5. lennu lõpuaktus
üles
Esmaspäev, 15. juuni 2026
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

15. juuni

16. juuni

17. juuni

18. juuni

19. juuni

20. juuni

Töötajate sünnipäevad

17. juuni

19. juuni

Reportaaż / ÕppetööKevadlaager kui lasteraamat
Kevadlaager kui lasteraamat / Kristin LauriKevadlaager kui lasteraamat / Kristin LauriKevadlaager kui lasteraamat / Kristin Lauri
Reportaaż, avaldatud 28. mai 2026, vaadatud 351 korda, autor Kristin Lauri, noorsootöötaja
Kevadlaager kui lasteraamat Autor/allikas: Kristin Lauri

Tänane päev tundus natuke selline, nagu oleksime sattunud mõnda lasteraamatusse, kus tegelased kogu aeg midagi avastavad, ringi jooksevad ja uusi seiklusi leiavad. Saate kevadlaagri kolmanda päeva tegemistesse piiluda läbi 5.a mõtete.

Hommik algas meil hommikuvõimlemisega. Mõni oli rohkem ärkvel kui teine, aga lõpuks liikusid ikka kõik gangnam style'is kaasa. Natuke nagu Karlsson katuselt – energiat täis ja alati valmis uut päeva alustama.

Pärnu päeval olime natuke nagu Sipsikud. Uudishimulikud, elevil ja kogu aeg midagi uut avastamas. Mini-loomaaias kohtusime madude, ämblike, krokodillide ja kilpkonnadega. Mõni meist oli väga julge, mõni vaatas loomi natuke kaugemalt. Kõige rohkem üllatas see, kui kiiresti võib kilpkonn hammustada – vot seda ei oleks küll osanud arvata! 

Rannaniidul tundsime ennast nagu Muumitroll ja tema sõbrad ning jalutasime looduses, korjasime merekarpe ja nautisime mere ääres olemist. Samal ajal saime teada palju uusi asju Pärnu rannaniitude ja rannikualade kohta.

Pärnu muuseumis muutus meie päev juba natuke ajarännakuks. Seal olime nagu väiksed detektiivid mõnest lasteraamatust. Uurisime, kuulasime ja avastasime uusi teadmisi, katsetasime ja õppisime.

Kõige rohkem seiklusi pakkus siiski mets. Käisime matkamas, avastasime loodust ja läbisime seiklusradu. Matka ajal pidime lahendama ülesandeid ning õppisime ka taimi tundma. Näiteks saime teada, et samblikust saab head teed teha.Vahepeal tundsime ennast nagu Naksitrallid, sest kogu aeg oli midagi avastada. Matkal tundsime ennast nagu päris avastajad, sest iga peatuse juures õppisime midagi uut looduse kohta. Kõige parem oli see, et matk ei olnud ainult kõndimine, vaid kogu aeg toimus midagi. Nagu üks tõeline seiklusraamat ikka olema peab.

Kõige lõbusam osa metsas oli kindlasti discgolf'i töötuba. Discgolf'i mängimine meenutas natuke vendade Lõvisüdamete seiklusi ja mets, julgus ning sõpradega koos uue mängu avastamine tegid selle ekstraägedaks. Kettad lendasid vahel täiesti ootamatutesse kohtadesse. Üks hetk kadus ketas metsas ära ja seda otsiti päris kaua täiesti valest kohast. Hiljem kaotas sõber samuti oma ketta ära ja siis otsisime juba koos. See oli täpselt selline olukord, mis alguses tundub halb, aga pärast ajab kõiki naerma.

Õhtul läks jälle sportimiseks. Pallimängud kogu lennuga, õues olemine ja sõpradega koos ajaveetmine. Kui pall platsile tuli, oli kohe kõigil energiat rohkem ja veel ülegi. Tundsime ennast nagu Bullerby lapsed: terve kamp sõpru koos õues mängimas, naermas ja mõnusat maikuu õhtut nautimas.

Selliseid päevi võiks rohkem olla, kogu aeg!

Päeva tegijad

Robin Vaga – Sõnasepp, jalgpallientusiast, 4,5-kordne eneseületaja plaksuga kätekõverdustes
Ronja Sofia Rahnik – Maotaltsutaja
Mariia Tamm – Võrkpallientusiast
Miko Erlenbach – Võrkpallientusiast
Emily Kolk – Discgolf'i entusiast
Samanta Alliksoon – Jalgpallientusiast
Kristella Rauniste – Maotaltsutaja
Mia-Loviise Ivalo – Loodushuviline
Girtel Soonik – Loodushuviline
Jakob Sisas – Teadmisjanuline
Kenneth Heinväli – Teadmisjanuline
Rogert Tool – Sõbrakäsi
Daria Protsenko – Sõbrakäsi

Kristin Lauri,
noorsootöötaja

Kuulutused

Galerii