Otsi
Artiklite sarjad
- Nooruse kool 5 (16)
- Vilistlase vaatepunkt (32)
- n päeva lõpetamiseni (48)
- Eesti päev (22)
- Bookstagramid (64)
- Kümme küsimust (27)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (49)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
15. juuni
- Rodion Avramenko 5.c
16. juuni
- Gloria Randi 5.b
- Helen Prei 9.b
17. juuni
- Gert Õunpuu 6.c
- Ivan Shchetinin 9.d
- Ronja Sofia Rahnik 5.b
18. juuni
- Elli Tuuling 1.a
19. juuni
- Gregor Liiv 5.a
- Merilin Andreas 7.k
20. juuni
- Karl Pajuste 7.k
- Kaspar Pajuste 6.b
Töötajate sünnipäevad
17. juuni
- Diana Matt
19. juuni
- Epp Ilver
Huvitav oli kuulda, kuidas inimesed, kes on tulnud raadiosse intervjuud andma, on sageli nii närvis, et ei tea, mida öelda. Sõnad lähevad suus segamini ja mõte takerdub.
Novaator.ee ütleb, et üldistatuna on meediataip oskuste kogum, mille alla kuulub info otsimine, selle analüüs ning võime seda ise luua ja levitada. Selle kõige juures on oluline ka osata kasutada erinevaid kommunikatsiooniviise ajalehest TikTokini, raadio ja televisioonini.
Käisime oma 7. klassi mentorgrupiga iseseisva õppimise päeval Kadi raadio ja Saarte Hääle toimetuses. Saime teada, et raadio on olnud Saaremal 34 aastat ja ajaleht 20 aastat.
Raadio alustab hommikul kell 6.00 tööd ja selleks ajaks lähevad kaks inimest raadiojaama. Raadiosse ei tohi hiljaks jääda, sest raadio peab minema täpselt õigel ajal tööle. Hommikul, kui töötajad tööle jõuavad, kogunetakse koosolekuruumi, et vaadata üle kõik uudised. Ühises tabelis on igaüks lisanud oma mõtte, millest teha artikkel või koostada uudis. Üheskoos sünnib otsus, mida nad jätavad töösse ja mida nad ära kustutavad.
Nägime, kuidas uudiseid loetakse, ning saime ise ka proovida lugeda reklaami, mida enne eetrisse minekut töödeldi.
Huvitav oli kuulda, kuidas inimesed, kes on tulnud raadiosse intervjuud andma, on sageli nii närvis, et ei tea, mida öelda. Sõnad lähevad suus segamini ja mõte takerdub. Nägime, kuidas fotosid paremaks ja nähtavamaks teha ning millised pildid võivad ajalehte minna ja millised mitte.
Kõige suuremad õnnetused, mis neil on juhtunud on: video ärakustumine enne eetrisse minekut või see, et elekter on ära läinud ja keegi ei saa raadiot kuulata.
Üldiselt jäi kõlama mõte, et kõigile meeldis nende töö. Muidu seda teha ei saaks.
Nagu reporteritele kohane, siis esitasime igaüks oma küsimused, millele vastasid raadio tegevdirektor Kaie Rõõm-Laanet ja ajalehe tegevtoimetaja Andres Sepp.
- Kas teile meeldib teie töö?
- Kui kaua umbes ühe inimese tööpäev kestab?
- Kas te peate üksteisega (toimetuses) nõu ka, millised teemad on väärt ajalehte minekuks?
- Kuidas te kõik info ühe päevaga kätte saate?
- Kas teil on (raadio) otse-eetris probleeme või juhtumeid ka?
- Kas mingi päev on raadios olnud ka vaikus?
- Kas on olnud vahepeal ka nii, et pead terve salvestuse ära kustutama ja uuesti tegema, sest külaline on (rääkimisel) liiga palju vigu teinud?
- Millised on teie lemmikuudiste teemad?
- Millal ja kellele raadio kuulamine ja lehe lugemine on? Miks teie arvates keegi seda üldse tarbib?
Kuigi raadio ja ajaleht kõnetavad noori vähem kui sotsiaalmeedia, siis peavad kohalikud ajakirjanikud oluliseks uudiseid vahendada ka edaspidi erinevate platvormide kaudu. Kes teab, ehk saab meie õpilastest keegi tulevikus sel teemal kaasa rääkida ja suunda mudida.
Kuulutused









