„Viis aastat – see on korraga nii lühike, samas pikk aeg,“ arvab Aire. Fotod Gert Lutter.

1. Viis aastat – on see olnud lühike või pikk aeg? Kooli- või koolis töötaja jaoks. Inimese jaoks. 

Aire Siinvert: Viis aastat – see on korraga nii lühike, samas pikk aeg. Õpilase jaoks, kes alustas Kuressaare Nooruse Kooli 1. klassis viis aastat tagasi õpinguid, on see periood pikk aeg: pool põhikooli ajast läbitud ning areng on olnud märkimisväärne.
Töötaja jaoks tundub viis aastat pigem lühike aeg. Selle aja jooksul hakkad aduma organisatsiooni tegelikku toimimist, väärtusi, inimesi. Samuti kool alles kasvab ja areneb, olles katsetamiste ja muudatuste faasis, leidmas oma suunda. 

Triin Kald: Aus vastus? Mõlemat. Tundub, nagu oleks see olnud eile, kui Toomas Takkis mind tööle võttis – mäletan siiani seda tunnet, kui majja astusin: „Siia ma kuulun.“ Kool sai hetkega kuidagi koduseks. Samas, kui vaadata õpilasi, kes on selle ajaga sirgunud ja juba lõpetanud, siis ei saa eitada – aeg on päriselt ka läinud. Kooli jaoks on viis aastat pigem nagu sisseelamise aeg – kõik muutused tahavad ju natuke settimist (nagu hea tee või … mõni kooliuuendus 😊). 

Liisa Toomsalu: Viis aastat on inimese elus pigem lühike aeg ning need on läinud kiirelt. Selle aja sees jõudsin ka korra eemal viibida, aga see ei takistanud mul aru saada, milline Nooruse kool seestpoolt on. Hetkel või kindlalt öelda, et olen selles majas oma koha leidnud ja mulle meeldib siin. 

Kärt Keert: Viis aastat on korraga nii lühike kui ka pikk aeg. Kooli jaoks on see pigem alles algus – aeg, mil kujunevad identiteet ja traditsioonid. Minu jaoks on see olnud aga päris pikk ja tähendusrikas teekond. Selle aja sisse on mahtunud nii tööalane kasv kui ka suured muutused isiklikus elus, mis annavad ajale hoopis teise mõõtme. 

Mihkel Vendel: Viieaastane periood kätkeb nii kooli, õpetaja kui inimese vaatest küllalt palju muutusi, millega kohanemine, leppimine või mõistmine nõuab palju vaimujõudu. See on paras aeg analüüsiks ja kursimuutuseks ning uute ideede kasvatamiseks.

„Koolis töötamine on eriline – sul on iga päev võimalus maailma natuke paremaks muuta,“ kirjutab Triin.

2. Kuidas on sinu teekond või töö nende aastatega muutunud? Kuhu oled välja jõudnud? 

AS: On olnud pidevas muutumises. 

TK: Kui keegi oleks mulle viis aastat tagasi öelnud, et minust saab koolijuht, oleksin võib-olla natuke muhelenud ja siis ikkagi järele mõelnud. Elu pakkus selle võimaluse ja tuli lihtsalt julgus kokku võtta. Nii ma siis liikusin õpetajast koolijuhiks maakooli. Õpetaja minus ei ole aga kuhugi kadunud – annan siiani ühiskonnaõpetust, sest päris ilma klassiruumita ma lihtsalt ei oska olla. Koolis töötamine on eriline – sul on iga päev võimalus maailma natuke paremaks muuta. Mõnikord suurelt, mõnikord täiesti märkamatult. 

LT: Olen jõudnud järeldusele, et kunagine elukutsevalik on olnud õige. Töö noortega hoiab mind erksana, samas paneb ka proovile. 

KK: Alustasin Nooruse koolis ajal, mil kõik oli uus – nii kooli nimi, suund kui ka paljude inimeste jaoks rollid. Selle ajaga olen liikunud teadlikuma õpetamise suunas, kus lisaks ainele on oluline ka õpilaste heaolu, koostöö ja õpihimu hoidmine. Tunnen, et olen jõudnud kohta, kus mul on suurem kindlus ja arusaam, kuidas toetada õpilaste arengut terviklikult. 

MV: Teekond on kulgenud kantuna ideest arendada ja areneda, mis on alati lõppenud plussmärgiga, sest ka ebaõnnestumised erinevatel etappidel on aidanud mõista ja suunanud paadi purjed taaskord pärituulde.

Sellisel mereteel puudub finiš, jäävad vaid sadamad ja mälestused, mida valikuliselt taas külastad!

„Kuidas edasi? Arenguruumi on absoluutselt kõiges,“ ütleb Liisa.

3. Kuidas edasi? Kooli, töö või sinu enda seisukohalt. 

AS: Koolina edasi liikumine kätkeb endas järjepidevust – väärtuste hoidmist, mis on juba kujunenud, samas valmisolekut muutuda. 

TK: Kool on pidevas muutumises – mõnikord aeglasemalt, mõnikord kiiremini, aga alati ajaga kaasas käies. Koolis ei ole kunagi igav. See töö on ühtaegu sütitav ja väljakutseid pakkuv, aga vahel ka keeruline. Kõige olulisem ja samas kõige keerulisemad on suhted – nende loomine ja hoidmine. Edasi liikumisel ongi minu jaoks keskmes just head ja hoitud suhted ning julgus teha asju, mis viivad koolielu edasi.

LT: Kuidas edasi? Arenguruumi on absoluutselt kõiges. Eelkõige ainealaselt, siis koostöös teiste aineõpetajatega. Sügisel alustan mentorina, mis tundub põneva väljakutsena. Ma pole varem olnud klassijuhataja, aga mul on mälestused enda koolipõlvest, kui minu klassijuhataja oli mulle kui teine ema. Loodan saavutada hea ja usaldusväärse sideme oma noortega. 

KK: Edasi liigun sooviga jätkata arengut ja hoida alles uudishimu. Koolina võiksime hoida seda ühtehoidmist ja avatust, mis on meid siiani kandnud. Isiklikult tahan panustada sellesse, et õppimine oleks tähenduslik ja toetav, ning leida tasakaalu töö ja isikliku elu vahel. 

MV: Edasi tundmatuse poole, sest kui teekonda ette teaks, oleks äärmiselt igav!  

„Kasvamine – koostöö – muutused – julgus – koolirõõm,“ sõnastab Kärt oma viis märksõna.

4. Millised oleksid viis märksõna Nooruse koolist ja selle viiest aastast? 

AS: Muutused. Otsing. Katsetused. Vaheldusrikkus. Liikumine. 

TK: Rõõmsad ja toetavad kolleegid ja õpilased, ERASMUS-projektis osalemine, ühised tegemised ja ägedad sündmused, vaade minu klassiruumist õue – minu telefon on täis imelisi hommikuid! 

LT: Pidev areng, hoolivus, koostöö, uuendusmeelsus, nooruslikkus. 

KK: Kasvamine – koostöö – muutused – julgus – koolirõõm. 

MV: Avastamine. Areng. Identiteet. Mõtestamine. Julgus.

„Tee, mida käime, on ühine,“ ütleb Mihkel.

5. Mida soovid Nooruse koolile järgmiseks viieks aastaks? 

AS: Soovin aega ja julgust. Aega süvenemiseks ja julgust jääda iseendaks kesk muutusi. 

TK: Soovin teile jätkuvalt häid ideid (üks suur fänn käib teie kodulehte ikka piilumas 😉), rõõmsaid ja tegusaid õpilasi ning julgeid õpetajaid, kes neid ideid ellu viivad. Hoidke oma sooje suhteid – see on suurim väärtus. Ja muidugi seda, et  Nooruse koolimaja saaks seest sama inspireerivaks kui see, mis aknast välja vaadates paistab! 

LT: Soovin Nooruse koolile järgmiseks viieks aastaks kasvamist, ühtehoidmist ja julgust olla koht, kus iga noor leiab oma tee ja iga õpetaja tunneb oma tööst rõõmu!

KK: Soovin Nooruse koolile soojust ja inimlikkust – et see oleks koht, kus iga õpilane julgeb olla tema ise ja iga õpetaja tunneb, et tema tööl on tähendus. Et meil jätkuks rõõmu õppimisest ja õpetamisest ning julgust proovida uusi viise, kuidas toetada tulevikuoskuste arengut. Ja et see nooruslik vaim – avatus, uudishimu ja elurõõm – jääks meid saatma ka järgmistel aastatel.

MV: Uue etapi eel tuleb soovida avatust kõigi osapoolte suunas, sest tee, mida käime, on ühine. Kui järgmisel viiel aastal saaks sammud klappima, muutuks mäng veelgi paremaks.

Ühineme meiegi heade soovidega oma vanale heale koolile, mis vahepeal justkui nooremaks saanud. Ikka inspiratsiooni, kasvamist, uudishimu ning oskust jääda iseendaks kesk muutuvat maailma!

Ning pole enam üldse kaugel hetk, kui tähistame sellesamase armsa koolimaja 50. sünnipäeva. Ikka siin – kadakasel, kivisel ja tuultest räsit' kodusaarel. Kohtume!