Eriti rõõmustav oli näha kui paljud õpetajad – hoolimata  jahedatest kevadilmadest – sellest võimalusest kinni haarasid. Tõsi, mõni tund nõudis rohkem ettevalmistust, ent see tasus end kuhjaga ära. Õpilaste kaasatus, kohalolu ja rõõm olid selgelt suuremad. Õpilased ise tõid esile, et õues õppimine on kaasahaaravam, põnevam ja mitmekesisem. Tavapärane „õpik-töövihik-tahvel“-rütm asendus värske õhu, avarama mõtlemise ja elavama osalusega. Just selline keskkonnavahetus tõi õppetöösse uue hingamise.

Inimeseõpetuse õpetaja Kristel Paju viis tundides läbi kõnniintervjuusid erinevate klassidega. Õpetaja eesmärk oli võtta õppeaasta kokku õpilaste enda mõtete ja hinnangute kaudu. Suunavad küsimused juhtisid tähelepanu nii füüsilisele, vaimsele kui ka sotsiaalsele tervisele. Kristeli sõnul on väga oluline pakkuda õpilastele aeg-ajalt keskkonnavaheldust. Ka talvekuudel, mil ilm pole just kõige õuesõppesõbralikum, saab kasutada kooli ilusat talveaeda. Tema eesmärk on uuel õppeaastal viia igal nädalal vähemalt üks tund õue.

Ka eesti keeles ja loodusõpetuses toimusid põnevad tegevused. Õpetaja Sirje Mehiku juhendamisel luges esimene klass loodusõpetuse tunnis puuokstele kinnitatud tekste ja püüdis ära arvata, millise rändlinnu kohta kirjeldus käib. Eesti keele tunnis muutusid kooli kõrval olevad pingid lavaks, kus gruppidena etendati Punamütsikese muinasjuttu. Tagasiside oli väga positiivne. Õpetaja Sirje sõnul on esimese klassi õpilased aktiivsed õuesõppijad, kui kasutada mängulisi tegevusi ja erinevaid õppevahendeid. Õues õppimine paneb ka mõtte paremini liikuma.

Matemaatikat saab samuti õues õppida. Matemaatikaõpetaja Helean Täht korraldas aardejahi, kus õpilased lahendasid puuokstele riputatud kaartidel olevaid ülesandeid. Iga õige vastus viis järgmise punktini. Õpetaja ja õpilased olid rahul ning loomulikult sooviti, et selliseid tunde oleks rohkem.

Õuesõpe rikastab ka keeleõpet. Inglise keele õpetaja Eve Aedla tunnis toimus fotojaht, milles õpilased otsisid kooli ümbrusest nimekirjas toodud esemeid ja tegevusi, pildistasid neid ning kirjeldasid inglise keeles. Mõni ülesanne vajas rohkem loovust, kuid just see muutis tunni huvitavamaks. Ronja ja Isabel ütlesid, et see tund oli lõbus, põnev ja teistsugune ning et selliseid tunde võiks olla rohkemgi.

Vene keele õpetaja Maren Asumets viis 7. ja 8. klassi tunnid õue, kus tegevused olid seotud liikumise ja pildistamisega. Mareni sõnul oli õpilaste kaasatus palju suurem, selline õppimisviis innustas ja aitas luua vahetuma kontakti õpitavaga. Kuigi õuesõppetunnid nõuavad veidi rohkem ettevalmistust, tasub see tema hinnangul igati ära. Eriti hästi sobivad need tunnid kordamiseks ja aktiivseks kaasamiseks.

Õuesõppenädala õnnestumine pole vaid siin nimetatud õpetajate teene, need on vaid mõned näited õues toimuvast. Paljud teisedki õpetajad viisid oma tunnid õue, näiteks mängiti liikumismänge, lahendati loovülesandeid koolihoovis või Tervisepargis, arutleti ja loeti värskes õhus. 

Tänu sellele toredale nädalale kogesid paljud õpilased, et õppida saab ka väljaspool klassiruumi seinu. Kooli ümbruses valitses koolipäeva keskel mõnus, rahulik ja sisukas tegutsemine. Ka õpilaste tagasiside rääkis enda eest:

„Õues õppida on palju mõnusam.“
„Tunnid olid kergemini mõistetavad ja palju põnevamad.“
„Värske õhk aitas paremini keskenduda ja mõtte liikuma saada.“
„Need olid lõbusad, aga samas õpetlikud tunnid!“
„Liikudes õppida, see tegi seda huvitavamaks ja lõbusamaks. Motiveeris rohkem.“
„Mulle meeldis rohkem õppida, kui klassiruumis olles!"

Need vastused ütlevad rohkem kui pikk kokkuvõte, võib-olla olekski pidanud nendest alustama. 😊

Kokkuvõttes tõdesid õpetajad, et õuesõppel on meie koolis kindel koht, mitte ainult ilusate ilmadega, vaid ka siis, kui on vaja tuua õppimisse värskust, vaheldust ja uut energiat. See on tõhus viis toetada liikumist, loovust ja – mis kõige olulisem – kasvatada õppimisrõõmu.