Kõigepealt külastasime Sopi metsaonni. Onni juurde matkates nägime palju erinevaid seeni: kukeseened, punased ja valged kärbseseened, tossuseened ja isegi haruldane maatäht, mis nägi välja nagu taevatäht, mille keskel on lohk. Õppisime ära tundma mürgiseid kärbseseeni, abiks on mulla sees peituv tupp. Giid rääkis ka, et seened võivad olla väga ohtlikud ja Eestis on tänavu juba 4 inimest seenemürgituse tõttu ära surnud. Uurisime ka maikellukese marju, mis on väga mürgised. Tuletasime meelde ka karulaugu ja maikellukese erinevuse, et kevadel mürgistustest hoiduda.

Metsa sees leidsime hubase lõkkeplatsi puuonniga, kus tegime söögipausi ja rääkisime metsaonni ajaloost. Edasi liikusime „Kõrgema väe allika“ juurde, kus räägiti sõrulaste keelest ja müütidest. Tuletasime meelde, kes on Sõrve võlud.

Teekond jätkus aktiivse liikumisega liivaluidetel. See tekitas mentoritel veidi närvikõdi, sest eelnevalt oli juttu külmkingadest ehk hingedest, kes eksitavad inimesi metsa. Õpilased ei kartnud eksimist, vaid nimetasid kõige lõbusamaks tegevuseks „mägedes“ jooksmise – üles ja alla, nii palju kui jaksasime. Rääkisime metsa eksimisest ja kuidas sellises olukorras tegutseda. Uus teadmine: kui teadsime juba, et Põhjanael näitab alati põhjasuunda, siis seda, et päike on alati lõuna ajal lõunas, oli meile üllatuseks.

Jõudsime tutvuda ka viinamäetigudega. Paljud teadsid juba, et tigudel on neli silma, aga see, et nad on kesksoost ja paljunemiseks jagavad spermapakke, oli uus teadmine. Nägime luuderohtu ja saime teada, et kliima soojenemise tõttu on see ka Eesti tingimustes hakanud õitsema. Puude peal nägime haruldast seent naljaka nimega limak.

Päeva tegi toredaks see, et saime lennukaaslastega koos õppida ja loodust avastada.