Otsi
Artiklite sarjad
- n päeva lõpetamiseni (34)
- Eesti päev (15)
- Bookstagramid (35)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
20. aprill
- Karl-Johannes Paas 6.c
22. aprill
- Annamai Laansoo 7.c
- Karl Mattias Kahju 8.a
- Karl-Kevin Lauri 9.c
- Mart-Sander Aru 4.b
- Ron Markus Kivi 1.c
23. aprill
- Heti Rannama 6.b
- Kerdo Sepp 8.c
24. aprill
- Kerden Tänav 7.d
- Sten Saar 3.a
- Stiina Saar 3.a
25. aprill
- Jette Tiitus 9.a
- Rasmus Ink 8.c
26. aprill
- Ferek-Franklin Ewen 4.a
- Mattias Kõrge 5.a
27. aprill
- Oliver Reinart 1.a
- Ramon-Marten Sepp 7.c
Töötajate sünnipäevad
21. aprill
- Eha Põld*
25. aprill
- Inge Jalakas
27. aprill
- Janno Tuulik
- Leili Võrel
- Virge Lember
Šoti kirjaniku Robert Louis Stevensoni noorteromaanis „Aarete saar“ otsib teismeline Jim aardekaardi järgi koos oma sõpradega kaugel saarel mereröövlite aaret. Sama pealkirjaga loo kirjutas tunnis Trevor.
Grupp poisse leidis maast kahtlase jupi kaardist. Asi tundus põnev ja nad hakkasid teisi tükke otsima. Peale tervet päeva otsimist leidsidki nad neid piisavalt ja Mart, kes on grupi juht, pani jupid kokku ning sellest tekkis saare kaart, millel olid mitmed kohad ristidega märgitud. Poisid otsustasid selle saare üles otsida.
Suvevaheajal alustasid poisid paadi ehitamisega ning mõne nädala pärast saigi see valmis. Kert, kes oli grupi vanim liige, oli paadi juhiks. Järgmisel hommikul panid poisid ennast valmis, jätsid vanematega hüvasti ning läksid merele lootusega midagi legendaarset leida.
Peale pikka ja väsitavat paadireisi jõudsid poisid otsitud saarele. Kalle, grupi kõige energilisem, lausa hüppas paadist välja ning jooksis elevuses ringi. Mart kutsus kõik kokku ning osutas näpuga kaugusesse: „Kaardi järgi on esimene rist seal.“ Poisid jooksid asukohta ning hakkasid kaevama. „Siin pole mitte midagi!“ torises Kalle. Poistel oli lootus ikka midagi leida ja nad käisid veel mitme risti juures, kuid ei leidnud kusagilt ühtegi väärtuslikku eset. „Meil pole mõtet enam siin otsida,“ arvas Kert, „siin pole mingit aaret, see kaart oli lihtsalt nali!“
Pettunud poisid läksid tagasi paadi juurde ning hakkasid kodu poole sõitma. Viimast korda tagasi vaadates nägid nad, et rannikule oli saabunud mereröövlilaev. Poisid pöörasid paadi ümber ning uurisid salaja, mida grupp mereröövleid teeb siin sellisel ajal. Mereröövlid parajasti peitsid aaret kohta, kust keegi pole otsinud. Peale peitmist liikusid mereröövlid kaugemale ning sättisid puhkepaika magama.
Poisid tegid plaani. Mart sosistas: „Kalle hiilib ja läheb võtab varanduse, Kert võtab mereröövlite relvad ja lõhub laeva, et nad ei saaks meid jälitada, ja mina olen valmis hoiatama, kui midagi juhtub.“ Kert ja Kalle nõustusid ning hiilisid mereröövlite juurde.
Kert suutis relvad kätte saada ning laeva juhtimise osadest lahti saada. Kalle kaevas vaikselt ning sai kirstu kätte. Minema joostes kukutas Kalle aga aarde, mis äratas mereröövlid üles. „Tule ruttu!“ hõikas Mart ära joostes. Poisid jõudsid paati ning hakkasid kiiresti kodu poole sõitma. Mereröövlid jõudsid oma laeva, kuid sellega polnud enam võimalik sõita ning kõik relvad olid kadunud.
„Me tegime ära!“ rõõmustasid poisid oma suure aarde üle. Järgmiseks hommikuks olid poisid tagasi kodus ja oma linna rikkaimad kodanikud. Lugu poistest läks ajalehtedesse ja uudistesse. Tänase päevani pole saarelt mereröövlid tagasi jõudnud ning kättemaksu saanud.
Trevor Ast, 7.a
* Töö on kirjutatud kirjanduse tunni raames.
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja