Koolituste eesmärk oligi anda praktilisi näpunäiteid ja ise ka läbi teha, kuidas ainetundi aktiivsemaks muuta, selle taustaks uuringute tulemused ja põhjendused, miks me seda kõike teeme. Ka noorele peab klassiruumis põhjendama, miks me liigume, miks me just nõnda õpime – läbi situatiivsete tegevuste jäävad asjad paremini meelde ja emotsioon võimaldab kinnistumist. Nagu Laivi Jürisson ütles: „Liikumine ja koostöö ei vähenda matemaatika tõsidust, vaid süvendavad mõistmist.“ 

Aju on aktiivsem liikudes, seega …

… väga olulised on asendivahetused: õppida saab pikali, istutes ja püsti (nt tool laua peale ja selle peal saad kirjutada või staatilised kiled seinal)!
… tee tunnis liikumispause!
… vii rühmatöid ja arutelusid võimalusel läbi kõndides!
… kasuta nutivahendeid ja arvutit seistes!

Helean Täht leidis, et koolitus tuletas talle meelde seda, kui vähe on tegelikult vaja, et tunnid aktiivseks muuta ja lisas: „Mulle väga meeldis harjutus, kus pidime ühest lihtsast asjast, nagu nöör, labakinnas, lauatennisepallid või muu sarnane ese, genereerima võimalikult palju erinevaid aktiivseid tegevusi, mida tunnis kasutada saab. Lihtne, aga võimas harjutus. Soovitan teistelegi!“

Mänge võib kohandada vastavalt vanusele või teemale 

Koolitus „Aktiivne koolitund II–IV kooliastmes“ pakkus Jaana Puksa sõnul palju uut ja huvitavat, kuid ka mõnusat äratundmisrõõmu. Ta võtab päeva kokku nii: „Nii mõnedki liikumismängud, mida koolitaja Siim Tõnisson (https://liikumismangud.ee/) meile tuvustas ning meiega läbi mängis, on ühes või teises vormis juba tuttavad. Koos neid läbi tehes kogesime sageli, et peaaegu igat mängu on võimalik kohandada vastavalt õpilase vanusele või ainetunni teemale, teha nii pisikeses klassiruumis kui kooliõues. Lumesõda võib mängida ka klassiruumis ja nii, et keegi lumiseks ei saa, kuid sõnaliigid saavad selgeks! Liikumisrõõmu hoidmiseks ning tekitamiseks polegi sageli vaja rohkemat kui avatud meelt ning ehk paari vahendit, nt täringuid, mängukaarte, paberit, kriiti. Ideede leidmiseks ning meenutamiseks on õpetajale suureks abiks on kindlasti raamat „Õpime liikudes“, kus on nii mängu kirjeldus kui ka QR-kood, millelt avaneb video kirjeldatud mängust.“

Õuetund? Õuetund!

On arusaadav, et uus keskkond (s.h õues õppimine) sisaldab palju stiimuleid, mis noorte tähelepanu endale võtavad, ja seetõttu võib tunduda, et õpilaste haldamine õues on keerulisem. Aga – kui harjutada õues õppimist, pakkuda noortele seda võimalust rohkem, harjuvad nad sellega õige pea. 

Novembri alguses on taas õuesõppenädal. See on hea võimalus härjal sarvist haarata ja end ning õpilasi proovile panna. Õuesõppepäeva kohta saad rohkem lugeda siit. Samalt lingilt leiad ka ideid, mida ja kuidas õuetundides teha. Õues saab õppida igal ajal, olenemata aastaajast või ilmast!

Nipp – räägi klassiruumis ära, mida õues tegema hakatakse! 

Kehaline kirjaoskus sisaldab endas erinevate liikumistegevuste oskusi, enesekindlust nende sooritamiseks ja liikumisrõõmu. Pakkugem siis õpilastele koolis kõige muu kõrval ka selle oskuse arendamise võimalusi. 

PS! Ka lühikeses, 40-minutilises tunnis peab olema liikumispaus!