Nooruse Meridiaan

AB-kool lõpetas

Raina Tiidovee, klassiõpetaja — Tue, 14 Apr 2026 08:04:03 +0300

Artikkel, Varia

AB-kool lõpetas Foto: Renat Ränk

Oktoobrist aprillini said koolieelikud osaleda Nooruse kooli AB-koolis.

Igas kuus kohtuti ühe korra, kus sai tutvuda koolimaja, tulevaste klassikaaslaste ja õpetajatega. Loomulikult õpiti ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Samuti sai laulda ja meisterdada. Tulevaste koolijütside ülekaalukateks lemmikuteks oli tund arvutiklassis ja sportimine võimlas. Lastega üheaegselt toimusid loengud ka vanematele.

Kohtume taas 1. septembril!

Mesilased lilleõitel

Sirje Mehik, klassiõpetaja — Tue, 14 Apr 2026 08:03:55 +0300

Artikkel, Klassilood

Mesilased lilleõitel Foto: 2.a klass

2.a klassi õpilased kujutasid piltidel mesilasi, kes toimetavad kevadistel lilleõitel.

Teise Vaatuse sammud laulust lavastuseni

Reet Lasn, klassiõpetaja — Fri, 10 Apr 2026 13:45:06 +0300

Artikkel, Kultuur

Kesselaiuta ei saa! galerii Foto: Gert Lutter

Eile, 9. aprillil sai teoks järjekordne Teine Vaatus, mis sel aastald kandis pealkirja „Laulust lavastuseni”. Seekord oli kõik teisiti. Laulud, millest said lavastused, oli enamikel puhtalt õpilaste õlgadel. Žüriid ei olnud, või noh, meie kõik olimegi teatud mõttes žürii.

Õpilaste mõtted nädal enne Teist Vaatust

Sel aastal oli palju põnevam näidendit teha, kuna saime seda täitsa ise teha. Meil on ühtehoidev klass ja sellepärast läks meil laulu leidmine ja osade kirjutamine lihtsalt. Kõik oleksidki nagu kirjutanud osa endale. See kõik on väga äge, ootame näidendi esitamist ärevuse ja rõõmuga.

Meeldis töö erinevate lugude ja gruppidega ja siis see kõik kokku siduda.

Meie grupil oli alguses väga palju rollide vahetusi, aga lõpuks saime kaubale ja kõik jäid osadega rahule. Koostööl meie näidendis on oluline osa.

Mina klassijuhatajana pean tõdema, et esimest korda läksin lavaproovi ja mul ei olnud kaasas mitte ühtegi teksti. Põnev!

Mis lauludest sel aastal siis lavastused said?

4.a „Kiki-Miki“ ja „Põdra maja“

6.a „Matkalaul“, „Jätke võtmed väljapoole“, „Hugo Toom“, „Ämblikmees“

6.b „Kesselaid“

6.c „Metsavendae laul“ ja „Kauges külas“

4.b „Kauges külas“ ja "Kesselaid“

4.c „Kesselaid“

5.a „Kauges külas“

5.b „Beauty And The Beast“ – Celine Dion & Peabo Bryson

5.c „Igavuse teisel pool“

Etendused vaadatud, emotsioonid laes.

Õpilaste mõtted pärast teatripäeva

Teatripäev oli lahe. Näidendid olid väga erinevad. Mõni näidend oli väga naljakas, mõni rahulikum. Mõnele meeldis, et naaberkoolist olid ka õpilased laval, teisele mitte. Mõnele meeldis, et ühe lauluga tehti mitu erinevat etendust, teisele see just ei meeldinud. Mõnele meeldis, et poisid tegid oma etenduse, tüdrukud oma, teisele see ei meeldinud.

Publik oli natuke vali, aga õnneks laval olijad olid valjemad.

Omi mõtteid mõlgutab teatrisõber

Selleaastane 2. kooliastme näitemängupäev sai koheselt vapustava avalöögi õpetajate etteastega, mis oli kaasahaarav ja naljakas. Edasi liikudes õpilaste lavastuste juurde õppisime kõik nägema sõnumit laulusõnade taga ning tihtilugu tõlgendama neid huvitavate vimkadega. Kuressaare Nooruse Kool on kohe teatrikool ja see paistab välja. Üllatushetkena sai laval näha ka kahe linnakooli lõimumist. Siiski peab tõdema, et närvid said õpilastest juba saalis võitu ning edaspidi peab lisaks näidendiproovidele panema rõhku ka kuulamisoskuse kujundamisele. Kuigi sellel aastal žüriid ei olnud, siis äkki järgmisel aastal saame jagada välja eripreemia klassile, kes kuulas ja austas kõige paremini kaasõpilaste esinemisi.

Teine Vaatus lõpetas selleaastase teatripeo. Uued mängud ja lavastused juba uuel õppeaastal!

61 päeva lõpetamiseni

Karl Mathis Karon, 9.a, Karolina Kaju, 9.b, Miina Maria Tasa, 9.c, Mia Toom, 9.d — Fri, 10 Apr 2026 11:47:52 +0300

Arvamus, Varia

Põhikooli lõpp on käeulatuses Foto: Renat Ränk

Kiiremini kui kõigil varasematel lendudel on üheksandike koolitee siin majas lõppemas. Väga varakult jõudis kätte ka meie tutinädal, mida oleme kõik pikisilmi oodanud. Meie viimane nädal, kus saame end jälle hetkeks tunda väikeste ja muretutena, lihtsalt nautida elu nagu laps.

Võin julgelt väita, et oleme võtnud sellest viimasest nädalast kõike, mis võtta annab. Naernud, meenutanud meie kooliteed, kogunud mälestusteks oma pluusidele nimesid ning pritsinud võibolla veidi rohkem, kui õpetajatele meeldiks. Sel nädalal oleme me kogu koolile oma silmapaistva riietusega silmad ette teinud. Seelikuid võib näha tüdrukute seljas igat värvi ja igasugu klambreid, lipse ning muid peakaunistusi ei jõua üle lugedagi. Ka poisid on kapist leidnud oma kõige ägedamad ja suvisemad mütsid ja prillid ning oma kõige võimsamad ja mahukamad veepüssid. Särgid on meil nimedest ja headest soovidest pungil ning jäävad meile meie viimaseid hetki kõik koos meenutama ka siis, kui need möödas on. Kuigi ilmataat pole meid just kõige ideaalsema ilmaga sel nädalal õnnistanud, siis ei lase me end sellest heidutada ning peame korralikke veesõdu maha niikuinii. Kõik meie vahetunnid mööduvad üksteist pritsides ning tundi jõuame me vettinud kaltsudena. Kuna pritsida meile meeldib, siis peame õppetöö kõrvalt tegelema ka koristustöödega. Sel nädalal võis meid tihti näha kooli peal moppide ja lappidega oma segadust koristamas ning järgmisel hetkel jälle koolimaja täielikuks spaa-elamuseks muutmas. Koristustöö pärast pritsimist oli seda kõike väärt, sest veesõjad olid midagi, mida saime teha kogu lennuga veel enne, kui meie teed lahku viivad, ning see ühtsustunne ja emotsioon selles hetkes jääb alati meelde. Nagu iga hea asi saab ka see nädal otsa ning reedel toimub meie tutiaktus, mis on päev täis meenutusi meie üheksast aastast siin koolis. Reedega paneme punkti sellele ilusale peatükile meie elus. Nädal võib ju läbi saada, aga see nädal oli täis naeru, sõpru ja mälestusi, see jääb südamesse.

Miina Maria, 9.c

Tutinädal on üheksanda klassi üks põnevamaid ja meeldejäävamaid sündmusi. Terve nädala jooksul on lend värviline ja kokkuhoidev, saab kirjutada üksteise särkidele ja mängida veesõda. Esmaspäeval sai nii mõneski kohas tee ära blokeeritud, sest kõik tahtsid üksteise särgile kirjutada. Särkidele kirjutamine ja nende alleshoidmine on imearmas viis meenutada lennukaaslasi, õpetajaid ning tervet tutinädalat. Kui esmaspäeval sai päev täidetud särkidele kirjutamisega, siis teisipäeva alustasime veesõdadega. Paraku võeti aga poole päeva pealt vastu otsus veepüssid ära keelata. Otsus tekitas pahameelt, kuid järgmistel päevadel olid ikka kõigil püssid kaasas ning veesõjad jätkusid. Tõsi, saime ka õpetajatelt pragada ja enda järelt koristada, kuid veesõjad jätsid meile ikkagi unustamatud mälestused. Tutinädal möödub kiiremini kui ükski teine nädal aastas, mistõttu tuleb seda esmaspäevast alates nautida täiel rinnal. See traditsioon peaks jääma alatiseks alles, sest just selle nädala vältel saavad lennukaaslased kõige kallimaks ning eksamipinge langeb vähemalt poole võrra.

Karolina, 9.b

Tutinädal on olnud väga tore ja kuidagi ka lootusrikas. Olen terve nädal mõelnud sellele, kuidas ma näen enamust õpetajatest ja nooremaid koolikaaslasi viimaseid kordi. Sõpradega mälestame hetki algklassist ja tunneme kergendust, kui saame aru, et mingi tund toimub viimast korda. Kuskil mu peas on küll hirm tuleviku vastu ja kartus kõigest tuttavast ilma jääda, kuid suurema osa ajast üritan elada hetkes ja nautida neid viimaseid päevi. Lõpuks olen ma aru saanud, et olen üheksandik ja põhikooli lõpetamine on vaid paari nädala kaugusel. Tutinädalal on see arusaamine just kõige erksam. Näen, kuidas algklassilapsed arglikult küsivad särgi peale kirjutamist, samas kui ma olin kunagi täpselt samasugune. Aeg lendab kiiresti, aga ma ei tunne, nagu ma oleks palju muutunud. Tulevastele üheksandikele ütleks kindlasti, et nad naudiks seda nädalat ega kardaks tulevikku liiga palju.

Mia, 9.d

Tutinädal on iga üheksanda klassi tähtis sündmus, mis on viimane suur asi enne eksameid. See on viimane aeg, kus teha paar vingerpussi oma koolikaaslastele ja õpetajatele või lihtsalt teha suured veesõjad oma sõpradega.
Kahjuks praegu on kehv see, et riskime haigeksjäämisega, kuna on siiski aprillikuu, kui veel on külm. Nagu paljud ütlevad: kevad on salakaval.
Lõpuks tahan öelda: kui õpetajad ütlevad, et ei lase koolis, siis ära tee seda nende silmade all, tehke ikka kusagil vaikemas kohas seda.
Natukene jään igatsema kooli, aga peamiselt olen õnnelik, et suutsin selle ära teha.

Karl Mathis, 9.a

Õpilane soovitab: George Orwell „Loomade farm“

Aleksander Suuster, 9.b — Fri, 10 Apr 2026 08:37:55 +0300

Arvamus, Õppetöö

George Orwell „Loomade farm“ Foto: Kaaneillustratsioon

George Orwelli „Loomade farm“ on raamatumaailma klassik, mille peamised teemad räägivad tänapäevastest poliitilistest ja sotsiaalsetest probleemidest. Aga miks üldse lugeda just seda raamatut?

Raamatu peamised teemad on seotud inimeste ahnuse ja lihtsameelsusega.
Lugu algab sellest, kuidas loomad alustavad mässu ja ajavad inimesed farmist välja. Seejärel toimub võimuvõitlus kahe sea vahel, ühel nimeks Lumepall ja teisel Napoleon. Nende tegelaskujude loomisel oli autor inspiratsiooni saanud Lev Trotskist ja Jossif Stalinist – Lumepall oli loomade arengule keskendunud, kuid Napoleoni huvitas ainult võim. Ühel päeval haaras Napoleon võimu ja ajas Lumepalli farmist välja. Sarnaselt tänapäeva poliitikutele lubas Napoleon rohkem süüa ja vaba aega, ent aja möödudes rikkus ta farmi põhiseadusi üha enam ja muutus samasuguseks nagu inimesed, keda ta asendama pidi. Sead ja koerad said magada toas ja said rohkem süüa kui teised. Napoleon reetis igal võimalusel oma rahvast, saates enda tugevaima tööhobuse lihakombinaati ja hukates teisi loomi. Lõppkokkuvõttes kõndisid Napoleon ja teised sead ringi kahel jalal, seljas inimeste riided, ja piitsutasid teisi loomi, asendades ühe valitseja teise samasugusega. Oli hämmastav lugeda, kui sarnane oli raamatus juhtunu meie praegusele olukorrale maailmas.

Peamine põhjus selle raamatu lugemiseks olekski, et aru saada, millal rahvast manipuleeritakse ja ära kasutatakse. Raamatut lugedes võib jääda mulje, et loomad olid rumalad, et nad ei märganud muutusi ja reeglite rikkumisi, kuid harimata rahvas ei märka samuti, kui tehakse nende nina all muudatusi. Näiteks kui valitsus lubab, et maksud ei tõuse, kuid tõusevad ikkagi. Või kuidas on üsna silmakirjalik, et Saksamaa kehtestas Venemaale sanktsioonid, kuid ostab neilt maagaasi. Või kuidas sõda Iraani vastu muudab ainult tavainimeste elu kallimaks, kuid ei mõjuta kõrgemat klassi üldse. Nagu raamat näitab, on maailmas kaht sorti valitsejaid: need, kes tahavad riigile ja rahvale head (Lumepall), ja need, kel on omakasu taga ajades ükskõik, kas rahvas või riik areneb (Napoleon). „Loomade farm“ aitabki lugejal paremini märgata, kes ja kuidas meie üle valitseb.

Soovitan soojalt lugeda seda raamatut, et silmaringi laiendada, lisaks on see puhas kirjandusklassika.

Toimus TV 10 Olümpiastarti maakondlik III etapp

Annely Oolup, kehalise kasvatuse õpetaja — Fri, 10 Apr 2026 08:14:38 +0300

Artikkel, Sport

Fotol Sten Saar, nooremate poiste kuulitõuke võitja Foto: Saaremaa Spordiliit

Neljapäeval, 2. aprillil toimus Kuressaare Spordikeskuses TV 10 Olümpiastarti Saaremaa III etapp.

Vanemad tüdrukud (sündinud 2012-2013) hüppasid kõrgust ja kaugust, vanemad poisid (sündinud 201-2013) hüppasid kõrgust ja tõukasid kuuli ning nooremad poisid (sündinud 2014 ja nooremad) hüppasid kaugust ja tõukasid kuuli.

Poodiumile tõusis seekord Sten Saar (5.a), kes tõukas nooremate poiste arvestuses kuuli tulemusega 11.43 ja saavutas I koha!

Aitäh kõikidele meie kooli võistlejatele, kes osalesid!

Reedel toimub III etapp juba Tartu Ülikooli kergejõustikuhallis.

Mõttespordi olümpiaadi tulemused

Aire Siinvert, õppejuht — Thu, 09 Apr 2026 11:59:17 +0300

Uudis, Õppetöö

Toimus mõttespordiolümpiaad Foto: Gert Lutter

Selleks korraks on ka mõttespordi olümpiaad läbi. Mõttespordi olümpiaadist võttis osa algkooli vanuseklassis 59 kooli ja 442 õpilast, põhikooli vanuseklassis 53 kooli ja 561 õpilast ning gümnaasiumi vanuseklassis 21 kooli ja 78 õpilast. Kuidas meie kooli esindusel läks?

Algkooli vanuseklassis sai koondtulemusena 442 võistleja seast 6. koha Tevin Kaljo 937 punktiga, Anton Pihler 31. koha 626 punktiga ning Theron Vabar 51. koha 424 punktiga. Esikoha punktisumma oli 1300.
Algkooli vanuseastmes jäi meie kool üldarvestuses 8. kohale 1987 punktiga.

Põhikooli vanuseastmes saavutas 561 võistleja seast Siimeon Vahter 7. koha 1066 punktiga. Esikoha punktisumma oli 1352. Siimeon oli stabiilselt edukas kõigil aladel: vene kabes 11. koht, males 17. koht, gomokus 16. koht, sudokus 32. koht ning ristsõnades 33. koht.
Põhikooli vanuseastmes jäime koolide üldarvestuses 18. kohale 1066 punktiga.

Algkooli vanuseklassis läks meie võistlejatel kõige edukamalt seekord ristsõnade ala: kokkuvõttes Tevin Kaljo 7. koht, Anton Pihler 9. koht; gomokus Tevin Kaljo 9. koht, Theron Vabar 50. koht, sudokus Theron Vabar 10. koht, Tevin Kaljo 13. koht, Anton Pihler 30. koht. Üldarvestuses oli meie kool sudoku turniiri 6.

Meie koolist oli kõige edukam osaleja klass 3.c – sealt klassist osales kolm tublit õpilast: Theron Vabar, Anton Pihler ja Kirke Simso.

Mõttespordi olümpiaad kestis detsembrist kuni märtsikuu lõpuni. Igas kuus oli üks nädal turniire. Võisteldi viiel alal: male, vene kabe, gomoku, sudoku ja ristsõnad. Iga võistlusala kohta toimus neli turniiri.

Mõttespordi olümpiaadi korraldab Eesti Mõttespordi Liit, Eesti mõttespordi portaal vint.ee, Eesti Kabeliit, Eesti Maleliit, Eesti Renjuliit.

Suur tänu õpetajatele, kes lubasid õpilased varem tundidest ära.
Suur tänu osalejatele, et esindasite edukalt meie kooli, ja palju õnne!

Üks kadunud telefon, kaks kadunud kotti ja vahva teatrireis

Astrid Koitla ja Mia-Eliise Tõru, 4.b klass — Thu, 09 Apr 2026 07:44:25 +0300

Artikkel, Klassilood

Teatri ootuses Foto: Raina Tiidovee

2. aprilli hommikul kogunesime kooli parklasse, et alustada sõitu Estonia teatrisse vaatama „Buratino“ etendust.

Esimese peatuse tegime praamil, kus saime süüa ja juua. Bussis möödus aeg kiiresti ja varsti olimegi Tallinnas.

Enamus meist oli Estonia teatris esimest korda ja see kõik tundus väga põnev. Meil olid väga head kohad, kust nägime täpselt, mis laval toimus, ja seda, kuidas dirigent orkestrit juhatas. Buratino laulu ajal laulis saal valjusti kaasa. Vaheajal saime teatrikohvikus keha kinnitada ja teatris ringi vaadata.

Loomulikult ei möödu ükski reis ilma poeta ja peale teatrit suundusime Solarisesse, kus oli palju poode ja söögikohti. Igaüks sai endale meelepärase koha valida. Enne bussile minekut selgus, et üks klassivend oli oma telefoni ja teine koti ära kaotanud. Siiski õnnestus need õpetajate abiga üles leida ning algaski tagasitee. Virtsus suutis järgmine klassivend oma koti sadamahoonesse unustada, kuid ka selle saime napilt enne praami väljumist kätte.

Soovitame kõigile minna Estonia teatrisse „Buratino“ etendust vaatama.
Suur tänu projektile „Teater maale“, mis meie bussisõitu toetas!

Kuressaare Nooruse Kooli noored näitasid korvpallis head taset

Kristel Paju, inimeseõpetuse õpetaja — Thu, 09 Apr 2026 07:44:11 +0300

Artikkel, Sport

1.–3. klasside võitjad Foto: Mikk Saarela

1. aprillil toimunud maakondlikul 3×3 korvpalliturniiril oli Kuressaare Nooruse Kool aktiivselt esindatud ning noored saavutasid mitmes vanuseklassis häid tulemusi.

Kõige edukamalt esinesid 1.–3. klasside õpilased, kes jõudsid finaali ja tulid tasavägises kohtumises Valjala Põhikooli vastu turniiri võitjaks. Platsil mängisid Markus Saarela, Eero Sikk, Gregor Sikk ja Rasmus Arop.

Ka 8.–9. klasside arvestuses oldi poodiumil, sest saavutati tubli kolmas koht. Meeskonda kuulusid Rasmus Gutman, Raul Randmaa, Silver Raamat ja Lukas Kõrgessaar.

Lisaks pakkusid Nooruse kooli õpilased tugevat konkurentsi ka teistes vanuseklassides. 4.–5. klassidest olid mängimas Steven Aus, Krister Ivalov ja Daniel Heinsaar ja 6.–7. klasse esindasid Tristan Tarvis, Tristan Tedrekull, Sander Saarela, Romi Rohulaid ja Ardo Andreas Jaansalu.

Turniir tõi kokku kaheksa maakonna kooli ning pakkus rohkelt sportlikke emotsioone.
Suur tänu kõigile juhendajatele ja toetajatele, kes aitasid noortel spordirõõmu kogeda!

Vilistlase vaatepunkt: „Eksamitest peaks mõtlema kui mahukatest kontrolltöödest.“

Eve Tuisk, eesti keele ja kirjanduse õpetaja / lugemise valdkonna juhtõpetaja — Wed, 08 Apr 2026 07:56:42 +0300

Arvamus, Õppetöö

„Ela rohkem hetkes!“ – Epp Kristel lennureisil Palangale Foto: erakogu

Saaremaa Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Epp Kristel Tuisk, 4. lennu vilistlane, leiab, et ajaplaneerimine on igal ajal oluline oskus ning selle õppimisele oleks pidanud põhikoolis rohkem tähelepanu pöörama. Lisaks arvab ta, et oleks võinud rohkem aega veeta klassikaaslastega, samas ka pingutama ja lõbutsema, sest eksamiteks valmistumine on küll oluline, aga päriselu elamist ei tohiks ka unustada.

Mida oleksid saanud ise teisiti teha?
Mina oleksin enda arust pidanud rohkem hajutama kontrolltöödeks õppimist. Oleksin võinud reede õhtul Stuudiumist vaadata, millised tööd järgmisel nädalal tulevad, ja juba nädalavahetusel õppima hakata. Mõnikord hakkasin alles eelmise päeva õhtul õppima ja siis oli magamaminek liiga hilja ja ega seda viitsimist väga polnud ka.

Soovitan otsida endale sobiva õpimeetodi, sest niisama tuupimine ei ole edasises elus enam kasulik. Mina mäletan hetkel põhikoolist neid teemasid, millega lõin endale peas täiesti suvalised seosed. Näiteks on mul meeles Johan Skytte, sest tema monumendiga jäi seos meelde. Õppimise vahele soovitan teha pause. Saab minna jooksma ja niisama tiksuda õppimisele mõtlemata.

Kes ja kuidas motiveeris sind pingutama?
Mind motiveerisid kindlasti pereliikmed, eriti vanemad. Kui nad ei käsi õppida, vaid eeldavad, et mul on endal asjad joone peal, siis ma kindlasti tahan palju rohkem õppida. Kui nad oleksid alati küsinud, kas on ikka õpitud, ja tihti mu hinnetest rääkinud, see poleks minule isiklikult kaasa aidanud, sest mul oli siis rohkem tunne, et nad usaldavad mind. Mõnikord, kui oli väga tüütu ülesanne, mida ma üldse ei viitsinud teha, sain motivatsiooni ka sõpradelt, kellega koos arutasime. Koos teistega kannatada oli palju lõbusam kui üksi.

Mis sind aitas järge hoida, hakkama saada, ree peal püsida …?
Mind aitas asjade planeerimine, mida oleksin võinud isegi rohkem teha. Lisaks ma jooksin, sõin, mängisin väikse õega ja vahepeal õhtuti matavihiku kohal kummardades nutsin, sest mina matemaatikat ei mõistnud. Ma kindlasti soovitan rääkida inimestega – kas pereliikmetega või sõpradega, sest rääkides on sul endal ka asjadest selgem pilt.

Milliste eesmärkide nimel pingutasid?
Mul ei olnud kindlaid eesmärke hinnetega, aga tahtsin ikka hindeid joone peal hoida. Ma tahaksin öelda, et hinded mind üldse ei huvitanud ja tahtsin teemat mõista, aga tegelikult ma olen haridussüsteemi nn ohver, sest mind huvitasid hinded nii palju, et ma tuupisin, aga teemat ikka lõpuks ei mõistnud. Teema selgekssaamine oli mul keemias nii poolik, et nüüd on mul gümnaasiumi keemia ka raskem, sest ma ikka veel ei ole täpselt kursis, mis on alus ja mis peab olema aine pH, et ta oleks aluseline.

Mida oleksid soovinud iseendale 9. klassis?
„Ela rohkem hetkes.“ Viimane võimlemisvõistlus, viimane söögivahetund koos, viimane 1. september tuhisesid minust mööda ja ma oleksin võinud palju rohkem nendele mõelda ja keskenduda. See lahkumiskurbus tuli kevadel ja ma kahetsesin, et ei olnud sellele nii põhjalikult varem mõelnud.

Mis on see, mida 9. klassis õppisid, mis on gümnaasiumis kasuks tulnud?
Ma vist ei saanud seda lõpuni selgeks, aga ajaplaneerimine on nii tähtis. Aega on niigi vähe ja eriti nendel, kellel on palju huviringe, selline ajaplaneerimine ja koolitööde hajutamine on tähtis. Seda ma oleksin pidanud veel rohkem õppima.

Mida peaks kindlasti 9. klassis tegema, et pärast ei kripeldaks?
Veetma klassikaaslastega aega, pingutama ja lõbutsema. Meid hirmutati eksamitega nii ära, aga tegelikult see polnud üldse nii hull. Eksamiteks tuleb valmistuda, aga päriselu elamist ei tohi ka unustada. Olgugi et eksamid on tähtsad, jäävad koos veedetud hetked palju rohkem meelde kui matemaatikaeksami ülesanded. Eksamitest peaks rohkem mõtlema kui mahukatest kontrolltöödest. Mõnes aines ma mõtlen siiamaani, et selleks õppida on võimatu, sest kuidas on siis võimalik enda inglise keele taset paari päevaga tõsta? Aga see on pikem protsess. Eksamiteks õppimine peaks toimuma terve aasta ja viimastel kuudel kordamine, mitte alles siis õppimine. See on muidugi minu arvamus, võibolla mõnele sobib just pinge all töötada.

Kas tunneli lõpus paistab valgus? Lisa üks tore soov praegustele 9. klassi õpilastele.
Jah, tunneli lõpus on kindlasti valgus! Meie geograafiaõpetaja ütles, et kõik läheb ajaga mööda. Ja see käib nii toredate kui ka kurbade asjade kohta. Ma soovitan nautida ja ekspromtmõtetega kaasa minna, nagu üks ladinakeelne ütlus ütleb: „Per aspera ad astra“.

Iga samm viib luuleni

Jaana Puksa, eesti keele ja kirjanduse õpetaja — Tue, 07 Apr 2026 08:43:35 +0300

Artikkel, Õppetöö

Klassiruumis 301 ärkas kevadine luulekärbes ning ajas õpilased luulehullusesse Foto: Gert Lutter

Luule võib sündida ka liikudes. 7. klassi õpilased köitsid liikumisampsu nautides luuletusteks ridu, mida märkasid koolimaja seintel, stendidel, vitriinides ja mujal.

oleme liikuma kutsuv kool
telefonivaba klassiruum
algatused, milles kool kaasa lööb
abiks on ka koolipsühholoog

Anette, Vanessa, Damica

Mõju ja pärand
Lootus ja leidlikkus
Hubane kallistus
Pillipuudutus

Kerttu ja Emma

Mere kohal särab taevas,
Öö saabunud sadama üle.
Atland vilistab valssi, nii kauge on kutse –
Kui koju kord saaks!
Õnn – sest igatsusest heliseb mu viiski.

Sandra ja Triinu

on hea teada
iga samm loeb
ring ja ringjoones,
hädaabi korral jookse

Kasper

100 rada üle Eesti.
Põhimäärus ja tegevuskava.
Eesti Keeletoimetajate Liit.
Arutlev kool.

Hannes, Hendrik, Rasmus, Keith-Gregor

6.b klass käis teatris

Liivi Erlenbach, klassiõpetaja — Mon, 06 Apr 2026 09:52:10 +0300

Artikkel, Klassilood

6.b klass käis teatris Foto: Liivi Erlenbach

6.b klass käis 26. märtsil Tallinnas Noorsooteatris vaatamas etendust „Röövlitütar Ronja“.

Õpilaste mõtted etendusest:

Etendus oli lõbus, naljakas, vahel ka natuke hirmus ja ehmatav. Oli palju laulmist, tantsimist, mis tegi etenduse palju huvitavamaks. Maria

Mulle meeldis see, et seal nägi nagu kõik nii päris välja ja see oli põnev. Minu jaoks oli etendus natuke liiga pikk. Iti

Mulle meeldis etenduse lõpp: kuidas kõik said üksteisega sõbraks ja hakkasid koos elama. Lisete

Nädala kunstitöö

Ene Pidmann, kunstiõpetuse õpetaja — Thu, 02 Apr 2026 13:54:05 +0300

Artikkel, Kultuur

Fantaasialinnud! Foto: Kunstiringi õpilased

Kevadet oodates! 1.–2. klassi kunstiringi õpilaste joonistatud pusle fantaasialindudest.

Päev, mis tõi rohelust ja rõõmu

Kärt Keert, inglise keele õpetaja — Thu, 02 Apr 2026 13:36:06 +0300

Uudis, Varia

Päev, mis tõi rohelust ja rõõmu Foto: Kärt Keert

Märtsi lõpus toimus meie koolis eriline ja kevadehõnguline ettevõtmine – taimede jagamise teisipäev. Kevade saabudes on just õige aeg jagada rohelisi rõõme ning anda taimedele võimalus leida uus kodu.

Õpetajad tõid kaasa erinevaid toataimi ja istikuid. Lauad täitusid rohelusest ning iga taim kandis endaga kaasas väikest lugu: kes armastab päikest, kes eelistab varju, kes vajab rohkem hoolt ja kes saab hakkama ka tagasihoidlikumates tingimustes. Nii sai uus omanik lisaks taimele kaasa ka teadmised, kuidas oma rohelist sõpra kõige paremini hoida.

Loodame, et see ilus traditsioon jätkub ka järgmistel aastatel!

7.–9. klassi võrkpallurid saavutasid Kohilas tubli 4. koha

Kristel Paju, inimeseõpetuse õpetaja — Thu, 02 Apr 2026 11:58:27 +0300

Artikkel, Sport

Nooruse pallurid enne mängu Foto: Gabriel Sepp

31. märtsil panid ennast palliplatsil proovile 7.–9. klassi Põhja-Eesti regiooni parimad võrkpallurid.

Võistlusele olid pääsme lunastanud regiooni parimad koolid: Tallinna Lilleküla Gümnaasium, Jüri Gümnaasium, Kohila Gümnaasium, Kuressaare Nooruse Kool, Kärdla Põhikool ja Haapsalu Põhikool. Võistlused toimusid kahes alagrupis.

I alagrupis alustasid Nooruse poisid kindla 2:0 võiduga Haapsalu üle. Teises mängus tuli aga vastu võtta napp 1:2 kaotus Lillekülale. Nende tulemustega saavutati alagrupis tubli II koht.

Vahegrupis näitas meeskond head mängu ning alistas Hiiumaa võistkonna kindlalt 2:0. Poolfinaalis tuli vastu tugev Jüri kooli esindus, kellele seekord kaotati 0:2.

Pronksimängus kohtuti taas Haapsalu võistkonnaga, kuid seekord tuli vastu võtta 0:2 kaotus. Kokkuvõttes saavutasid Nooruse poisid Hugo Paju, Rasmus Rauk, Sten Õigemeel, Gregor Kiider, Kiur Arro, Kahrut Suuster, Oskar Laanet, Kert Kombe ja Karl Pajuste 4. koha. Noori juhendas ja treenis Gabriel Sepp.

Palju õnne!

Nooruse Täheke: väikesed lauljad, suured emotsioonid

Liisa Toomsalu, muusikaõpetaja — Thu, 02 Apr 2026 11:58:13 +0300

Artikkel, Kultuur

Nooruse Täheke: väikesed lauljad, suured emotsioonid galerii Foto: Renat Ränk

Nooruse Täheke: väikesed lauljad, suured emotsioonid Foto: Renat Ränk

Neljapäeval, 26. märtsil leidis aset järjekordne Nooruse Täheke. Tublid laululapsed esitasid oma laulu ning žürii lemmikud pääsevad edasi järgmisesse vooru.

Sel korral astus lavale 31 tublit laululast 1.–4. klassidest. Žürii koosseisus Gerta Nurk, Anna Terese Nurk ja Kadri-Ann Viherpuu valis välja oma lemmikud.

1. klasside arvestuses

1. koht Tomi Pitk, 1.a, juhendaja Helle Rand

2. koht Emilia Räbin, 1.a, juhendaja Helle Rand

3. koht Viktoria Vahter, 1.b, juhendaja Helle Rand

2. klasside arvestuses

1. koht Adeele Tamm, 2.a, juhendaja Anita Kangur

2. koht Emma Liisa Otsa, 2.a, juhendaja Liisa Toomsalu

3. koht Lenna Tiitson, 2.b, juhendaja Helle Rand

3.-4. klasside arvestuses

1. koht Girtel Jääger, 3.a, juhendaja Anita Kangur

2. koht Emma Tamjärv, 3.a, juhendaja Anita Kangur

3. koht Loore Peegel, 4. kl, juhendaja Anita Kangur

Lauluvõistluse grand prix' pälvis Mathias Masing 3.a klassist, juhendaja Helle Rand.

Parimatega kohtume juba aprillis Kuressaare Laululinnul.

Kood 6-8-15

Ülle Räim, kehalise kasvatuse õpetaja / liikumise valdkonna juhtõpetaja — Thu, 02 Apr 2026 07:41:12 +0300

Artikkel, Õppetöö

Mihkel Vendel tutvustas 7. klassidele teatrimaailma Foto: Ülle Räim

Kui mõtestad veel enda jaoks lahti muusikali, sõnalavastuse, opereti, ooperi, rokkkontserdi ja muu sellise, siis muutub pilt veel selgemaks.

Mida peidab endas kood 6-8-15?

Õige! Teatrikülastaja vale käitumise viis.

Teatrikülastuse ajaks võtan saali kaasa miskit näksimiseks.
Kasutan telefoni lavastuse filmimiseks ja pildistamiseks.
Kui etendus läbi, võin lõpuks garderoobi tormata.

Just sellised väited oli vaja leida õigete hulgast. Mihkel Vendel, kelle jaoks teatri- ja kontserdilava on kodu ja kooli kõrval lemmikuks, avas esmaspäevases mentortunnis 7. klassi õpilastele teatrimaailma.

Ta pani noori mõtlema erinevate žanrite üle. Näidend, etendus, lavastus on justkui võti teatrimaailma. Kui mõtestad veel enda jaoks lahti muusikali, sõnalavastuse, opereti, ooperi, rockkontserdi jms, siis muutub pilt veel selgemaks. Žanr ehk stiil aitab määratleda riietumise stiili, käitumist ja vahel ka vaba liikumist toiduga. Viimane on kohane väljas toimuvatel kontsertidel.

Kõlama jäi mõte, et laulja, näitleja ning koolis õpetaja, teeb vaatajate/kuulajate ees oma tööd. Olgem sellest teadlikud, viisakad ja hinnakem seda.

Enda koodi saad leida siit!

Esimene Vaatus

Karl August Kukk ja Aale Tamm, 5.c klass — Thu, 02 Apr 2026 07:38:25 +0300

Artikkel, Kultuur

Esimene Vaatus ja 1.b klass galerii Foto: Renat Ränk

Esimene Vaatus ja 2.a klass Foto: Renat Ränk

Esimene Vaatus ja 2.c klass Foto: Renat Ränk

Jälle oli käes see vahva päev, kus kõik Nooruse kooli esimese kooliastme lapsed oma õpitud teatritükke näitasid. Sellel aastal toimus see 25. märtsil ja teemaks oli „Igaühel oma lugu“.

Esimese klassi põnnid alustasid kõige esimesena. Nad olid vist natuke närvis (ja päevajuhid Karl August ja Aale ka), aga said sellegipoolest kenasti hakkama.

1.a „Kõigil meil on oma lugu“ näitas seda, et oleme kõik isemoodi ja tahame erinevaid asju. 1.b kavas „Natuke suur“ räägiti sellest, et lapsed peaksid kauem olema lapsemeelsed ja mitte kiirustama suureks saamisega, küll seda jõuab ka. 1.c „Kevade luuletus ja vihmavarjutants“ oli toredaks vahelduseks sõnaliste etenduste vahel.

2.c lugu „Kui mereröövel oleksin“ oli õpetlik ja rääkis sellest, et mitte alati ei pea mereröövel teistelt asju võtma. 2.a „Seene varjus“ rääkis lahkusest ja sõber olemisest omavahelistest erinevustest hoolimata. 2.b klassi „Aida ust valvamas“ tuletas meelde, et sõnadel on kaalu ja nutikamad sellid võivad ebatäpselt antud korraldusi endale mugavaks pöörata.

Kolmandad klassid olid juba „vanad kalad“. Esimesena rääkis 3.a „Kuidas 3. klassis ellu jääda“ – sellest, kuidas nende kõrges eas ja keerukates oludes vastu pidada ja ellu jääda. 3.b näidend „Soss-Sepp ehitab maja“ õpetas, et end ei saa igas asjas kõige paremaks pidada, tuleb õppida ja harjutada. 3.c „Jonnilugu“ rääkis jonlaste invasioonist Eestisse, aga lapsed olid üleni toredatele mängudele keskendunud, nad ei pannud pahalasi tähele ja nood läksid oma suurest jonlusest lõhki.

Kindlasti olid esimese kooliastme klasside esinemised ja esimesed lavakogemused muljetavaldavad. Oli palju huvitavat, mida vaadata: kõik esinejad olid näitemängupäeva jaoks kenasti ette valmistunud. Kõik tekstid olid peas ning pisut lavanärvi käib alati asja juurde. Kõik olid väga tublid, julged ja rõõmsameelsed – nii saigi Esimene Vaatus joone alla.
Jääme põnevusega ootama Teist Vaatust. :-)

* Maakonna algklasside näitemängupäevale lähevad kooli 1.b klass etendusega „Natuke suur“ ja 2.a klass etendusega „Seene all“. (Toim.)

Jäätisele!

Inga Engso, klassiõpetaja — Thu, 02 Apr 2026 07:38:17 +0300

Artikkel, Klassilood

Jäätisele! Foto: 1.a klass

1.a klassi lapsed tegid loodusõpetuse tunnis katseid lõhnadest ja maitsetest ning seejärel meisterdasid erinevate maitsetega jäätiseid.

Nooruse kool 5: 5 toppi

Toimetus — Wed, 01 Apr 2026 09:41:02 +0300

Artikkel, Varia

Popid topid Foto: erakogu

Jätkame kooli juubeliaasta toppide rubriiki ja sel korral toome lugejateni 5 kooli kõige popimat toppi.