Nooruse Meridiaan

Kala maitseb üllatavalt hästi!

Raina Tiidovee, klassiõpetaja — Thu, 12 Nov 2026 05:42:04 +0000

Artikkel, Klassilood

Projekt „Kalaõpimajakas“ galerii Foto: Raina Tiidovee

Sel sügisel oli meie kooli 1. klassidel võimalus osaleda projektis „Kalaõpimajakas“.

Programm algas Nasval Tihemetsa talus, kus lastele tutvustati erinevaid kalu ja näidati kalavõrkusid. Iga laps sai endale soolata ka topsi kilusid koju kaasa võtmiseks.

Seejärel liiguti jõe äärde, kus ootas Nasva Vabatahtlik Merepääste. Nemad õpetasid, kuidas päästevesti õigesti kasutada ja inimest veest päästa. Kõik said ka paadiga teha tiiru Nasva jõel. Päev lõppes ühise suitsulesta söömisega. Selgus, et mõne lapse jaoks oligi see esimene kord kala süüa.

Esimeste klasside poolt suur tänu kõikidele ürituse korraldajatele!

Vilistlase vaatepunkt: „Endast maksimumi andmine on kõige keerulisem osa koolist.“

Eve Tuisk, eesti keele ja kirjanduse õpetaja / lugemise valdkonna juhtõpetaja — Thu, 12 Nov 2026 05:41:59 +0000

Arvamus, Õppetöö

Noora on leidnud Tallinnas täiesti omamoodi turvalisuse Foto: erakogu

Nooruse kooli 5. lennu vilistlane Noora Nook õpib sügisest Nõmme gümnaasiumis. Ta tundis, et mandrile kooliminek oli tema jaoks rohkem vajadus kui valik, kuna Saaremaa oli jäänud kitsaks ning tal oli suur tung uue keskkonna ja vabaduse järele. Nüüdseks on ta leidnud Tallinnas täiesti omamoodi turvalisuse.

„Minu uus kool meenutab tegelikult mulle väga Saaremaa koole. Siin on tugev kogukonnatunne ja püüdlus õpetada õpikust rohkem. Nõmme, olles kesklinna melust kaugemal, on armas ning kodune ja kuigi see polnud mu esimene valik, olen õnnelik, et jõudsin lõpuks just siia.“

Mida oleksid saanud kooli ajal ise teisiti teha?
Oleksin pidanud oma aega paremini planeerima. Mulle oleks väga kasuks tulnud, kui oleksin hakanud kotrolltöödeks aegsasti õppima, mitte jätma kõik viimasele võimalikule hetkele.

Kes ja kuidas motiveeris sind pingutama?
Minu suurim motivaator olen alati olnud mina ise. Mulle meeldib ennast ületada ja vaikselt oma suurte ambitsioonide poole püüelda.

Mis sind aitas järge hoida, hakkama saada, ree peal püsida …?
Teadmine, et kõik halb on ajutine ja iga raskuse ületamine praegu viib mind sammukese lähemale oma unistustele.

Milliste eesmärkide nimel pingutasid?
Mina pingutasin eeskätt selle nimel, et saavutada eksamitel enda jaoks sobivad tulemused ja tagada koht heas mandri gümnaasiumis.

Mida oleksid soovinud iseendale 9. klassis?
Oleksin soovinud, et ma lahkuks rohkem oma mugavustsoonist ja suhtleks rohkemate inimestega.

Mida peaks kindlasti 9. klassis tegema, et pärast ei kripeldaks?
Pingutama. Endast maksimumi andmine on tihti kõige keerulisem osa koolist, aga ka kõige olulisem. Nii lihtne on lüüa käega ja aktsepteerida see „piisavalt hea“ tulemus, aga õppimine ei toimu ilma pingutuseta. Milleks oleksid võimeline, kui unustaksid kõik endale seotud piirid ja lihtsalt teeksid? Teeksid veel, õpiksid veel, prooviksid, harjutaks ja pingutaks veel?

Kas tunneli lõpus paistab valgus? Lisa üks tore soov praegustele 9. klassi õpilastele.
Tunneli lõpus on alati valgus. Vahel võib tee valguseni tunduda uskumatult pikk ja näiliselt lootusetu, kuid ükski pime tunnel pole igavene. Hoia pea kõrgel ning usu enesesse!

5. klassid osalesid meediapädevuse töötubades

Liivi Erlenbach ja Kaisa Sau — Wed, 11 Nov 2026 12:45:56 +0000

Uudis, Õppetöö

5. klassid osalesid meediapädevuse töötubades Foto: Aire Siinvert

6. novembril osalesid 5. klassid Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi korraldatud meediapädevuse töötubades, kus Triin Sooäär rääkis Interneti ohtudest, sotsiaalmeediast ja tehisarust.

Töötubades said õpilased arutleda, teha rühmatööd ning täita töölehti. Uurisime õpilastelt, millised teadmised nad endaga kaasa võtsid.

Ma sain teada, et mida rohkem sa midagi vaatad, seda rohkem see sulle meeldib. Ma õppisin, et peaksin vähem nutiseadmes olema.
Alla 13–15-aastasel peab olema vanema järelvalvega konto või üldse mitte ühtegi kontot.
AI-ga ei saa olla sõber.
Osades mängudes võib olla peidetud reklaame. Näiteks on Fortnite'is peidetud reklaame.
Sain teada, et mul pole vaja kõiki ebavajalikke rakendusi.
Ma sain teada, et alla 13-aastastele on sotsiaalmeedia keelatud.
Sotsiaalmeedia muutub noortele ohtlikuks.
Et ei ütleks isiklikke asju võõrale.
Sain teada, mis võib tulevikus nutimaailmas muutuda.

Interneti, sotsiaalmeedia ja tehisaruga puutume me suuremal või vähemal määral kokku kõik. Nooruse kool peab oluliseks, et lapsed teaks ja hindaks nendes peituvaid ohtusid ning oskaks hoida ennast ja teisi.

Aitäh koolitajale ja osalenud õpilastele!

Kirke Kuusk naudib lugemist ja raamatute üle arutlemist

Kirke Kuusk, 9.d klass — Wed, 11 Nov 2026 08:41:13 +0000

Intervjuu, Personaalia

Kirkele meeldib lugeda! Foto: Kirke Kuusk

Käesoleval õppeaastal uurime, milliste põnevate hobidega tegelevad meie õpilased ja õpetajad vabal ajal.

9.d klassi õpilane Kirke Kuusk armastab lugeda nii eesti kui inglise keeles ning tõdeb, et tänu sellele toredale hobile on laienenud nii tema silmaring kui sõnavara.

Mis on sinu hobi? Kaua oled sellega tegelenud ja kuidas selleni jõudsid?
Minu hobi on raamatute lugemine. Olen selle hobiga aktiivsemalt tegelenud üle kahe aasta. Alguses ei meeldinud mulle üldse raamatuid lugeda, aga siis nägin sotsiaalmeedias, st Tiktokis raamatusoovitust ning mõtlesin, et ma ostan selle. Tiktokis jälgin ühte sisuloojat nimega @edenwidenerreads, kes räägib oma videotes väga põhjalikult raamatutest, mida ta lugenud on, ja seal on päris head soovitused. Sellest mu hobi alguse saigi. Pärast seda otsisin raamatuid, näiteks William Goldingi „Kärbeste jumal“ ja veel, mis mulle päriselt meeldisid, ja nüüd loen ma raamatuid hea meelega.

Kuidas on su hobi sind inimesena muutnud? Mida see on õpetanud?
See hobi on mind muutnud pigem paremas suunas. Raamatute lugemine on mul aidanud keelt paremini osata. Näiteks on seal uusi sõnu, mida ma varem ei teadnud, ja saan siis nende tähendust otsida. Näiteks sõna „vitsutama“, mis tähendab ahnelt sööma, ning „boikott“, mis tähendab suhete katkemist või ignoreerimist. Leidsin mõlemad sõnad raamatust „Bullerby lapsed“. See kehtib ka ingliskeelsetele raamatutele, kuna neid loen ma ka päris palju. Raamatud on mulle õpetanud väga palju, näiteks kuidas lauset paremini sõnastada. Samuti arendab raamatute lugemine kujutlusvõimet, lugemiskiirust, funktsionaalset lugemist ning see on andnud mulle ka uusi teadmisi.

Milline ere hetk seoses hobiga meenub?
Üks väga hea hetk seoses raamatutega oli siis, kui mu eesti keele õpetaja ütles ühele õpilasele, et ta on nagu lambad George Orwelli teosest „Loomade farm“, ning kuna mina olin raamatut lugenud, sain väga hästi aru, mida ta selle all mõtles.
Mul pole väga selliseid lemmikraamatuid. Mulle meeldivad erinevad raamatud erinevate aegade jooksul. Näiteks oli 8. klassi kohustuslikust kirjandusest minu lemmikraamat „Kärbeste jumal“, kuna mulle meeldis raamatus mõte sellest, kui kiiresti maailm koost laguneb, kui reegleid paika ei seata. Saan igapäevaellu kaasa raamatust seda, et inimesed võivad väga kiiresti su vastu pöörata ja reeglid on olulised.
Aga nendest raamatutest, mida ma suvel lugesin, oli mu lemmik George Orwelli „1984“. Mulle meeldis see raamat sellepärast, et selle autori poliitiline maailmavaade oli väga hästi raamatusse sõnastatud. Selle süžee oli samuti väga kaasahaarav. Ma arvan, et kõik peaksid seda lugema, sest see paneb tänapäeva maailma üle sügavalt järele mõtlema ning paneb mõistma, kui hea on elada sõnavabaduse all.

Mille üle oled uhke seoses oma hobiga?
Oma hobi üle olen uhke, sest tänapäeva lastele ei meeldi raamatuid lugeda ning kuna ma loen rohkem raamatuid neist, kes loevad ainult kohustuslikku kirjandust, annab see mulle rohkem võimalusi, paremat kirjade kirjutamis- ja lugemisoskust.

Millist nõu annad inimesele, kes mõtleb selle hobiga alustamisele?
Raamatute lugemise alustamisel annaksin nõu selle kohta, et võiks alustada kindlasti selle žanriga, mis kõige rohkem meeldib. Alustuseks võiks võtta populaarsemad raamatud ja siis juba käia ise raamatukogus ringi ja midagi meelepärast valida. Kindlasti peab alati lugema raamatu tagant, millest raamat räägib. Sealt tekibki esimene huvi.

Kui saad olla ühe päeva selle hobi maailmameister, st parim maailmas, siis mida teeksid?
Kui ma oleksin raamatulugemise maailmameister, siis ma loeksin 10 raamatut päevas. Ilmselt saaksin ma väga kiiresti lugeda ja autorid annavad mulle enda uusi raamatuid, et ma neid lugeda saaksin.

On sul eeskujusid? Kes need on?
Ma arvan, et mu suurim eeskuju on mu ema, kes on lapsest saati lugenud väga palju raamatuid ning on selle tõttu tark inimene. Ta oskab väga hästi kirjutada motivatsioonikirju, kõnesid jne. Ta loeb siiamaani palju raamatuid. Ta on soovitanud mulle raamatuid „Must Nool“ ja „Kus laulavad langustid“ ning mulle meeldisid need, kuna raamatud olid väga põnevad ja huvitavad. Kui mina ja mu ema oleme lugenud samu raamatuid, on kõige parem osa pärast nende üle arutlemine. Mulle meeldib temaga arutada, kuidas talle lõpp meeldis, mis ta süžeest arvas jne. Tavaliselt me vaidlema ei hakka, kuigi võime jääda eriarvamusele, sest mulle näiteks ei meeldinud, kui vanaaegne see raamat on, aga mu emale just meeldis.

On sul mõni siht? Kuhu tahad oma hobiga jõuda?
Minu siht on lugeda elus palju põnevaid raamatuid, aga raamatuid peaks alati lugema mõttega ja oma tempos, mitte kiiresti läbi lugema. Raamatuid peaks lugema mõnuga ja peaks võtma rahulikult. Lugema peaks siis, kui sul on hea tuju raamatu lugemiseks.

Huvitav hobi – Triin Kõue ja võrkpall

Gert Lutter, eesti keele ja kirjanduse õpetaja — Mon, 09 Nov 2026 11:01:04 +0000

Intervjuu, Sport

Õpetajate võrkpallivõistkond Foto: erakogu

Õpetajad võistlushoos Foto: erakogu

Kui tahtsin Triinuga rääkida tema osalemisest Saaremaa kolme päeva jooksul, siis peale lühikest mõtlemist otsustasime rääkida hoopis võrkpallist. Igati õige hetk, sest juba 11. novembril kell 15.00 on kõik oodatud võimlasse kaasa elama sõbralikule võrkpallikohtumisele õpilased vs. õpetajad!

Mis on sinu hobi? Kaua oled sellega tegelenud? Kuidas selleni jõudsid?
Minu hobiks on võrkpall ja võrkpallitrennis hakkasin ma käima juba 10-aastaselt. Mäletan hästi, et käisin sel ajal mitmes huviringis, kuid võrkpallitrenni päevi ootasin alati erilise rõõmuga. Minu hea esimene treener Toivo Lepp kutsus mind trenni ja seda otsust ei ole ma kunagi kahetsenud.

Armas Leisi kool andis mulle väga hea põhja erinevate spordialadega tegelemiseks. Kuressaare Gümnaasiumi ajal mängisin ma spordikooli võistkonnas. Ülikooliaastatel ja mõnda aega pärast seda jäi võrkpall küll tagaplaanile, kuid seda suurem on minu rõõm, et olen nüüd taas mängu juurde tagasi jõudnud. Igal kolmapäevaõhtul panen võrkpallijalatsid jalga ja osalen õpetajate võrkpallitrennis.

Kas hobi on sind inimesena muutnud? Mida see on õpetanud?
Võrkpall on mind inimesena palju mõjutanud ja kujundanud. Meeskonnamäng õpetab väärtusi ja oskusi, mis on olulised ka igapäevaelus. Olen õppinud teistega arvestama, ühiselt eesmärkide poole liikuma ning tundma rõõmu nii enda kui ka kaaslaste õnnestumiste üle.

Mulle päriselt meeldib kiita, kui palliplatsil kellelgi hästi läheb. Targalt ära mängitud punktid kannavad alati endas mänguilu. Samuti on sport õpetanud mind raskustega toime tulema ja pingelistes olukordades rahulikuks jääma. Kooliajal võistlustel osalemine aitas arendada stressitaluvust ning usun, et spordiga tegelemine annab selle oskuse paljudele inimestele.

Mis on sulle sinu hobi juures kõige tähtsam?
Kõige tähtsamad on minu jaoks inimesed ja hea emotsioon, mis võrkpalliplatsil tekib. Nooremana pidasin oluliseks võimalikult head sportlikku tulemust, kuid nüüd valmistab enim rõõmu see, kui kõik võistkonnaliikmed tunnevad end hästi ja naudivad mängu.

Võrkpall on mulle alati südamelähedane olnud ning praegu pakub suurimat rõõmu õpetajate võrkpallitrenn. Seal on võimalus koos heade kolleegidega ühiselt liikumisest ja pallimängust rõõmu tunda.

Milline ere hetk seoses hobiga meenub? Midagi naljakat, ootamatut?
Üks eriti meeldejääv seik pärineb kooliajast. Kord olid väljas nii krõbedad külmakraadid, et õpilased ei pidanud kooli minema. Kuna võimla oli terve päeva vaba, leppisime trennikaaslastega kokku, et veedame selle päeva võrkpalli mängides. Samal ajal kui külm pakane akna taga paugutas, nautisime meie terve päev sportimist ja head seltskonda. See oli üks neist lihtsatest, kuid väga soojadest mälestustest, mis on siiani meeles.

Üheks viimase aja meeldejäävamaks hetkeks on jaanuarikuine õpetajate võrkpalliturniir, kus on võimalus koos oma kooli võistkonnaga väljakule astuda ja meie kooli väärikalt esindada.

Mille üle oled uhke seoses oma hobiga?
Olen väga tänulik, et alustasin kunagi võrkpallitrenniga ning see harrastus on saatnud mind läbi erinevate eluetappide. Pean suureks väärtuseks kõiki oskusi ja kogemusi, mida sport on mulle andnud, sest need jäävad inimesega kogu eluks. Võrkpall on õpetanud mulle järjepidevust, koostööd ja rõõmu liikumisest.

Millist nõu annad inimesele, kes mõtleb selle hobiga alustamisele?
Soovitaksin kõigil, kes võrkpalli vastu huvi tunnevad, julgelt esimene samm teha ja trenni tulla. Võrkpall on spordiala, mida saab õppida igas vanuses. Kõik eelnevad pallimängukogemused aitavad võrkpalliga alustamisel kaasa ning suvel on rannaliival hea võimalus oma pallitunnetust arendada.

Alguses võivad mõned tehnilised elemendid tunduda keerulised, kuid järjepidevus ja harjutamine viivad edasi. Kõige olulisem on leida meeldiv seltskond ja nautida mängu!

Vahva teatripäev pealinnas

Triin Kõue, klassiõpetaja — Mon, 09 Nov 2026 10:54:21 +0000

Uudis, Kultuur

Vahva teatripäev pealinnas Foto: Triin Kõue

4. novembril alustasid 2.b ja 2.c klass päikesetõusu saatel teekonda pealinna.

Üheskoos suunduti Rahvusooper Estoniasse vaatama armastatud muusikali „Pipi Pikksukk“.

Teatrimajja jõudes osalesime põneval majaekskursioonil, mille käigus avanes meile pilk teatrimaja telgitagustesse. Saime tutvuda ooperi-, balleti- ja orkestrimaailmaga ning näha lähemalt, kuidas toimib Eesti üks tuntumaid teatrimaju. See oli suurepärane sissejuhatus eesootavale etendusele.

Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe kirjutatud muusikalist „Pipi Pikksukk“ jäid meile eredaimalt meelde särtsakas ja rõõmsameelne Pipi, kaasahaaravad laulud ning kaunid lavakujundused. Etendus pakkus meile rohkelt rõõmu ja toredaid emotsioone.

Päev Rahvusooper Estonias andis meile suurepärase teatrielamuse. Tundsime suurt rõõmu ühisest väljasõidust ja koos veedetud ajast.
See vahva päev jääb meile kindlasti veel kauaks meelde!

1.a klass soovib head isadepäeva!

Reena Juursoo, klassiõpetaja — Mon, 09 Nov 2026 09:03:53 +0000

Artikkel, Klassilood

Head isadepäeva! Foto: Reena Juursoo

1.a klassi disainerid panid kokku unikaalse lipsukollektsiooni, mis on pühendatud lähenevale isadepäevale. Nendel lipsudel on triipe, täppe, eredaid värve ja – mis kõige tähtsam – tohutult palju armastust. Head isadepäeva!

Pärandivaderite päev viis noored tutvuma oluliste kohtadega Saaremaal

Madli-Maria Naulainen, haridustehnoloog / ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja — Mon, 09 Nov 2026 09:03:04 +0000

Artikkel, Õppetöö

2.c klass lossipargis galerii Foto: KNK galerii

Juba traditsiooniliselt toimuvad kõige suurejoonelisemad pärandivaderite talgud just meie koolis. Selle aasta suur talgupäev toimus vahetult enne koolivaheaega 23. oktoobril ning seekord käis heakorratöödel abiks 561 õpilast ja 59 õpetajat! Töid tehti rekordiliselt 19 paigas nii Kuressaare linnas kui ka mitmes maa-asulas. Igal aastal õpilaste külastused objektidel muutuvad ja nii saavad pärandivaderid oma koolitee jooksul paljudes põnevates paikades käia.

Esimesed klassid alles harjutasid rehade käes hoidmist koolihoovi riisudes ning said tuttavaks oma kooli ajalooga. 2. klassid käisid abiks lossipargis, 3. klassid riisumas Kudjape kalmistul. 4. klassid toimetasid Aavikute majamuuseumis, Kuressaare linnuse õuel ja Mierzejewski tn 1 rohealal. 5. klasside õpilased riisusid Saaremaa Muuseumi kogude hoidla õuel, samuti Nikolai Õigeusu kiriku ja Kuressaare Laurentiuse kiriku aias. 6. klasside pärandivaderid hooldasid Mierzejewski tn 1 roheala, Kaarma kalmistut (uus koht!) ja Reomäe kloostri õueala. Kuna 7. klassid õpivad ajalootunnis keskaega, siis nende tööpõld planeeriti keskaegsete kirikute lähedusse – Valjala ja Püha kirikuaedadesse, lisaks Valjala kalmistule ja Püha vanale kalmistule. 8. klassid andsid oma panuse Reomäe kalmistul, Valjala kalmistul, Võhma maalinnuses ja Võhma külamaja ümbruses. 9. klassid abistasid Reomäe kalmistul, Valjala kalmistul ja Mihkli talumuuseumis.

Lisaks rõõmule koostoimetamisest ja teistmoodi koolipäevast, mida nimetati tagasisides kõige enam, oli noortele põnev kuulda uusi teadmisi. Reomäe kloostris saadi näiteks teada, et nunnad ärkavad juba kell 3, Võhmas kuuldi Saaremaa metsavendlusest, nähti tõrvaahju ja kuuldi, kuidas ja milleks seda kasutati. Kaarma kalmistul saadi teada, et see on juba üle 250 aasta vana ja sinna on maetud väga palju inimesi, kuuldi kalmistukultuurist ja sellest, mida erinevad märgid hauakividel tähistavad. Muuhulgas saadi teada, et haudasid on erinevaid ja vanasti maeti olulisemaid inimesi kirikusse hauakivi alla, mille nimetust oli keeruline meelde jätta.
Üks 5. klass sai külastada Saaremaa muuseumikogusid ja oma silmaga näha Salme muinaslaevade leidusid, aga ka loodusloo eksponaate, mis varem Kuressaare linnuse keldrikorrusel paljude aastakümnete vältel näitusel olid. Saadi teada, et näituse eksponaate ei saagi kogu aeg näidata, sest näiteks valgus pleegitab esemeid.
Üllatuseks oli noortele kalmistul kuuldud teadmine, et ka teiste haudasid võib korrastada, kui märgatakse, et seal ei ole keegi ammu käinud ja selleks aega on. Saadi aru, et ajalooliste paikade eest hoolitsemine on oluline, sest neid tuleb hoida korras järgmistele põlvedele, kes nende kaudu varasemast teada saavad, nii nagu tänased noored pärandipaika külastades mitmeid uusi teadmisi said.
„Hea tunne on, sest saad aru, et teed heateo meie kogukonnale,“ ütles üks õpilane oma tagasisides.

Talgute korraldamisel ja läbiviimisel olid suureks abiks Saaremaa Halduse haldusjuhid Marju Saar, Silver Mägi ja Silvester Hamann ning innukad kalmistuvahid Marika Jürisson, Vilve Põld, Olev Aru, Ivo Matt ja Rudolf Sepp. Kuressaare lossipargi ja Mierzejewski tänava ajalugu tutvustas õpilastele muinsuskaitsenõunik Lea Laidra. Talgutöid juhendasid ja pühakodade ajalugu tutvustasid EAÕK Kuressaare Püha Nikolai koguduse preester Paulus, EELK Valjala Martini koguduse vaimulik Hannes Nelis ja Aulise Eelkäija Ristija Johannese ja Apostel Andrease püha kloostri nunn Porfyria. Piiskop Anti Toplaan aitas ette valmistada tegevused Kuressaare Laurentiuse kirikus ja Püha kirikus. Laurentiuse kirikus juhendas töid kirikumees Aare Heiberg ja kirikulugu tutvustas abiõpetaja Tiina Ool. Püha kirikus ja vanal kalmistul toimetasid õpilastega lisaks Anti Toplaanele ka koguduse liikmed Aivar Kalle ja Matti Mägi. Saaremaa Muuseumi arhiivikogude juures juhendasid ja harisid pärandivadereid Piret Hiie-Kivi ja Priit Kivi. Kuressaare linnuses võttis õpilasi vastu Tõnis Kallas, Aaviku majamuuseumis juhtis talgutöid Merit Karise ning muuseumitunni viisid läbi Eesti Loodusmuuseumi keskkonnahariduse osakonna töötajad. Mihkli talumuuseumis võttis õpilased vastu külastusjuht Margit Tammeleht. Võhmas valmistas tööpõllu ette ja tegi ekskursiooni Rain Jano (Võhma külamaja / Võhma Kultuuri- ja Spordiselts).

Pärandivaderite projekti toetavad Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri ja rahvakultuuri sihtkapitalid. Koostööpartner on Muinsuskaitseamet.

Suur tänu kõigile pärandivaderitele!

Nädala kunstitöö

Ene Pidmann, kunstiringi juhendaja — Fri, 06 Nov 2026 14:05:03 +0000

Artikkel, Kultuur

Lehed langevad! Foto: Lenna Tuurmaa

Lehed langevad! Foto: Keron Kakkum

Lehed langevad! Foto: Kirke Sädeli Talp

Kunstiringi õpilaste akvarellide ja viltpliiatsitega tehtud sügistööd "Lehed langevad". Tööde autoriteks on Lenna Tuurmaa, Keron Kakkum ja Kirke Sädeli Talp 4. klassidest.

Sel kuul on meie näitusekapp õpilaste päralt!

Anneli Meisterson, kultuurijuht — Thu, 05 Nov 2026 11:00:18 +0000

Uudis, Kultuur

Hanna ja Meribeli kogutud tegelaskujud toovad manga- ja animemaailma meie kooli näitusekappi Foto: Anneli Meisterson

Uus näitus avab ukse Jaapani manga- ja animemaailma. Oma kogutud tegelaskujusid ja koomiksiraamatuid tutvustavad 7. klassi õpilased Hanna Pokk ja Meribel Õunpuu.

Hanna on kujusid kogunud kolm aastat. Tema esimene kuju oli Nezuko Kamado sarjast „Demon Slayer“. Tulevikus soovib ta oma kogu täiendada ning koguda just originaalkujusid.

Meribeli kogu sai alguse mangakoomiksist „Danganronpa Another Episode: Ultra Despair Girls“ ning ta on kogumisega tegelenud kaks aastat. Tema unistus on kunagi ise mangakoomiks luua.

Tüdrukute sõnul on koomikseid lihtne lugeda ning neis leidub rohkem detaile kui animesarjades. Jaapani mangakoomikseid loetakse paremalt vasakule: alustatakse meie raamatutega võrreldes tagantpoolt ning ka pildiruute ja jutumulle jälgitakse üldjuhul paremalt vasakule ja ülevalt alla.

Saame tuttavaks õpilasesindusega – läbi nende enda silmade

Kristin Lauri, noorsootöötaja — Thu, 05 Nov 2026 06:57:27 +0000

Reportaaż, ÕE

Õpilasesindus 2026 Foto: Kristin Lauri

Seekord võttis õpilasesindus aja, et märgata üksteise häid omadusi ja öelda välja see, mida igapäevases koolielus alati sõnadesse ei panda. Õpilasesinduse liikmed kirjeldasid üksteist oma pilgu läbi, tuues esile iseloomujooni, tugevusi ja erilisi omadusi. Nii sündisidki seekord teistsugused tutvustused meie 2026/2027. õppeaasta õpilasesinduse kohta.

Martis Leiner, 9. klass – õpilasesinduse president

Martis on tark, taibukas ja aktiivne noor, kes täidab õpilasesinduse presidendi rolli. Kaaslased näevad temas inimest, kellel on liidriomadusi ja kes suudab teisi kaasa haarata. Martis on tore, hooliv ja mitmekülgne ning temas on nii arukust kui ka pealehakkamist.

Iris Schockaert, 9. klass

Iris on rõõmsameelne, positiivne ja sõbralik inimene, kelle seltskonnas on tore olla. Teda kirjeldatakse naljaka, hooliva, loova ja abivalmina. Iris oskab tuua teiste päeva rõõmu ning temas on soojust, avatust ja head energiat.

Egert Põllu, 9. klass

Egert on energiline, humoorikas ja omanäoline noormees. Kaaslased peavad teda toredaks ja naljakaks ning tema isikupärane olek jääb teistele meelde. Egertis on omapärast sarmi ning ta oskab oma käitumise ja huumoriga teistele meelelahutust pakkuda.

Karoli Teern, 9.klass – õpilasesinduse asepresident

Karoli on sportlik, aktiivne ja rõõmsameelne noor. Teda kirjeldatakse sõbraliku, toreda ja naljakana ning kaaslastele jääb silma ka tema hea stiilitunnetus. Karoli naudib liikumist ja jalgpalli ning temas on energiat, enesekindlust ja pealehakkamist.

Alan Truu, 8. klass

Alan on rahulikuma ja omapärase olekuga noor, kes paistab silma oma isikupära poolest. Kaaslased kirjeldavad teda targa, tubli ja energilisena, kuid samas ka rahuliku ning chill'ina. Alanil on oma viis maailma vaadata ja ta ei pea alati olema tähelepanu keskpunktis, et teistele meelde jääda.

Liisa Marie D’Aloja, 7. klass

Liisa on aktiivne, sotsiaalne ja rõõmsameelne noor, kes toob enda ümber palju energiat. Kaaslased peavad teda sõbralikuks, abivalmiks, naljakaks ja hoolivaks. Liisa oskab teistega hästi suhelda ning tema rõõmus ja elav olek muudab ühise tegutsemise toredamaks. Temas on ka distsipliini ja oskust oma tegemistega toime tulla.

Eerik Elias Rekaya, 8. klass

Eerik on pigem rahulik ja omaette hoidev noor, kellel on oma isikupärane viis olla. Kaaslased kirjeldavad teda toreda, targa ja omamoodi inimesena. Eerik ei pea tingimata kõige rohkem silma paistma, kuid tema rahulik olek ja omanäolisus on osa sellest, mis teeb temast tema enda.

Emma Kubits, 8. klass

Emma on väga naljakas ja rõõmsameelne noor, kes oskab teisi naerma ajada. Teda kirjeldatakse jutuka, aktiivse ja sportlikuna. Emma toob seltskonda elavust ning tema huumor ja energiline olek aitavad luua lõbusat õhkkonda.

Getter Mägi, 8. klass

Getter on rahuliku ja sõbraliku olemisega noor. Kaaslaste tähelepanekutest tuleb esile tema vaoshoitud olek ning hoolivus ja kokkuhoidvus. Getter ei pea alati olema kõige valjuhäälsem, et olla märgatav. Ka tema välimus ja ilusad juuksed on kaaslastele silma jäänud.

Henry Prostang, 8. klass

Henry on omanäoline ja humoorikas noor, kellel on oma eriline viis teisi naerma panna. Kaaslased kirjeldavad teda nii rõõmsameelse kui ka omapärasena. Tema juures hinnatakse isikupära ja huumorimeelt ning ta ei pea teistega sarnanema, et silma paista.

Gert Õunpuu, 7. klass

Gert on rahulik, lahe ja sõbralik noor, kellel on oma kindel olek. Kaaslased kirjeldavad teda positiivselt ning temas nähakse toredat ja meeldivat inimest. Gert ei pea tingimata palju tähelepanu otsima, vaid saab olla tema ise ning mõjub teistele oma rahuliku ja loomuliku suhtumisega.

Günter Tool, 7. klass

Günter on nutikas, aus ja huumorimeelega noor. Kaaslastele on silma jäänud tema tugevus matemaatikas ning oskus olla sõbralik ja naljakas. Günteris saavad kokku arukus ja hea huumor ning tema vahetu ja omanäoline iseloom muudab ta seltskonnas meeldejäävaks.

Teneli Kaljo, 8. klass

Teneli on sportlik, energiline ja aktiivne noor, kellele meeldib tegutseda. Kaaslased märkavad tema sportlikkust, rõõmsameelsust ja head stiilitunnetust. Tenelis on pealehakkamist ning ta jätab endast mulje kui inimesest, kes ei pelga liikumist, uusi tegevusi ega teistega koos olemist.

Anna Naulainen, 8. klass

Anna on tore, rõõmsameelne ja sõbralik noor, kelle juures märgatakse nii tema armsat olekut kui ka huumorimeelt. Kaaslased kirjeldavad teda positiivse ja meeldiva inimesena. Annas on soojust ning tema seltskond mõjub teistele rõõmsalt ja sümpaatselt.

Maia Lissa Kuusk, 9. klass

Maia on tark, loominguline, viisakas ja abivalmis noor. Kaaslased hindavad tema sõbralikkust, headust ja hoolivat suhtumist. Ta võib olla veidi tagasihoidlikum, kuid temas on palju häid omadusi, mis tulevad esile tema tegudes ja suhtumises teistesse. Maia on inimene, kelle peale saab loota ning kelle lahkus jääb meelde.

Sebastian Keeroja, 9. klass

Sebastian on omanäoline noor, kellel on oma stiil ja viis maailmas olla. Kaaslased kirjeldavad teda erilise ja omamoodi inimesena, kellel on ka huumorimeelt. Sebastian ei pea tingimata sobituma teiste ootustega, sest tema isikupära on osa sellest, mis teeb ta meeldejäävaks.

Melissa Kivi, 9. klass – õpilasesinduse asepresident

Melissa on aktiivne, sportlik, naljakas ja hooliv noor. Kaaslased toovad esile tema rõõmsameelsuse, sõbralikkuse ja ilusa naeratuse. Melissa oskab seltskonda elavdada ja teistele rõõmu pakkuda. Temas on nii energiat kui ka soojust, mis teeb temast toreda kaaslase.

Vilistlase vaatepunkt: „Maa pöörleb ikka edasi, olenemata sellest, mis juhtub.“

Eve Tuisk, eesti keele ja kirjanduse õpetaja / lugemise valdkonna juhtõpetaja — Wed, 04 Nov 2026 08:46:48 +0000

Arvamus, Õppetöö

Kaarel Kallasmaa revüülaval Foto: Gert Lutter

Nooruse kooli 2. lennu vilistlane Kaarel Kallasmaa õpib Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas. Kui ta mõtleb tagasi põhikooliajale, peab ta edu võtmeks järjepidevust, enese motiveerimist ja head ajaplaneerimist. Samas rõhutab ta, et heade hinnete nimel pingutades ei tohiks unustada sõpru, kooliüritusi ega viimase põhikooliaasta nautimist. Oma kogemuste kaudu julgustab ta noori seadma eesmärke, õppima vigadest ja kindlasti looma mälestusi, mis jäävad kooliajast kauaks kaasa.

Mida oleksid saanud ise teisiti teha? Milline praktiline tegevus aitas sul õppida?
Mäletan, et põhikoolis aitas kõige paremini üldine järjepidevus. Kui võimalikult vähe puududa, tunnis mõttega kohal olla ning kodutöid ka lahendada, siis see on juba suurepärane vundament edukusele. Loomulikult kõlab see kõik väga igavalt ja tüütult, seepärast püüdsin vahepeal õppimist enda jaoks huvitavamaks ja motiveerivamaks muuta, kasutades selleks Pomodoro meetodit või lihtsalt premeerimist. Näiteks lubasin endale pärast umbes pooletunnist kodutööde tegemist 5–10 minutit vaba aega, mille jooksul sain tegeleda millegi meelepärasega, näiteks mängida arvutimänge või klaverit. Selle meetodiga tuleb olla küll natuke ettevaatlik, et 10 minutit vaba aega ei muutuks märkamatult tunniajaseks „premeeringuks“.
Ma arvan, et väga hea oleks olnud hakata juba 9. klassis katsetama erinevaid õpistiile ja meetodeid, et saada lähemalt teada, millised just minule kõige paremini sobivad, sest lisaks õppimisele ja teadmiste omandamisele on kool turvaline koht, kus areneda ning näiteks katsetada erinevate õppemeetodite isiklikku sobivust.

Kes ja kuidas motiveeris sind pingutama?
See võib kõlada veidi imelikuna, aga ma arvan, et kõige rohkem motiveerisin end pingutama siiski mina ise. Mulle meeldib mõelda, et kõik meie pingutused ja saavutused teevad õnnelikuks ning uhkeks ka selle väikese ja lapsemeelse versiooni meist endist, kes kusagil meie sees siiani elab. Tema nimel tasub alati pingutada.

Mis sind aitas järge hoida, hakkama saada, ree peal püsida …?
Mind aitasid ree peal püsida mu pere, sõbrad, muusika ja hobid – kõik need teevad mu elu nii palju ägedamaks, põnevamaks ja tähendusrikkamaks. Kui aga täpsemaks ning tehnilisemaks minna, siis väljaspool mu lähedasi ning hobisid aitas mind lühiajaliste vahe-eesmärkide seadmine, et hoida motivatsiooni alati üleval. Motivatsioon on minu jaoks juba pikka aega olnud see, mis muudab mind akadeemiliselt võitmatuks. Kui leida need tegevused või ajendid, mis õpimotivatsiooni tõstavad, siis see on juba suur samm kõigele muule.

Milliste eesmärkide nimel pingutasid?
Mina pingutasin selle nimel, et ma lõpetaksin üheksanda klassi kiitusega ning saaksin kõik eksamid üle 90%. Minu sihid õppimises on olnud alati üsna kõrged, mistõttu seadsin endale kohe alguses tõeliselt suured eesmärgid. Soovisin, et ma saaksin peale põhikooli lõppu oma tulemustega võimalikult palju erinevatesse gümnaasiumidesse sisse ning et mu tulevikuplaanid ei jääks kehvade hinnete tõttu teostamata. Kui ma just ei olnud pikemat aega haige, püüdsin ma alati teha kõik kohustuslikud ülesanded ära esimese korraga nii, et need ei kuhjuks ning ma saaksin vaheaegadel päriselt keskenduda puhkusele.

Mida oleksid soovinud iseendale 9. klassis?
Ma oleksin soovinud võtta natuke vabamalt: ülemõtlemine ja muretsemine varjutab väga palju kõike positiivset, mis ümberringi välja paistab, mistõttu olin ma vahepeal ainult keskendunud sellele, et ma täidaks kõik oma eesmärgid ja saaksin võimalikult häid hindeid, selle asemel et päriselt viimast kooliaastat nautida.

Mis on see, mida 9. klassis õppisid, millest ka gümnaasiumis kasu oli?
Tean, et ajaplaneerimisest räägitakse tänapäeval väga palju ning väga suur osa õpilastest on kuulnud, et see on ülimalt kasulik oskus, aga ma olen kindel, et paljud ei hooma seda, kui suuresti ajaplaneerimine päriselt elu lihtsamaks teeb. Hakkasin digitaalset kalendrit (Google Calendari) pidama üheksandas klassis, kuhu ma lisasin kõik oma koolis viibimise ajad, huviringid ning ka ajavahemikud, kus ma tegelesin kodutöödega. Hiljem gümnaasiumisse minnes on kalendri pidamine ja ajaplaneerimine mõnes hetkes täielik elupäästja. Suurenenud õppemaht, revüü tantsija, näitleja ja bändijuhi amet, uus sotsiaalelu, noortebänd, segakoor ja paljud muud olemised ja tegemised nõudsid minult palju ajaplaneerimist, mistõttu 9. klassis selle praktiseerimine tuli meeletult palju kasuks.

Mida peaks kindlasti 9. klassis tegema, et pärast ei kripeldaks?
Suhtle ning õpi võimalikult palju tundma oma lennukaaslasi ning võta osa võimalikult paljudest üritustest. Oluline on teha viimane aasta põhikoolis meeldejäävaks. Aga loomulikult ei tohiks selle käigus unarusse jätta õppimist. Hinded tuleb korras hoida, et tunnistust julgeks pärast lõpuaktust ka sugulastele näidata ning valmistuda tuleb ka eksamiteks nii, et saavutaksid tulemused, mille üle saad ise uhkust tunda.

Kas tunneli lõpus paistab valgus? Lisa üks tore soov praegustele 9. klassi õpilastele.
Ma soovin, et teie põhikooli lõpuaasta tuleb kõige ägedam, emotsiooniderohkem ja efektsem. Ükskõik, millised raskused või takistused teie teele satuvad või kui suur on hirm ebaõnnestumise ees, pidage meeles, et Maa pöörleb ikka edasi, olenemata sellest, mis juhtub. Ärge kartke eksida ning olge julged!

Aitäh, Kaarel, meiega inspireerivaid mõtteid jagamast. Edu Sulle majandusõpingutel ning ära unusta siis ise ka õpingute kõrval ülikoolilinna nautimist selle kõige paremas tähenduses!

Üks trepiaste korraga ehk Millise oskuse võrra seekord rikkam

Ülle Räim, 8. klassi mentor — Tue, 03 Nov 2026 08:22:56 +0000

Artikkel, Klassilood

Üks trepiaste korraga ehk millise oskuse võrra seekord rikkam. Foto: Ülle Räim

Üks trepiaste korraga ehk millise oskuse võrra seekord rikkam Foto: Ülle Räim

Sain küpsiste vormist välja võtmisega hakkama. Tahaksin veel õppida munakollase eraldamist munavalgest.

8. klasside õpilaste koolipäeva pikendas oskuste päev Kuressaare Ametikoolis. Õpilased said nobedate näppude voorus valida omale ühe töötoa.

Töötoa nimetus ja sisu

Tervis ja ilu: Spa teenindaja ja juuksur. Praktiline kätehoolitsus ja patsid ning lokid.

Kokandus: Pariis, sõbrad & hea toit.

Teenindus: Maitsev ja tervislik mokteil teeb tuju heaks.

IT valdkond: Arvutivõrgud ja küberturvalisus.

Ehitustehnoloogia/sõiduautotehnik: Ehitustööriistad ja nende katsetamine/kasutamine. Lisaks ehitusmaterjalide töötlemine eelnevalt mainitud töövahenditega.

Peale töötubades osalemist joonistus õpilaste arvamustest välja, et oskuste päeva väärtus seisnes eelkõige ise katsetamises, uute oskuste proovimises ja võimaluses tutvuda erinevate ametitega.

Valik õpilaste arvamustest:

Mulle jäi kõige rohkem meelde, kuidas lokke teha, sest ma pole varem lokke teinud nii hästi kui nüüd ja see pakkus ka natuke pinget.
Mulle jäi meelde mokteilide tegemine, sest seda teha oli äge. Need olid väga head. Tahan veel proovida!
IT valdkond. Saime hakkama kuni lõpuni, kus tegime nii suure vea kuskil, et õpetaja isegi ei teadnud.
Ise mulle megalt meeldis see, tahaks tõesti siia tulla.
Ise katsetamine meeldis ja tundus, et sain enam-vähem hakkama. Aga see (IT) pole väga minu teema.
Sain hakkama küpsiste vormist välja võtmisega. Tahaksin veel õppida munakollase eraldamist munavalgest.
Ma sain hakkama taigna tegemisega. Alguses ma ei teadnud, kuidas tainast teha, aga pärast öeldi, kuidas teha, siis oskasin juba. Ise saime väga palju asju teha.
Ma tundsin, et sain hakkama siis, kui ma põhja panin plaadile ja õpetaja ütles: „Tubli! Nagu oleks koka poolt tehtud!“
Sain hakkama igal pool, sest oskan selliseid tööriistu kasutada, mis seal olid.
Puurimine meeldis mulle väga ja üleüldse ehitus. Veel meeldis Marguse tuur.
Meeldisid puutööd ja kus sai erinevaid masinaid proovida.
Meil oli väga tore ja naljakas. Kokad, kes meil olid, selgitasid, mida teha tuleb, ja saime aru. Natuke sassi läks vahepeal, aga edasi läks hästi.
Sain hakkama siis, kui me pidime olema õues ja katsetasime näiteksd akutrelli, saagi ja juhendaja näitas ette ja siis sain hakkama.
Ma muudaks seda, et oleks rohkem kohti, kuhu tulla. Nagu väikelaevaehitus jne. Et kõik saaksid endale hea valiku.

Kokkuvõtvalt saame öelda, et oskuste päev täitis olulise eesmärgi. See võimaldas õpilastel laiendada oma huvisid, katsetada, omandada praktilisi oskusi ja saada aimu erinevatest ametitest.

Kõige olulisem oskuste päeva mõõdupuu võikski meeldimise kõrval olla endast teadlikumaks saamine. Enda uute võimete, huvide ja tulevikuvõimaluste kohta avastamine.

Täname Kuressaare Ametikooli ja soovime uute trepiastmete vallutamist!

Code Week tõi vahetundidesse robotid ja programmeerimise

Mon, 02 Nov 2026 10:30:36 +0000

Artikkel, Varia

Code Week tõi vahetundidesse robotid ja programmeerimise Foto: Renat Ränk

Vaheajaeelsel nädalal tähistas meie kool taas Euroopa programmeerimisnädalat Code Week. Sel korral said õpilased kolmel päeval vahetundide ajal katsetada erinevaid roboteid, programmeerida, mängida ja avastada, kui põnev võib olla tehnoloogia.

Mis on Code Week?

Code Week ehk Euroopa programmeerimisnädal on rahvusvaheline algatus, mille eesmärk on tutvustada programmeerimist ja digitehnoloogiat eri vanuses inimestele. Selle raames korraldatakse üle Euroopa töötubasid, mänge ja muid praktilisi tegevusi, mis näitavad, et programmeerimisega alustamiseks ei pea olema varasemaid teadmisi ega oskusi.

Nooruse kool on Code Weekist osa võtnud ka eelnevatel aastatel. Programmeerimise ja robootikaga seotud töötoad on kuulunud erinevate sündmuste ja laagrite programmi, samuti on Code Weeki ülesandeid lahendatud 1.–6. klasside digitundides. Sel aastal otsustasime aga tuua robotid hoopis aulasse, et sisustada õpilaste vahetunde.

Huvi tekib siis, kui saab ise käed külge panna

Kõigil osalejatel oli võimalus katsetada micro:bit'idega programmeerimist ning avastada, kuidas väikesele programmeeritavale miniarvutile käsklusi anda. LEGO SPIKE Prime'i robotitega said õpilased uurida, kuidas roboteid juhtida ja liikuma panna. Loovust sai rakendada Bee-Boti robotitega joonistades või mesimummuroboteid kodust läbi pargi kooli ja tagasi juhtides. Tahvelarvutites sai mängida Cargo-Boti ja Lightboti mänge, kus tuli koostada käskude jadasid, et tõsta kastid õigesse kohta või juhtida robot läbi erinevate ülesannete. Palju elevust pakkusid Sphero robotpallid, millega sai mängida bowling'ut ja läbida takistusrada.

Sellised lühikesed praktilised tegevused sobisid hästi koolipäeva sisse, näidates, et õppimine ei pea alati toimuma klassiruumis ega tavapärase tunni vormis. Kõige olulisem oli võimalus ise tegutseda, mitte ainult kõrvalt vaadata, kuidas miski töötab. Roboti juhtimine, liikumisteekonna kavandamine või lihtsa programmi koostamine nõuab loogilist mõtlemist, katsetamisjulgust ja oskust oma tegevust planeerida. Kui tulemus ei vasta ootustele, tuleb leida põhjus ja teha muudatusi. Just nii käibki töö programmeerimismaailmas ja inseneerias. Et ettevõtmine läks asja ette ja huvi sai äratatud, näitas hästi 3. klassi poiste tagasiside, sest nende arvates olid need maailma parimad vahetunnid.

Code Weeki vahetundides toimunust saab lähemalt aimu fotogaleriid vaadates.

Suur tänu õpetajatele Nikolai Räbinile, Madli-Maria Naulainenile ja Kaari Maidlele ning Liikuma Kutsuva Kooli mängujuhtidele (Sandra Jõgismaa, Liisa Kongas, Henry Prostang, Heleen Alas) ja robootikaringi tüdrukutele (Isabel Trei, Madelin Nigol, Teneli Kaljo, Anna Naulainen), kes aitasid Code Weeki tegevusi ette valmistada ja läbi viia.

PISA edu kõrval vajame rohkem arutlevat kooli

Marit Tarkin, direktor — Mon, 02 Nov 2026 10:27:28 +0000

Arvamus, Õppetöö

PISA keskmised tulemused lugemises aastate lõikes Foto: OECD

2025. aasta PISA (Programme for International Student Assessment) uuringu põhjal on Eesti jätkuvalt Euroopa tipus ja maailma esikümnes. Eesti 15-aastaste teadmised ja oskused loodusteadustes ja matemaatikas on Euroopas esimesel ning lugemises teisel kohal¹. Samas on lugemistulemused viimase kümnendi jooksul Eestis ja enamikus arenenud riikides langenud, ehkki Eesti tulemused on langenud vähem kui OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) riikide keskmine.

PISA keskmised tulemused lugemises aastate lõikes

Allikas: OECD²

Kui reaalainetes oleme tulemuste poolest tipus ja lugemisoskuse langus on niikuinii globaalne trend, mille pärast siis muretseda? Ikka meie laste hea hariduse pärast.

Ühelgi tipus oleval sportlasel ei tule uus tulemus ilma pingutamata ja tõsist tööd tegemata, sama kehtib hariduses. Näeme koolis iga päev, millised on õpilaste nõrgemad küljed ja kus nad vajavad järjest enam abi ja suunamist.

Lugemisoskus ja lugemistahe – hariduse ülesanne number üks

Kui õpilane ei oska lugeda, teksti mõista ja analüüsida, siis ei jõua ta koolisüsteemis edasi või jõuab väga suure stressi ja pingega, sest tekib mahajäämus.

Kohustuslik kirjandus, erinevad õpikud ja töövihikud ei pruugi toetada tänase õpilase õppimist ega funktsionaalset lugemisoskust. Õpetajatel on juba aastaid suur väljakutse: kuidas õpilasi päriselt lugema suunata. See ei ole ainult eesti keele ja kirjanduse õpetajate, vaid kõigi aineõpetajate ülesanne, sest lugemis- ja kirjutamisoskus on vajalik iga aine õppimisel.

Ilukirjanduses tuleb arvestada teksti eakohasust, huvi ja samastumisvõimet – see annab ainestiku aruteluks. Keerukamate tüvitekstide puhul on vaja eelnevat lugemiskogemust ja õpetaja juhendamisel koos lugemist, sest eesti keel ja Eesti ajalugu on tänasele noorele sageli mõistatus. Näiteks 9. klassis nõuab „Kõrboja peremees“ ajaloo- ja kirjandusõpetajalt tegevuste lõimimist.

Lugemise taustal on halvenenud ka tehisaru- ja infoajastul üliolulised oskused: info usaldusväärsuse hindamine, seoste leidmine ning kriitiline mõtlemine. See on ka kogu meie ühiskonna probleem.
Õpilane saab tehisarult vastuse mõne sekundiga kätte ja teismeline sageli ei mõtle, et peaks ise põhjalikult kodutöö ära tegema. See teadmine tuleb hiljem, aga siis võib olla juba hilja, sest suured lüngad aju aktiivsena hoidmisel on sisse jäänud.

Suur vastutus on siin õpetajal, sest tehisaru mõtestamata kasutamisest saavad õpilased aru. Mis juhtub, kui õpilane ei mõtle oma peaga? Vähem oleme harjunud küsima, mis juhtub, kui õpetaja ei mõtle oma peaga?
Viimase puhul tuleks kool kui haridusasutus kinni panna. Esimesel juhul saavad teadlik õpetaja ja toetav kodu last suunata – ja siit tulebki vajadus koolitunni ja kodutööde tegelikud eesmärgid kriitiliselt koolides üle vaadata.

Mis roll jääb õpetajale ja koolitunnile?

Tõhus koolitund on õpetaja ja õpilaste aktiivne diskussioon läbitud materjali ehk loetu põhjal. Oluline on õppida hindama vastuste tõesust, põhjendama oma seisukohti ja suhtuma kriitiliselt allikatesse, millel need põhinevad.

Õppimine läbi arutelu, kus noor julgeb küsida, põhjendada, õpetajaga dialoogi astuda ja ka eksida, on lähituleviku kooli võti. Selline lähenemine hoiab koolitunnis õpilase vaimu ja mõtte ärksana – ja kindlasti ka õpetaja oma, kes on diskussiooni suunav ja ärgitav. Meie kooli kogemus näitab, et selle kõigega on võimalik alustada juba 1. klassist alates.

Selline mõtteviis seab hoopis uued ootused ka õpetajatele. Õpikuid on erinevaid ja erinevast ajast, veebipõhiseid materjale lugematu hulk ning ilukirjanduse võimalused on hoopis hoomamatud. Õpetaja on see, kes tundes ja hinnates oma õpilasi, nende taset ja vajadusi, selle õpitee kujundab.

Kolmandat aastat juba toetab sel teel Eesti koole ja õpetajaid President Kaljulaidi Fondi ja Eesti Väitlusseltsi algatatud Arutleva Kooli programm, mis pakub eri ainete õpetajatele ekspertide praktikat ja tuge arutleva metoodika rakendamisel ainetundides. Koolitaja ja argumenteeriva hariduse eestvedaja Margo Loor on öelnud, et teda rõõmustab kõige rohkem Arutleva Kooli olemasolu ja areng – et koolid soovivad programmiga liituda ning et arendatakse üha uusi võimalusi arutleva hariduse laiendamiseks³.

Saaremaalgi tegutsevad koolid samal eesmärgil. Oluline on tahe püsida teel ja hoida õppijat aktiivses mõtlemises ja arukas eneseväljenduses – päriselt õppimises.

Õpiväljundid on teada, iga õpilase tee on aga individuaalne ja iga klassi koostöö õppides erinev. Abiks on siin ühine mõtteviis ja õpetaja toetatud siht tulemuseni. Õnneks inimene ei ole masin ja oma peaga mõtlemine on tänapäeval järjest olulisem. Inimene, kes ei mõtle ega analüüsi, kaotab võimaluse elus iseseisvalt ree peal püsida.

Millist inimest meie kool kasvatab?

Eesti kooli keskne küsimus pole ainult õppimise kvaliteet, vaid ka selleks sobiva keskkonna ja mõtlemisruumi loomine. Meie tugevus on suhteliselt ühtlane haridusmaastik ja laste võrdsed võimalused hariduse omandamiseks.

Keda me siis Eesti tulevikuks kasvatame? PISA tulemused osutavad, et tugevad õpitulemused ja hea koolikultuur ei ole automaatselt üks ja sama asi. Eesti koolides on küll hea töörahu ja distsipliin, kuid õpilaste koolikuuluvus ja sotsiaalne heaolu jäävad mitmes aspektis rahvusvahelisele keskmisele alla. Eksimishirmus õppimise aeg on möödas – lühiajaliselt võib see olla teinekord hinde nimel isegi tulemuslik, aga pikaajaliselt noorte tulevikku vaadates on see läbi kukkunud ja aegunud lähenemine. Noor inimene õpib päriselt, kui ta usaldab. Selle usalduse tekitamiseks tuleb meil koolis pakkuda turvalist ja erinevaid arvamusi soosivat mõtteruumi.

Kooli oluline siht on kujundada õppijat, kes oskab keerulises maailmas iseseisvalt mõelda, teistega arutleda, oma seisukohta ühises arutelus kujundada ja ka eriarvamusi aktsepteerida. Faktiteadmised annavad vundamendi, allikakriitilisus enesekindluse ning hea ja teiste suhtes lugupidav arutelu on kogukonnas ja elus hakkama saamise võti.

Seega on meil Eestis PISA kuld käes, aga see ei tule iseenesest. Juba praegu peame koolides kiirelt ja mõtestatult tegutsema, et noorte õppimist ja motivatsiooni igati toetada ning sealjuures head arutelukultuuri ka ühiskonnas laiemalt edendada.

Nädala kunstitöö

Ene Pidmann, kunstiringi juhendaja — Fri, 30 Oct 2026 11:28:01 +0000

Artikkel, Kultuur

Putukamaailm Foto: Erich Koitla

Segatehnikas fantaasiatöö „Putukamaailm“. Selle autoriks on Erich Koitla 6.b klassist.

Meie LKK liikmed käisid inspiratsiooni otsimas Viljandimaal

Fri, 30 Oct 2026 11:27:52 +0000

Artikkel, Varia

Saaremaa esindus Foto: erakogu

Viljandimaal inspiratsiooni otsimas Foto: Kristel Paju

14.-15. oktoobril toimus Liikuma Kutsuvate Koolide (LKK) iga-aastane sügisseminar, mis tõi kokku omavalitsuste esindajad, õppejuhid, õpetajad, koolijuhid, teadlased ja liikumist armastavad inimesed üle Eesti.

Kahe päeva jooksul jagati kogemusi ja mängiti praktiliselt läbi erinevaid mänge, et tuua koolipäeva ja ainetundi rohkem liikumist. Kavas olid inspireerivad ettekanded ja ühised arutelud, mille käigus otsiti võimalusi aktiivsema koolikultuuri kujunemiseks. Kahe päeva jooksul anti ülevaade ka LKK 10-aastasest kasvamisest ja tähistati juubeliaastat.

Meie koolist osalesid Kristel ja Helean, kes hakkavad kuuldut ja mängitut Nooruse kooli keskkonda kohandama.

Aus mäng ja meeskonnavaim viib võidule

Gabriel Sepp, kehalise kasvatuse õpetaja — Wed, 28 Oct 2026 09:53:04 +0000

Artikkel, Sport

Maakonna meistrid jalgpallis! Foto: Gabriel Sepp

Aus mäng ja meeskonnavaim viib võidule Foto: Gert Lutter

Ühel kaunil oktoobri neljapäeval Leisi 7.–9. klassi jalgpalli meistrivõistlustele sõites mõtlesin, kas tuleme võistlustelt tagasi kilbiga või kilbil. Võistlustulle astus maakonna 7 tugevamat jalgpallivõistkonda.

Esimese mängu esimesest hetkest alates oli aru saada, et muretsemine oli asjatu. Väravasuul seisis kindlalt Andrus, kaitses tsementeerisid liini kinni Ott-Sander, Ott Peeter ja Sten, keskväljal dirigeeris maestro Otto, eesliinis triblasid teravalt Artur ja Lukas. Üksteise järel alistati Valjala 4:0, Kärla 2:0, Aste 7:0, Orissaare 5:0, Leisi 7:0, Hariduse 3:0.

Väravaid oli igale maitsele, millest mõnigi kandideeriks suvisel jalka MM-il ilusaima värava konkursil. Päeva lõpuks said meie tiimist jala valgeks kõik väljakumängijad.

Päeva kokkuvõtteks saavutas meie kooli võistkond maakonnas I koha. Võidukasse meeskonda kuulusid Andrus Maalman, Ott-Sander Ottis, Ott Peeter Tuisk, Sten Õigemeel, Lukas Kõrgessaar, Artur Sall, Otto Pastak, Trevo Välisson, Aron Väli, Karl-Gustav Jõevere. Suur rõõm oli juhendada ausa mängu reegleid ja meeskondlikku vaimu näitavat võistkonda!

Tagasi kilbiga! Palju õnne!

Karu kakast joodava allikaveeni

Eve Tuisk, eesti keele ja kirjanduse õpetaja / lugemise valdkonna juhtõpetaja — Wed, 28 Oct 2026 09:39:21 +0000

Artikkel, Õppetöö

Mitu sülda on selle rändrahnu ümbermõõt? Foto: Eve Tuisk

Sügis on meie koolis tavapärane õppekäikude aeg. 9. klassid käivad oktoobris-novembris Anni Filippoviga Saaremaa karstialadega tutvumas.

9.b klassi õpilaste tagasisidest selgus, et kõige rohkem jäid neile õppekäigust meelde karude tegevusjäljed, erinevad taime- ja seeneliigid, allikad ning Saaremaa omapärane maastik. Teada saadi sedagi, kuidas tekivad kurisud.

Arusaadavalt tekitas enim elevust karude elu, sest nägime õppekäigul karu kakat, kusjuures üsna värsket, mis viitab sellele, et karu oli hiljuti Mustjala kandis liikunud. (Muide, õppekäigul saadi teada, et Saaremaal võib elada lausa viis karu: ema, isa ja kolm poega.) Õpilased said veel teada, et kui karu ehmub, võib ta sealsamas oma soolestiku tühjendada.

Õppekäigul õpiti eristama piibelehte ja pohla – neil mõlemal on praegu punased marjad küljes. Aga kevadel võib omavahel väga lihtsalt segamini ajada piibelehe ja karulaugu. Tasub meeles pidada, et piibeleht on mürgine ning taimi ei tohi söödavaks pidada üksnes välimuse põhjal.

Õpilased tutvusid ka uute seeneliikidega ja said teada, et leidub seeni, mille maitse meenutab küüslauku. Samuti kuulsid nad, et ühe taime lehtedest (nime jätame siinkohal mainimata) saab valmistada õlut.

Veel said õpilased teada, et mandrijää on kandnud rändrahne nende praegustesse asukohtadesse, et süld on ajalooline pikkusühik, mille pikkus on eri aegadel ja kohtades erinenud, ning et lisaks lehtedele võib ka haavapuu roheline koor fotosünteesida. Õpilasi pani imestama, et allikavett võibki mõnikord otse allikast võetuna juua – meie jõime Odalätsi allika vett.

On hästi tore, et õppekäigud õpetavad märkama nii tavapäraseid kui ka üllatavaid looduse üksikasju.

Kolm Põrsakest kutsuvad teadust avastama

Triin Kõue, klassiõpetaja — Mon, 26 Oct 2026 11:08:56 +0000

Teade, Varia

Kolm Põrsakest kutsuvad teadust avastama Foto: Triin Kõue

Sel kooliaastal alustas Kuressaare Nooruse Koolis taas 2.-3. klassi õpilaste Kolme Põrsakese teadusring, kus õpilased avastavad teaduse põnevat maailma katsetades, meisterdades ja ise järele proovides.

Esimeses tunnis uurisime seebimullide koostist. Proovisime puhuda suuri mulle ning katsetasime, kas suurte mullide sisse on võimalik puhuda väiksemaid mulle. Rõõmu ja elevust jagus kõigile ning teadusringi algus oli lõbus!

Järgmisel kohtumisel tutvusime punase kapsa mahlaga, mis osutus tõeliseks värvimaagiaks. Saime teada, et punase kapsa mahl toimib loodusliku indikaatorina, mille värvus muutub sõltuvalt sellest, millise ainega see kokku puutub. Nii õppisime, kuidas lihtsate vahenditega saab uurida ainete omadusi ja keemilisi reaktsioone.

Toidukeemia tunnis saime piima koostisest rohkem teada. Uurisime, kuidas piimast saab valmistada võid ja proovisime rõõsast koorest ise võid teha. Kõige toredam osa tunnist oli muidugi võileivale enda tehtud või määrimine ja selle maitsmine. Õpilaste meelest ei ole võitegu sugugi kerge töö, kuid vanasti oli taludes võivurri keerutamine just laste töö.

Keemiatunnis sukeldusime aatomite maailma. Uurisime ainete koostist ning õppisime tundma aatomi ehitust, sealhulgas prootoneid, elektrone ja neutroneid. Et keerulisemad mõisted paremini meelde jääksid, meisterdas iga õpilane endale aatomimudeli. Valminud maketid said lapsed koju kaasa võtta, et oma uusi teadmisi ka kodustega jagada.

Meie teadusringis on ees veel palju põnevaid kohtumisi, kus saame meisterdada, katsetada ning uurida, milliseid üllatusi teadus endas peidab.
Kes teab, ehk peitub meie seas mõni tulevane teadlane, insener või leiutaja!

Kes soovib lisainfot Kolme Põrsakese teadusringiga liitumiseks, võib kirjutada aadressil triin.koue@nooruse.edu.ee