Millisel hetkel oma elus said aru, et sinust saab õpetaja?
See äratundmine ei tulnud üleöö, vaid kasvas välja armastusest muusika vastu. Olen väga väikesest peale muusika sees üles kasvanud. Muusikalised juured ulatuvad aega, mil minu vanavanaonu lõi asjaarmastajatest puhkpilliorkestri ja oli selle dirigent, nii ka minu vanaisa, kes mängis samuti linna puhkpilliorkestris – baritoni. Kodus oli iga päev muusika: kes mängis akordioni, kes mängis klaverit, kes laulis ja seda nii sünnipäevadel, perekondlikel traditsioonilistel üritustel, jõulupühadel kui ka paljudel muudel üritustel. Ühesõnaga muusika siin ja muusika seal, muusikat tuli ise luua, harjutada ja esitada perekondlikel tähtpäevadel, traditsioonilistel sündmustel.

Suureks eeskujuks on olnud minu staažikas Kuressaare Muusikakooli solfedžoõpetajast ja koorijuhist ema, kes on olnud ka kunagises Kingissepa 2. keskkoolis algklasside muusikaõpetaja ning ka muusika eriklassi klaveriõpetaja. Tema eeskujul olen näinud muusikaõpetaja tööd juba väga väikesest peale. Ise muusikakoolis klaverit, dirigeerimist, laulmist ja solfedžot õppides pidin käima ema muusikateooria tundides. Eks see pisik sealt mu hinge pugeski, aga teadlikumalt sain õpetajaametist ja sellest rollist teada siis, kui minu muusikateekond mind Tallinna koolidesse viis. Sealt see õpetajatöö ja mõte selle suuna võttis ning hakkas mulle aina rohkem meeldima.

Kuidas sattusid Kuressaare Nooruse Kooli tööle? 
Nooruse kooli tõi mind töökuulutus muusikaõpetaja ametikohale, aga juba mõnda aega tagasi tekkis mõte, et sooviksin end proovile panna ka üldhariduskoolis. Hommikud möödusid noote kirjutades, laule maha võttes, muusikakooli soololaulu tundide ettevalmistustes ning bändiproovis olles, kuid tundus, et mõnda hommikut võiks veel täiustada, särtsu ja vürtsi lisada.

Tean, et Nooruse kool ei ole su ainus töökoht. Millega sa veel tegeled ja kuidas oma aega mitme koha vahel jagad?
Tõepoolest on mul nüüdsest mitu töökohta. Olen juba 2002. aastast alates Kuressaare Muusikakoolis soololaulu õpetaja. Noorte solistide individuaalne ettevalmistamine konkurssideks pakub minu hingele suurt rõõmu ja vaimustust, sest iga hääl on unikaalne. Olen vaimustuses nii igast väikesest, rääkimata suurest edusammust õpilaste tervisliku häälekasutuse, musikaalsuse kui ka enesekindluse osas. Tegelen palju just rütmimuusika pop-, jazz-, soul- jne muusikastiilides laulude õpetamisega, kus eriti oluline on individuaalne õpetus.

Minu tegevus ei piirdu ainult õpilaste õpetamisega, vaid olen ise ka lauljana bändis Kairit & Toomas Duo koosseisus ning lauljaks, koorijuhiks, muusikaõpetajaks õppinud õpetajal vast pole raske mitmel rindel töötada, sest need rollid toidavad tegelikult üksteist. Ainult ajakava planeerimisel on vaja jätta väiksed pausid, et jõuda rollist rolli ümber lülituda.

Teatud päevad pühendan end üldhariduskoolile, teised muusikakooli individuaaltundidele ning õhtud või nädalavahetused proovidele ja esinemistele. Kõik tegevused on omavahel seotud, sest kõik tiirleb siiski muusika ja noorte inspireerimise ümber – klassi ees olemine ja individuaalne lauluõpe toidavad teineteist.

Vaimne ümberlülitus nõuab tõesti kiiret vaimset reset’i, aga eks aeg näitab, kuidas minu hääl koormuse jagamisel ning füüsiliste piiride hoidmisel hakkama saab. Igatahes annan endast parima, armastan oma tööd ja naudin õpetamist täiel rindel – „laval“ olemine hoiab pedagoogi „vormis“.

Kuidas esimesed nädalad Nooruses on möödunud? Kes või mis aitab sul kooliellu sisse elada?
Esimesed nädalad on möödunud tempokalt, täis uut ja positiivset elevust ja energiat. Sisse elada aitavad eelkõige toetavad ja sõbralikud kolleegid ning eriti minu mentor Liisa Toomsalu, kes on alati valmis nõuga abiks olema.

Räägi natuke endast: kus on sinu juured, millised koolid oled lõpetanud?
Minu juured on Saaremaal. Olen siin sündinud ja üles kasvanud, mandril õppinud ja töötanud ning meelsasti tagasi saare peale maandunud. Olen lõpetanud endise Kuressaare Gümnaasiumi 19. lennu ja olen praeguse Nooruse kooli vilistlane. Kuressaare Gümnaasiumist viis minu sihikindel teadmine õppida muusikat edasi Tallinna Georg Otsa nimelisse Muusikakooli, kus õppisin koorijuhtimist ja pop-jazz-laulmist, ning sealt omakorda Tallinna Ülikooli, kus omandasin muusikaõpetaja kutse bakalauruse- ning magistrikraadi.

Milline on sinu enda kooliaja kõige eredam mälestus? Kas meenub mõni lugu, mis näitab, milline õpilane sa olid?
Mälestusi on palju erinevaid, aga kõige positiivsem ja eredam seostub ikka muusikaga. Meie tollane muusikaõpetaja Mai Rand viis meid Tartusse Vanemuise teatrisse, kus saime vaadata professionaalset Richard Rodgersi muusikali „Helisev muusika“. See jättis minu hinge kustumatu mulje. Kontserdikülastusel oli eesmärk omaette. Meie klass pidi lavastama sama muusikali omaenda koolis – kus siis veel häid ideid kogud kui elust enesest, etendust vaadates. Seda enam jättis see südamesse eredamad mälestused, kuna uhke ja vastutusrikas roll oli mängida von Trappide pere seitsmest lapsest kõige vanemat tütart Liesl von Trappi ja seda veel oma koolis.

Ja muidugi muusikatundide kontrolltööd. Kui hindelised diktaadid ja muusikatööd toimusid, siis klassivennad ikka õigeid vastuseid minu käest klunisid. Jagasin neile vastuseid lahkelt, sest hea tunne oli teisi aidata.

Millised on sinu hobid?
Hobid on kõik see, mis mind elus kõige enam innustab. Esinemised lauljana, mulle meeldib aias lillepeenraid kujundada, muusikat kuulata, kontsertidel ning teatris käia. Armastan tänaseni võistlustantsu, mida kunagi ise sai võistlustules harrastatud, kuid nüüdseks elan vaid interneti vahendusel võistlussportlastele kaasa.

Mida soovid uueks õppeaastaks oma õpilastele ja kolleegidele?
Õpilastele soovin uudishimu ning eelkõige rõõmu muusikast ja avastamisest!
Kolleegidele soovin lõputut kannatlikkust, lennukaid ideid, üksteise toetamist ja sära silmisse ka kõige kiirematel nädalatel!

Tere tulemast Nooruse kooli, armas Kairit! Olgu Su sisseelamine üldhariduskooli tegemistesse särtsakalt sujuv ja vallatult vürtsikas.