Palju erinevaid võimalusi oma vaba aja sisustamiseks 

7.a klassi mentor Eneli leiab, et iga õppekäik näitab õpilastes ja kolleegides selliseid külgi, mida varem märganud ei ole: kas siis pole olukorrad neid tinginud või ei ole päevade rutus neid aega märgata. Ta lisab: „Mulle meeldis see, et õpilased leidsid Abrukal ise palju erinevaid võimalusi oma vaba aja sisustamiseks: pallimängud, kiikumine, jalutamine rannas, pinksi- ja piljardimäng, hennaga tätoveerimine, grillimine jne – eriti tore oli vaadata, kui meelsasti nad õues aega veetsid.“ Ühe boonusena näeb mentor Eneli viimase õppekäigu juures lennuga tutvumist: kuna ta järgmisel aastal õpetab kogu lendu, aitas lennuülene õppekäik tal juba nüüd õpilasi paremini tundma õppida. 

7.b klassi mentor Siim leidis samuti, et oli väga tore Abruka reis. „Kes tuli praamiga, kes alusega. Nagu ütleb ka piibliraamat: „Sest kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.“ (Mk 4:25) Nii oli ka meil üllatuslikult üks laagriline juures. Eks seltsis ikka segasem.“ 

Siim lisab, et saarel olles said noored uusi teadmisi nii loodusalaselt kui ka telkide püstitamise kohta. Lisaks tehti sporti nii vabatahtlikult kui ka sunniviisiliselt – üks matkaring saarel. Kõige põnevam osa tundus Siimu sõnul olevat öösel, kui jutuvada ei tahtnud peatuda ning öörahu oli viimane asi noorte peas. „Selle suure entusiasmiga on vägagi sobilik suvele vastu minna,“ võtab Siim oma muljed kokku. 

„Mis siis juhtub, kui midagi juhtub?“ 

Nõnda küsis üks noormees, kui viiekilomeetrise matka esimese poole ajal sügavasse metsa jõudsime ja telefonil levi ära kadus. Tõesti, mis siis ikkagi saab, kui Abrukal mõni hädaolukord peaks tekkima?  

Huvilistel oli võimalus tutvuda Abruka päästejaama ja sealse masinapargiga: saarel on olemas tuletõrjeautod ja muu päästetehnika ning vabatahtliku päästja rolli täidavad põhimõtteliselt kõik saare elanikud. Kui kella helistatakse, tuleb minna – igaühel, kellel võimalus on. Ja arvestades seda, kuivõrd tihe suhtlus saareelanikel omavahel on, ei tekita see üldse kahtlusi. Kindlasti kõik tõttavadki appi. 

7.c klassi mentor Maren võtab Abruka õppekäigu hästi kokku: „Õppekäik andis võimaluse avastada seni külastamata Abrukat ning näha noori tegutsemas teistsuguses keskkonnas. Kogesin hetki, mis jäävad kauaks ajaks meelde muigega suul.“ 

See ju üks õppekäikude eesmärk ongi – avastada kodukandi erinevaid paiku ning anda võimalust noortega hoopis teises keskkonnas koos toimetada. Mentorid on rahul! 

Mõnusat suve ja uute õppekäikudeni uuel õppeaastal!