustus Nooruse inimestele

Lelet Aavik-Part, arendusjuht — Fri, 09 Oct 2026 15:31:56 +0300

Teade, Konkurss

Nooruse inimesed tunnustusüritusel Foto: Valmar Voolaid

Eile õhtul tunnustas Saaremaa vald maakonna parimaid haridusvaldkonna töötajaid, nende hulgas ka Nooruse kooli tublisid õpetajaid ja töötajaid. Saare maakonna aasta huvialaõpetaja tiitli pälvis kalastusringi juhendaja, liikumisõpetaja Sander Suurhans. Palju, palju õnne kõikidele nominentidele, olete imelised!

Aasta huvialaõpetaja kategooria nominendid: Helerin Vapper, Sander Suurhans.

Aasta põhikooli aineõpetaja kategooria nominendid: Kaisa Sau, Maren Aaviste, Kristel Paju.

Aasta klassijuhataja kategooria nominendid: Malle Tiitson, Stevelin Tamm.

Aasta klassiõpetaja kategooria nominent: Reet Lasn.

Aasta tugispetsialisti kategooria nominent: Valeria Luigesoo.

Iga tunnustatud inimese taga on palju igapäevast tööd ja pühendumist. Aitäh, et loote meie õpilastele võimalusi kasvada ja oma tugevusi avastada!

Head Helerin, Sander, Kaisa, Maren, Kristel, Malle, Stevelin, Reet, Valeria – on põhjust teie üle uhkust tunda!

Suur tänu kõikidele märkajatele ja tunnustajatele!

Nooruse Meridiaan

Nädala kunstitöö

Ettelugemisepäev 2026 tõi Nooruse koolile 3. koha

Karud, kummitused ja pulmad ehk Kolmanda Vaatuse parimad on selgunud!

Väitlusprogramm Argument 2026 alustas

Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts on Kristiina Piipuu merepere

Basseini sündmuste hooaeg on avatud: toimus hooaja esimene paadiralli

Kas loomaaia tiik on elurikas?

Megaaju teise vooru võidu võtsid õpilastiimid

Toimusid kooli meistrivõistlused sisekergejõustikus

Tulemused

4.–5. klassTüdrukud

4.–5. klassPoisid

6.–7.klassTüdrukud

6.–7. klassPoisid

8.–9. klassTüdrukud

8.–9. klassPoisid

1.c esimene pidu

Nädala kunstitöö

Saame tuttavaks – sotsiaalpedagoog Elena Marii Vatko

Mida põnevat on õpilased õpetajatele kinkinud?

Paikuse Kooli õpetajad vaimustusid Nooruse koolist

2.a klassi kunstivõlurid äratasid sügise ellu

AB-kool kutsub avastama killukesi kooli võlumaal

Mõttespordi olümpiaadile on registreerimine avatud!

Puder pole ainus valik – hommikuti saab koolisööklast ka võileiba!

242 päeva lõpetamiseni

Maakondlik tunnustus Nooruse inimestele

4.–5. klass
Tüdrukud

4.–5. klass
Poisid

6.–7.klass
Tüdrukud

6.–7. klass
Poisid

8.–9. klass
Tüdrukud

8.–9. klass
Poisid