25. septembril muutus Kuressaare lossihoov ja selle ümbrus tõeliseks olümpialinnakuks. Tervisespordipäeva märksõnadeks olid rõõm, liikumine ja koostöö.

Ilm oli spordipäevale kohane ja iga osaleja sai kinnituse, et muutustega kohanemine on sama tähtis kui kiire jooksuoskus või täpsusvise. Teatejooks, kergejõustik ja jalgpall lisasid päevale sportlikku sära ja maastikumängu tegevuspunktid pakkusid mängulist põnevust. 

Päeva märksõna oli igas kooliastmes orienteerumine selle erinevates liikides. 

Põnevust ja elevust tekitas erinevate ülesannetega pildiorienteerumine 1. kooliastmele. 

4.–9. klassile toimus valikorienteerumine, kus 20 minuti vältel oli ülesandeks lossi ümbrusest „noppida“ nii palju kontrollpunkte kui jõuad.  

Tegevuspunktidega maastikumängus tõid edu intuitsioon, nutikus, hea tiimitunnetus ja kiired jalad. Linnulennult nelja kilomeetri pikkusel ringil olid end sisse seadnud õpetajad ülesannetega.  

Akutrell – sõprust ja sädet täis punkt 

Akutrelli punktis sai igaüks proovida kätt tõsise tööriistaga. Kaks puutükki, õige kruvi ja natuke julgust – ning tulemus oli olemas. Kes tuli peale hoiakuga „ah, lebo!“, avastas end ootamatult pikemalt pusimas, samal ajal kui geelküüntega neiud näitasid, et täpsus ja elegants ei välista kiirust. Kõige vahvam polnud aga mitte kruvi keeramine, vaid see, kuidas rühmas üksteisele õpetusi jagati, nalja visati ning aasiti.  

Õpetajad Anu Liik ja Reet Lasn

Seitse tükki, üks ruut 

Loogikaülesande lahendamine, kus ruut oli lõigatud seitsmeks erinevaks tükiks – grupi ülesanne oli kõik kujundid sättida üheks suureks ruuduks.
Tegemist oli täiusliku treeninguga ruumilisele mõtlemisele, kannatlikkusele ja meeskonnatööle. 

Õpetajad Helean Täht ja Laivi Jürisson 

Esmaabi 

Kaaslase kandmist kätest tehtud toolil võiks vaja minna juhul, kui keegi väänaks jala välja. See ülesanne võimaldas suhteliselt operatiivselt rühmade saabudes neid rajale saata ja suunata tiimikaaslaste vahel rolle vahetama. Ülesanne oli ehe näide, kuidas usaldus, koostöö ja isegi natuke nalja võivad muuta „raskuse“ hoopis kergemaks. 

Juhendajad Piret Paomees ja Aire Järv 

Säde silmis, tekk käes

Tuletegemine on üks baasoskustest „ellujäämisel“. Kontrollpunktis pidid noored tulepulgaga sädemed kätte saama ja süütama vatipadja. Kui esialgu oli mõte, et rühma peale tuleb ära põletada üks vatipadi, siis päeva jooksul kujunes olukord selliseks, et igaüks soovis eraldi tulepulgaga toimetada ja oma vatipadja (või mitu) ära põletada. 

Teine osa rühmast sai proovida, kuidas tulekustutustekki päriselt käes peab hoidma ja kuidas sellega tulele lähenema peab. Valdavalt teavad õpilased väga hästi, kuidas tekki kotist kätte saab ja kuidas sellega näiteks põlevat potti ja panni kustutada. Oma kogemusi jagati rõõmuga. 

Õpetajad Eve Tuisk ja Helen Maandi 

Pindalad ja Rooma impeerium 

Selles kontrollpunktis kohtusid mõõdulint ja Antiik-Rooma. Noored pidid esmalt hindama erinevate objektide pindala ning arvutusoskus oli tõeline väljakutse. Selgus, et mõni õpilane mõõdab nagu arhitekt, teine pigem nagu kunstnik. Lisaks tuli lahendada Rooma numbrites esitatud tehteid ja leida neile vastavus araabia numbrite maailmas. Nii pani see punkt korraga tööle nii loogika, ajaloo- kui ka reaalainete teadmised.  

Õpetajad Maren Aaviste, Gerly Leibenau ja Angelina Rooväli 

Soo, saared ja suured strateegid

Soo ületus on koostöömäng, kus meeskonnal on vaja piiratud vahenditega liikuda üle „soo“ ehk määratud ala, ilma et keegi „vette“ astuks. Iga tiim saab kaasa kindla arvu „turvalisi saari“ (nt ajalehed), mida tohib kasutada astumiseks. Saari on tavaliselt vähem kui osalejaid, mistõttu tuleb koos planeerida ja liikuda. 

Harjutus arendab meeskonnatööd, suhtlemist, planeerimist ja loovust. Edu saavutamiseks pidi rühm üksteist toetama ja omavahel kooskõlastatult tegutsema. Mäng on lihtne, lõbus ja loob palju elevust, sest eksimuse korral „vajutakse sohu“ ja tuleb uuesti alustada. 

See oli ehe õppetund, kuidas koostöö, kuulamine ja väike loovus võivad päästa terve meeskonna. Ja kui rahvast sattus punkti liiga palju korraga, siis peideti soosse ka üks mõistatus – väike vingerpuss, mis pani pead ragistama ja hoidis ootajaid tegevuses. 

Õpetajad Kristin Lauri ja Kristel Paju 

Kui pikk on pael ja kui pikk on 27 cm? 

Esmalt tuli õpilasel ära arvata, kui pikk pael on õpetaja poolt kaasa võetud jalgpallijalanõul.
Teine ülesanne oli veelgi täpsem, sest silma järgi tuli lõigata 27 cm pikkune nöör. Põhjus peitus uhkes faktis, et just 27 kuldmedalit on eestlased läbi aegade olümpiamängudel võitnud. Tulemused varieerusid, kuid naer ja elevus olid garanteeritud. 

Õpetaja Eneli Vahar 

Vesi mööda lõnga – teaduse väike trikk 

Vee punktis ei olnud vaja ei pumpa ega torustikku, sest piisas kahest topsist, lõngast, teadmisest ja kannatlikkusest. Õpilased pidid vee ühest topsist teise juhtima nii, et topsid ise kokku ei puutuks.  

Millise füüsikalise nähtusega on tegemist?
Õpilased olid väga motiveeritud ja said vee ühest topsist teise juhtimise hästi tehtud. Nad märkasid üsna kiiresti, et vesi liikus mööda märga lõnga tänu pindpinevusele ja kapillaarjõule ning väikese suunamise abil suutis enamus ka selle nähtuse nimetuse öelda.  

Tulemuseks oli ideaalne tasakaal – natuke keemiat, natuke füüsikat ja kuhjaga „vau-efekti“. 

Õpetajad Virge Lember, Ruth Rist ja Kersti Kirs 

Ilmakaared ja asimuut

Ilmakaarte ja asimuudi punktis pidid õpilased oma tarkust ja sisemist kompassi usaldama. Ülesanne polnud ainult näpuga suuna näitamine, vaid ka arusaamine, kuidas asimuut ehk nurk põhjapooluse suhtes tegelikult toimib. 

Lõpuks said aga kõik aru, et õiged ilmakaarte teadmised ei aita mitte ainult spordipäeva rajal, vaid ka päris elus.  

Õpetaja Andres Kolk 

Nutikad andurid 

Aitamaks tuleõnnetustest pääsemiseks paremini valmis olla õppisime tundma suitsu-, vingugaasi- ja temperatuuriandureid. Õpilaste ülesanne kontrollpunktis oli kindlaks määrata, milleks mingi andur määratud on, ja leida erinevaid andureid testides töökorras seadmed. Enamus rühmi suutis kindlaks teha ka põhjuse, miks osa andureid ei tööta – oli selleks siis puuduv või tühi patarei või hoopis eemaldamata kleeps. Kõik rühmad lahendasid ülesande! 

Õpetajad Marika Varjas ja Gerta Nurk 

Kõige olulisemaks ei jäänud spordipäeval punktid ega ajad, vaid hoopis see, kuidas noored oskasid üksteist kuulata, koos tegutseda ja rõõmu jagada. Mõni õppis kannatlikkust, mõni leidis, et ka ootamises on oma võlu ja mõni avastas, et väike pingutus viib võiduni enda sees. 

Nii kinnitas spordipäev meie tunnuslausest inspireerituna: noorus liigub ja liigub väärikalt olümpiameridiaanil!  

Jäägu see üritus sillaks ühes rütmis edasiliikumiseks.