5. lennu lõpuaktus
üles
Esmaspäev, 15. juuni 2026
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

15. juuni

16. juuni

17. juuni

18. juuni

19. juuni

20. juuni

Töötajate sünnipäevad

17. juuni

19. juuni

Intervjuu, avaldatud 8. mai 2026, vaadatud 467 korda, autor Jaana Puksa, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Sander ja Koslepi 109 cm pikkune haug Autor/allikas: erakogu

Saare- ja mandrimeeste kalapüügivõistlusel Koslep sai suurima puraka landi otsa meie Sander Suurhans. Juba 35. korda toimunud võistlusest võttis ta osa esimest korda.

Uurisime Sandrilt, mis on tema nipid ning kuidas ka meie võhikutena midagi konksu otsa saaks. Ning miks tuleb tihti koju tulla tühjade kätega.

Mis on Koslep ja kuidas ning kui kaua oled sellega seotud?

Koslep on saarlaste ja mandrimeeste vaheline mööduvõtt haugipüügis. Alguse sai see 2007. aastal ning toimub iga-aastaselt kevadel ja sügisel. Sel kevadel võisteldi 35. korda. Paatkonnad on 2-3- liikmelised, kus peab olema esindatud vähemalt üks saarlane ja üks mandrimees. Võistlusarvestusse läksid iga võistleja individuaalsed 5 raskeimat haugi. Võistluse paatkondlikus arvestuses liideti iga paatkonna liikme viie raskeima kala kaalud kokku ja jagati paadi liikmete arvuga. Lisaks oli suurima kala arvestus ja üldine Saaremaa ja mandri vaheline arvestus.

Mina osalesin sel võistlusel esmakordselt. Üks korraldajatest on mind ja sõpra juba paar aastat sinna kutsunud ning lõpuks võtsime kätte ja läksime.

Kuidas õnnestus püüda nii suur kala? Mis on sinu nipp ja taktika?

Suuri kalu õnnestub püüda siis, kui käia palju kalal. Ajapikku tekib ikka vilumust ja kujunevad välja püügipiirkonnad, kust võiks teatud ajaperioodil suurt kala otsida. Kujunevad välja ka landivalikud, mida konkreetsel aastaajal vastavalt püügikohale ja ilmale kasutada. Aga ses osas pole alati absoluutset tõde ja katsetamist tuleb ikka palju ette. Kindlasti peab olema veel kannatust, usku ning õnne sinna juurde. Koslepi rekordkala tuli landi otsa alles siis, kui olime püüdnud juba 9 tundi järjest. 

Missugune on sinu kalamehekarjääri suurim kala või eredaim hetk?

Eredaimad hetked ongi need, kui tabad suure kala, eriti võistluste käigus. Kaks elu suurimat kala olengi tabanud võistluste käigus. Koslepi 9,54 kg haugi pikkuseks oli 109 cm. 2003. aasta sügisel Mahlfishing Predator Cupi võistluse käigus õnnestus tabada haug, kellel oli pikkust 115 cm, kuid see jäi kaalumata, kuna sel võistlusel luges kala pikkus, mitte kaal. Ka see kala osutus selle võistluse suurimaks kalaks üle 250 püüdja seas üle Eesti.

Sander ja suured purakad: vahuu Sansibari rannikult; 115 cm pikkune havi, mis seni suurimaks jäänud, ning Koslepi 109 cm pikkune haug.

Mis on kõige eksootilisem kala, mille oled kätte saanud?

Kõige eksootilisem kala, kelle olen kätte saanud, on vahuu, kes on üks kiireimaid kalu ookeanides, suutes söösta kiirusel kuni 80 km/h. Kala kaalus umbes 11–12 kg ja püütud sai see 10 aastat tagasi India ookeanist Sansibari rannikult. 

Kui tihti tuleb koju tulla tühjade kätega?

Tühjade kätega tulen spinningupüügilt koju peaaegu alati, sest kõige rohkem käin püüdmas haugi ja ühtki haugi pole ma aastaid koju toonud. Kõik lasen tagasi ujuma. Kui aga küsida, kui tihti ühtki kala kätte ei saa, siis ka seda aeg-ajalt juhtub, haugipüügil siiski mitte liiga tihti.

Miks on kalapüük sulle nii oluline? Mida see pakub? Kaua oled kalapüügiga tegelenud?

Kalapüügiga olen tegelenud umbes 30 aastat, kuid tihedamini ja mõtestatult umbes 15 aastat. Kalapüük on minu jaoks mõneti nagu sport. Kunagi treenisin päris spordis edu ja eesmärkide saavutamise nimel. Nüüdseks on see mingil määral asendunud kalapüügiga. Minu jaoks on kalapüük oluline, sest see pakub mulle vabadust ja rahu. Saan täielikult end tavarutiinist välja lülitada. Väga teraapiline ja maandav tegevus. Boonuseks saab nautida merd ja loodust.

Mida saame meie kui võhikud teha, et nii suur kala kätte saada?

Nagu ennist ütlesin, tuleks käia kalal, et suur kala kätte saada. Mida rohkem käid, seda suurem on tõenäosus. Kalal käies õpid alati midagi juurde ning suured kalad ka tulemata ei jää. Vähemalt sama tähtis on ka usk, et suudad suure kala tabada. Kuigi olen kala püüdnud enamuse oma elust, olen kõik oma 5 ühest meetrist pikemat haugi püüdnud viimase kolme aasta jooksul.

Suure kala kättesaamiseks peaks lisaks kõigele muule kasutama ka piisavalt vastupidavat püügivarustust. Peenikese tamiiliga hapra ridavaga suure haugi otsa sattudes on väga tõenäoline, et miski enne puruneb, kui kala sinuni jõuab, sest suured kalad võivad olla uskumatult jõulised võitlejad.

Kuidas ja kellele jagad oma kalamehetarkust edasi?

Koos kaasjuhendajaga jagame oma püügitarkust juba kaheksandat aastat kalastusringis noortele kalapüügientusiastidele. Poisid on asjalikud ja nemadki on juba päris ilusaid kalu kätte saanud.

Missugune on parim püügipäev või -nipp?

Parim püügipäev on see, mil saad kalale minna. Juba sellega on päev korda läinud, kala saamine on boonus. Haugipüügi osas võiks üldistatuna olla mõõdukat tuult ning mõned pilved ka taevas. Kui vesi on täiesti sile nagu plekk ja taevas lõõmab vaid päike, siis on kala pigem arg ega ole sööma peal väljas ning kala saamine ülimalt keeruline. Sel juhul tasub püügile minna hommikul vara või õhtul, kui päike juba madalamal.

Kivi kotti, Sander!

Jaana Puksa,
eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Kuulutused

Galerii