Mida ma oleksin saanud ise teisiti teha, st milline praktiline tegevus aitas mul õppida?
Ma oleksin kindlasti võinud rohkem magada, sest see on alus kõigele, mis on õppimisega seotud: mälu, keskendumine, loogika. Kui ma kunagi omal ajal veel põhikoolis käisin, siis tuli kordi ette küll, kus ma viitsimatuse tõttu poole ööni üleval olin, et mõne töö jaoks õppida, kuid oleksin hoopis võinud õigel ajal rahus magama minna ja hommikul koolis selle juurde tagasi tulla, sest lõppkokkuvõttes oleks tulemus arvatavasti ikka sama tulnud.

Kes ja kuidas motiveeris pingutama?
Motivatsiooniga oli nii ja naa. Ühest küljest, kui teema tundus mulle mõttetu ja igav, olin tunnis tähelepanematu ja tegin sõpradega igasuguseid lollusi, kuid osade jaoks selles kooli ilu ja võlu peitubki. Kui ma midagi tunnis kaasa tegin, siis oli mu motivatsiooniks kas see, et midagi oli hindele, ma sain aru, miks mul seda päriselt vaja läheb, või ma hoolisin õpetajast.

Mis sind aitas ree peal püsida?
Aitas Stuudium. Seal oli kõik info olemas ja see oli kogu aeg käepärast. Aga kui täiesti aus olla, siis pigem sõbrad. Nad aitasid mind kõige ülalmainituga. Kui mul oli vaja midagi teada, siis lükkasin oma kolleegile Reigole, kes samuti teile oma huvitavaid kogemusi jagab, kõned peale. Sõbrad = kooli lahutamatu osa, hakkamasaamise alus. Koroonaajal, kui me pidime kodus ise õppima, ei saanud omadeta kohe mitte, vastupandamatu oli tundide ajal Discordis suhtlemine.

Milliste eesmärkide nimel pingutasid?
Mul oli enda koolitee jooksul mitu eesmärki. Kui ma veel algklassipätakas olin, võis mu eluprintsiipe kokku võtta kahe asjaga: laitmatute hinnete saamine ja õpetajate sõna kuulamine, nagu oleks see seadus. Need eesmärgid ma purustasin, võiks isegi öelda, et ilma pingutuseta. Vanemaks saades muutusid mu maailmavaade ja väärtushinnangud drastiliselt ning 6. klassist sai alguse mu akadeemiline allakäik – kiituskirjalisest neljaliseks. 9. klassi alguses oli mul küll mõte kiituskiri saada, kuid praktilise inimesena osutus see mulle tarbetuks. Nii juhtub elus, kus üha suuremaks saades meie maailma halastamatud hammasrattad hakkavad ühte inimest mitmete erinevate kohustustega aina rohkem ja rohkem enda vahel rõhuma.

Mida oleksid soovinud iseendale 9. klassis?
Iseendale oleksin soovinud 9. klassis paremat unerežiimi – see on peamine.

Mis on see, mida 9. klassis õppisid, mis on gümnaasiumis kasuks tulnud?
9. klassi lõpus õppisin ma seda kooli rohkem väärtustama ja üleüldse üldist olukorda, kus ma olin, sest silmapiiri taga paistis lõpp. Saaremaa Gümnaasiumisse astumine ja siia sisseelamine andis sellele põhimõttele uue ja veel jõudsama hoo, juba igatsen ma puutööd ja põhikooli kekat, mida andsid või õigemini kinkisid meile Andres Kolk ja Marko Kesküla – absoluutsed alfaisased. Mulle on ka meelde jäänud matemaatika, ühiskonnaõpetus, eesti keel ja keemia, kuigi on need tüüpilised ained, olid nad siiski mulle armsad õpetajate pärast.

Mida peaks kindlasti 9. klassis tegema, et pärast ei kripeldaks?
Kindlasti võiks kõiki selle kooli võimalusi ära kasutada – osaleda huviringides, käia võistlustel, kaasata end erinevatesse kooliüritustesse jne. Igas asjas pole ka vaja osaleda, kuid ikkagi piisavalt, et endale väljakutseid seada ja mitte liiga mugavaks muutuda, sest kui on aeg 40-aastastega koos tööle elatist teenima minna, ei tule enam ükski nendest võimalustest tagasi. See kehtib kogu koolile, veel enam üheksandikele, sest nende päevad on kõige enam loetud.

Kas tunneli lõpus paistab valgus?
Mis on tunnel, mis on valgus? Kas tunnel võiks olla need kivist kooliseinad, mis õpilasi lendu tõusmast takistavad, või on ta hoopis tunnel seepärast, et neid õigele teele suunata – valguse poole? See jääb teie endi otsustada, kuid sellest tunnelist teil pääsu ei ole. Parim asi, mida praegu teha, on koolist võtta kõik, mida võimalik võtta on, hoida fookust, sooritada eksamid laitmatute tulemustega ja olla kannatlik, kuniks leiate oma valguse.

Kuressaare Nooruse Kooli ajalehe Nooruse Meridiaan rubriigis „Vilistlase vaatepunkt“ jagavad meie kooli juba lõpetanud noored mõtteid ja näpunäiteid, kuidas põhikoolis õppida ja tegutseda, et aeg ja energia oleks mõistlikult jagatud ning eesmärgid saavutatud.