Kui esimesel poolaastal sidusime lugemistunni teemad sellega, mis koolinädalas ja rahvakalendris aktuaalset, siis teisel poolaastal läksime juba erinevate raamatute käsitlemise juurde. „Kaka ja kevad“, „Kampsun ja päike“, digimaailma tarkuste raamat „Suur digiseiklus“, rahatarkuse raamat „Minu raha“ on vaid mõned näited raamatutest, kust õpetaja on katkendeid ette lugenud või mida õpilased ise avastanud on. Õppeaasta vältel tegime veel ise raamatuid ja joonistasime illustratsioone, külvasime ja kasvatasime lilli ja mis peamine – rääkisime tähtsatest maailma asjadest. 

Kui poolaasta lõppu tähistasime meeleoluka aabitsapeoga, siis suvele läksime vastu lõbusa aastalõputralliga võimlas, kus sai teha lõbusat joogat, jutustada täringute abil oma lugusid ja lahendada mõistatusi, panna kokku raamatupuslet ning kujundada erinevaid raamatukaane või -tegelaste pilte looduslikest materjalidest. 

Lood ärkasid päriselt ellu!

Õpetaja Helen Maandi võtab lugemisaasta kokku nii: Lugemistunnid 1. klassiga kujunesid minu meelest millekski palju suuremaks, kui me alguses aimatagi oskasime. Kõik sai alguse lihtsast soovist sütitada lastes suuremat huvi raamatute ja lugemise vastu, kuid üsna kiiresti avastasime, et neljapäevahommikused kohtumised hakkasid nii meie kui laste jaoks tähendama palju enamat kui lihtsalt teksti lugemist. Raamatud avasid uksi vestlustele, mis viisid meid väikeste inimeste suurte mõtete juurde – saime arutleda elu, tunnete, unistuste, hirmude ja maailma üle. 

Aasta lõpuks tunnen, et tekstid ei olnud meie tundides eesmärk omaette, vaid hoopis ühenduseks päriselu juurde. Läbi lugude sain kuulda, kuidas lapsed maailma näevad, mida nad märkavad, mille üle nad mõtlevad ja millest nad unistavad. 

Just laste ehe kaasaelamine pani need tunnid päriselt elama. Mäletan, kuidas rahatarkuse raamatu järel hakkasid lapsed innukalt looma oma „kogumise ja kulutamise fonde“ ning kuidas Eve tõi „Roosi kevade“ teemad pärisellu nii, et lastega koos taimi kasvatama hakati. Need hetked tõestasid, et kõige suurem väärtus sünnib siis, kui lood ei jää ainult raamatusse, vaid liiguvad meiega pärisellu kaasa. 

Usun, et just seal peituski meie raamatutundide tõeline võti – tekstide ja elu ühendamises. Lood ärkasid päriselt ellu! 

Õitsemine algab rohujuuretasandilt

Kuulsin õppeaasta alguses üht Pöide kogukonna tarkust: „Õitsemine algab rohujuuretasandilt!“ Mulle tundub, et meie esimene kooliaste õitseb ägedalt: need (raamatu)jutud ja maailmast arusaamised on ääretult põnevad ja õpetlikud ka meile, täiskasvanutele.  

Olen ääretult tänulik võimaluse eest 1. klassi õpilastega raamatumaailma avastada ja elust rääkida. Need siirad „tered“ ja soojad kallistused koridoris teevad iga koolipäeva kohe mitu korda rõõmsamaks. Sama tänulik olen 1. klassi raamatuga sõbraks tunni õpetajatele Triinule, Stevelinile, Ingale ja Helenile ning meie toetajatele Karitale, Gerdile, Dianale ja Annelile, et seda ägedat lugemisaastat koos korraldanud oleme.

Mõnusat suve, väikesed raamatusõbrad!