Esimene päev Slovakkias algas kooli minekuga kella poole kaheksaks, mis oli meie jaoks väga vara, kuna olime harjunud minema kooli üheksaks. Kool nägi välja väiksem kui meie kool, aga oli väga heas korras ja olime meeldivalt üllatunud.
Koolis võeti meid soojalt vastu ja tutvustati Slovakkiat lähemalt, saime kuulda Slovakkia hümni, rahvuslaule ja maitsta rahvustoitu. Seejärel saime tutvustada neile oma esitluse kaudu Eestit, Saaremaad, Kuressaaret ja meie kooli.
Tutvustamine läks hästi ja siis oli aeg kehalise kasvatuse tunniks. Saime koostöömängude abil sõbruneda oma võõrustajatega. Mina sain peale kehalist võtta osa inglise keele tunnist, kus tegime erinevad suuliseid harjutusi ja saime rääkida Eestist.
Järgmisena oli aeg lõunaks kooli sööklas, kus pakutakse kolmekäigulist lõunat, mis koosneb supist, praest ja magustoidust. Peale lõunapausi läksime jalutama Orava järve äärest kohalikku rantšosse, kus nägime hobuseid ja kaunist Slovakkia loodust. Seal olles tuli meie võõrustajatel väga hea mõte minna koos bowling'ut mängima. See oli meie esimese õhtu tipphetk ja jäi enim meelde kogus reisist.
Marite Sepp

Kolmapäeval oli äratus 6.15. Hommikusöögiks sõin ma kaks võileiba ja krõbinaid. Kooli hakkasime sõitma 7.00, kooli jõudsime umbes 7.15. Läksin enda võõrustaja Martiniga ühte puhkenurka teisi ootama. Kui teised olid ka kooli jõudnud, hakkasime kõik koos sammuma kohaliku turundusstuudiosse nimega Focus. Seal rääkis meile mees nimega Matus endast ning sellest, miks me seal oleme. Peale seda meid jaotati gruppidesse, mis koosnesid 2 slovakist ja 2 eestlasest. Kokku tehti 4 gruppi. Oma gruppides me pidime ehitama torni spagettidest, väiksest nöörist ja kummist. Grupp, kus ma olin, sai 3. koha, kuna meie torn oli kõigest 4,5 cm pikk. Võitjate grupp sai auhinnaks pulgakommi. Peale seda kõndisime tagasi kooli, et lõunat süüa. Lõunaks pakuti kalasuppi koos riisi ja guljašiga.

Peale lõunat läksime tagasi enda töötuppa, kus räägiti meile, kuidas saab internetis sisu luua. Kui see sai läbi, oli meil vaba aeg, kus me läksime poodi ja siis kõndisime umbes kilomeetri, et minna jalgpalli mängima. Kui meil mängud mängitud said, tuli Martini ema mulle järele ja viis mind tema juurde. Õhtusöögiks pakkus ta mulle pasta Bolognese't. Kui õhtusöök söödud sai, viis ta minu ja oma pere tähti vaatama, kus nägime täiskuud ja Saturni. Pärast vaatasime filmi „21 Jump Street“. Filmi vaatamise snäkiks pakkus ta mulle vett ja popkorni.
Minu meelest oli Martini perekond väga hooliv ja ootan väga, et ta tuleks Eestisse.
Andrus Maalman

Neljandat päeva alustasime tavapäraselt: ärkasin, panin ennast valmis ja kõndisin oma võõrustaja Larisaga kooli. Kooli jõudsime nagu ikka 7.30 ja hakkasime vaikselt meie lemmiknurgas teisi ootama. Kui kõik olid kogunenud, läksid meie võõrustajad eksamile ja meie kõndisime bussijaama koos Slovakkia kooli õpetaja Michaeliga, et sõita külastama Inkupi firmat. Inkupis tutvustati meile nende tehast ja kuidas või mida nad seal toodavad. Saime ka videokõne kaudu rääkida eestlastega, kes töötasid teistes Inkupi tehastes üle maailma.
Pärast külastust läksima tagasi kooli ja sõime lõunat. Sel päeval pakuti lõunaks kalasuppi, kapsahautist sealihaga ja kompotti. Pärast lõunat ootas meid buss, mis viis meid uhke Orava lossi juurde, mis asub kalju peal. Lossi avastada oli tore, aga väsitav, sest pidi kogu aeg treppidest üles-alla kõndima. Pärast saime kohalikust suveniiripoest omale meelepärased kingitused osta ja siis viis buss meid Tatra mägede juurde, kus oli vabaõhumuuseum kanade, kitsede ja hanedega. Vabaõhumuuseumis oli väga ilus, just nende mägede taustal oli kõige parem pilte teha.
Õhtul läksime kõik koos kohalikku Itaalia restorani ja pärast linna peale jalutama. Õhtu lõpetasime pakkimisega ja lootmisega, et kellelgi kohver liiga raske poleks. Viimase päeva hommikut alustasime kell 7.00, sest meil tuli poolteist tundi sõita Poola lennujaama Krakowisse. Tagasilend läks hästi ja nagu nipsuga olimegi tagasi Kuressaares ja juba omaenda kodudes ja tubades.
Liisa Heina