Kuidas sattusid Kuressaare Nooruse Kooli tööle?
See juhtus sõna otseses mõttes nagu välk selgest taevast. 1. septembril helistas mulle õpetaja Kristi Sillart ja kurtis muret, et Nooruse koolis puudub 8. klassi füüsikaõpetaja. 2. septembri hommikul kutsuti mind vestlusele, direktor Marit teatas: „Tere tulemast paati!“ ja samal päeval andsin juba elu esimest füüsikatundi 8.b klassile. Ma ütleks, et see oli rohkem improvisatsiooni kui füüsika tund.

Kuidas esimesed nädalad on möödunud?
Esimene kuu on möödunud värvikalt – lisaks enda 8. klassi füüsikatundidele olen ma juba asendanud nii ujumist, 9ndike füüsikat kui ka 2.b klassi tunde. Vaatamata sellele, et kooliperega liitumine nii järsku tuli, sujus kõik libedalt – välja arvatud see, et magasin esimese õpetajate infotunni maha! Mis puutub füüsikatundidesse, siis on mul ka palju meeldetuletamist, sest pärast kooli pole ma paljude teemadega enam kokku puutunud. Võib öelda, et ma tegelikult õpin füüsikat 8ndikega koos. Hetkel läheb mul palju aega tundide ettevalmistamisele ja koostamisele, seega elan ma nädal korraga. Siiski soovin ma 8. klasse järgnevatel kuudel rohkem tundma õppida. 

Kes aitab sul kooliellu sisse elada?
Mul on selline tunne, et ma ei pea isegi otseselt midagi küsima, sest abi tuleb iseenesest minuni! Õpetajad tunnevad ikka huvi (või muret!), et kuidas mul läheb, ja jagavad kogemusi, mis on mulle suureks abiks olnud. Minu mentor Eneli hoiab mu tegevustel silma peal ja temast õhkub teatud vibe'i, mis oli omane minu füüsikaõpetajatele reaalkoolis – konkreetne, aga samas muhe. Käisin ka tema tunnis külas ning tegin õpilastega koos tunnikontrolli. Hinnet pole ma veel julgenud küsida, sest keemia polnud mu kõige tugevam külg! 

Kus on sinu juured? Millised koolid oled lõpetanud?
Kui aastaid tagasi küsiti, et mis kandi laps ma olen, siis vastasin, et olen talvituv tallinlane ja töötav suvesaarlane. Üles kasvasin ma Viimsis ning lõpetasin Tallinna Reaalkooli. Pärast seda sain ma tööle purjelaeva Hoppet pardale, mis tol ajal veel tegutses Lennusadamas. Kapten aga otsustas, et Hoppet peab tulema Saaremaale, ja nii ma 2019. aastal siia seilasin.

Sel ajal ma õppisin veel Eesti Mereakadeemias madruseks. Siiski tundsin, et ma ei soovi teha karjääri suurte laevade peal, ja vahetasin ülikoolis eriala. 2025. aasta kevadel lõpetasin Kuressaare Kolledžis laevaehituse ja meretehnika eriala. Juurte poolest olen ma tõeline krants: emapoolne vanaema on pärit Kärlalt, vanaisal oli Põhja-Eesti ja Rannarootsi juuri ning isa vanemate poolt tuleb ka veel Saaremaa ja Seto verd.

Milline on sinu enda kooliaja kõige eredam mälestus? Kas meenub mõni lugu, mis näitab, milline õpilane sa olid?
Meil oli väga karm keemiaõpetaja. Põhikooli ajal olin keemiatunnis ja tegime lühikest kontrolltööd, mis oli nii lihtne, et ma juba kontrollisin tööd üle. Minu taga olevad poisid sosistasid pidevalt ja lõpuks õpetaja vaatas meie poole ja käratas: „SINA SEAL! MARSS TAHA PINKI, MINU TUNNIS EI SPIKERDATA!“ Ma ei pööranud sellele väga tähelepanu ning tegin tööd edasi, sest arvasin, et ta räägib poistega. Järsku oli õpetaja mu laua ees ja lõi PÕMM! rusikaga vastu lauda. Ma ehmatasin ja olin nii segaduses, et ei osanud ennast kaitsta. Õpetaja käratas veel teise korra ja läksingi taha pinki.

Sellest ajast saati kohtles õpetaja mind järjepidevalt halvasti, arvates, et ma olen lihtsalt üks blondiin, ja tegi erinevaid kommentaare mu kohta. Mul sai sellest kõrini ja läksin gümnaasiumis istuma kõige targema poisi kõrvale esiritta. Võitsin tagasi õpetaja austuse sellega, et ma olin tunnis üks väheseid, kes julges pakkuda vastuseid, kui ta klassilt midagi küsis – vahet pole, kas vastus oli õige või vale. Mul polnud kõige paremad hinded, aga miskipärast ta muutis meelt minu osas. Lõpuks tegime isegi selfi koos. Ma arvan, et see õpetaja kasvatas mulle paksu naha ja õpetas inimesi mitte alahindama. 

Millised on sinu hobid?
Kooli ajal pühendasin end võistlusujumisele, kuid hetkel tegelen purjetamisega ja üldiselt asjadega, mis seostuvad merega. Lisaks pean ma kaht akvaariumit ja meisterdan veisesarvedest joogisarvi. Koroona ajal korjasin ma üles uue hobi: kuulata podcast'e, näiteks psühholoogiast, teadusest või filosoofiast. 

Mis sind elus kõige enam innustab?
Aitamine. Kui mul on kaks töötavat kätt ja jalga, mul on aega ja kõht täis, siis mis vabandus mul veel saab olla, et mitte teisi aidata. Õpetajatöö on minu jaoks üks võimalus aidata. 

Mida soovid uueks õppeaastaks oma õpilastele ja kolleegidele? 
Julgust erineda, julgust olla uudishimulik, julgust abi küsida, julgust näidata tõelisi emotsioone, julgust tunnistada vigu, julgust enda sisse vaadata, julgust mitte liiga tõsiselt maailma võtta. Ühesõnaga – julgust!