B-võõrkeel (S): 11a, 11b, 11c prindi
 |
Autor: Marika Varjas saksa keele õpetaja Kontakt: Marika.Varjas@nooruse.edu.ee |
Loodud: 27. november 2016. a. kell 22.57
Muudetud: 28. november 2016. a. kell 15.16
Õppeaasta: 2016/2017
Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, V kursus
Kestvus: 3 tundi
Miks me seda ainet õpime?
Miks me seda ainet õpime?
Riiklik õppekava seab võõrkeeltes keelepoliitiliseks eesmärgiks saavutada gümnaasiumi lõpuks vähemalt kahe võõrkeele valdamine iseseisva keelekasutaja, s.o B-tasemel.
B-tase on iseseisva keelekasutaja, B-tase tähendab keeleoskuse arengus olulist astet, millega on õppijal võimalik ühiskonnas vähem või rohkem edukalt, kuid siiski iseseisvalt toime tulla. Sel tasemel keeleoskus ulatub lihtsast toimetulekust nõudliku, nt kõrgkooliõpingute alustamiseks vajaliku keeleoskuseni, mistõttu on oluline täpsemalt eristada toimetulekut B1- (suhtluslävi) ja B2- (edasijõudnu) tasemel.
Raamdokumendi http://www.hm.ee/index.php?044980 üldskaala kirjeldusele toetudes B1-tasemel keeleoskaja „mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm, saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane.”
B2- (edasijõudnu) tasemel keelekasutaja „mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab paljudel teemadel luua selget üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.”
Enamasti on B2-taseme keeleoskus kõrgkooli astumise ja toimetuleku eeldus paljudes suhtlemist nõudvates ametites, kui omandatakse ka vajalik ameti- ja oskuskeel.
Gümnaasiumi lõpetades õppija seega:
* huvitub võõrkeele õppimisest ja oleks võimeline enesetäiendamiseks võõrkeeles / saksa keel /
* kasutab, täiendab ja arendab omandatud õpiviise- ja võtteid
* omandab lugemisvilumuse, mõistaks ja oskaks tõlgendada erinevaid tekste ja kasutada seletavat sõnaraamatut
* julgeb ja oskab suhelda õpitavas võõrkeeles
* suudab aru saada erinevate inimeste venekeelsest kõnest ja vestlusest
* oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires
* tunneb õpitava võõrkeele maa kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme, nende kasutamist kõnes ja kirjas
* tunneb huvi õpitava võõrkeele maa kultuuri ja kirjanduse vastu
* suudab omandatud keeleoskust iseseisvalt edasi arendada ja juurde õppida
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
28.11. – 30.11.
1) Unterhaltung: deshalb, trotzdem, weil, obwohl
2) Unterhaltung. Sätzeformulieren und umformulieren
3) Unterhaltung, Einen Satz aus einer Werbung umformulieren und erklären
5.12.-7.12.
1) Unterhaltung. Rollen nachspielen
2) Unterhaltung
3) Unterhaltung L.2 Wortschatz
12.-14.12.
1)Unterhaltung L.2 Wortschatz
2) Unterhaltung Probetest
3) TEST L. 2
19 - 21.12
1) Unterhaltung Testanalyse
2) Fit bleiben. Stammformen der L.2
3) Weihnachten. Weihnachtsgebäck
9. -11. 1.
1) Fit bleiben. Mein Körper. Körperteile. Genitiv. Eine Übung beschreiben
2) Fit bleiben. Mein Porträt. Rückenschmerzen. Genitiv
3) Fit bleiben. Adjektive. Entspannung. Rat einer Spezialistin.
1. 16- 18. 1
1) Fit bleiben. Würde -Form, Hören. Radiosendung.
2) Fit bleiben. Würde-Form. Arztpraxis.
3) Fit bleiben. Gesund leben. Gesundheit
23.- 25.1
1) Fit bleiben. Gesundheit und langes Leben. Passiv mit Modalverben
2) Fit bleiben. Film beschreiben - Beinahe (50 W)
3) Fit bleiben. Empfehlungen. Mein Leben – meine Gesundheit
30.1. - 1.02.
1) Fit bleiben. Aus der Wissenschaft.
2) Fit bleiben. Wortschatzwiederholung L.3
3) Fit bleiben. Koosta 8 küsimust teemal: wie gesund sind wir (tervis, toitumine, sport, liikumine, millised vabaajategevused, aeg, stress, ...... - kaasõpilaste intervjueerimiseks ja küsitluse läbi viimiseks
6. - 8.2
1) Fit bleiben. Gruppenarbeit; Fragen über gesyundes Leben durcharbeiten
2) Fit bleiben. Gesundes Leben
3) Fit bleiben. Gesundes Leben
13. - 15.2.
1) Fit bleiben. Gesundes Leben. Vortrag
2) Fit bleiben. Gesundes Leben. Vortrag
3) Fit bleiben. Mida õppisid (Vorteile), mis oli negatiivne (Nachteile) ja 7 olulist väljendit
20.-22.2
1) Fit bleiben. Vorbereitung zum Test L. 3
2) Fit bleiben L. 3
27.2. - 1.03.
1) Sprachen. Konjunktiv
2) Sprachen. Konjunktiv
3) Sprachen .Leia saksakeelne artikkel võõrkeelte õppimise kohta(millest hiljem tõlgid 70 sõna)
Milliseid oskusi õpilased saavad?
V kursuse lõpuks õpilane:
1) oskab ennast väljendada kursusel käsitletud teemadel: tunneb olulisemaid kehaosi, oskab nimetada tervisega seotud häireid, oskab nõu anda, teab tervislikke eluviise, oskab viisakalt ja meeldivalt suhelda, tõlkida nn. kehakeelt, anda edasi kuulatud infot, oskab kirjeldada oma õpitüüpi, annab nõu, kuidas paremini õppida, oskab rääkida tööst, elukutsetest, elukutsevalikust, töökuulutusi koostada ja lugeda, oskab kirjutada avaldust kandideerimiseks, osaleda rollimängus, koostab ettekande tervise teemal, oskab esitada poolt ja vastu argumente, oskab arusaada saksakeelsest artiklist
2) oskab eelnimetatud teemadel avaldada oma arvamust, esitada oma seisukohti, küsida ja vastata, tuua välja olulist;
3) hääldus ja intonatsioon on korrektsed;
4) saab aru vastavasisulistest suulistest ja kirjalikest tekstidest erinevate isikute esituses, oskab eristada üleminekut ühelt teemalt teisele;
5) kasutab õigesti kursusel läbitud grammatikamaterjali nii kõnes kui kirjas (passiiv modaalverbidega, Konjunktiv, Genitiv, kõrvallause, Infinitiv lausetes, kasutab lausetes sidesõnu: deshalb, trotzdem, weil, obwohl ), oskab tegusõna põhivorme ja kasutab ajavorme,
6) oskab õppides leida abi ja täiendavat informatsiooni sõnaraamatutest, kirjandusest ja internetist.
Hindamine
Iga käsitletud teema lõpeb testiga või suulise ettekandega, hinnatakse kursusel läbitud temaatika sõnavara ja teemaga koos käsitletud grammatiliste struktuuride valdamist. Negatiivse hindega test tuleb veelkord sooritada ja saada positiivne hinne. Hindamise aluseks on:
hinne 5 - 100-90%
hinne 4 - 89-75%
hinne 3 - 74-50%
hinne 2 - 44-20%
hinne 1 - 19- 0%
Kursuse hinde saamiseks on õpilane sooritanud testid iga lektsiooni sõnavara ja grammatika kohta, hinne kujuneb punktide alusel vastavalt
hinne 5 - 100-90%
hinne 4 - 89-75%
hinne 3 - 74-50%
hinne 2 - 49-20%
hinne 1 - 19- 0%
Lisaks iga õppetüki kohta sooritatud testile arvestatakse kokkuvõtva veerandihinde väljapanemisel tunnitööd (suuline ja kirjalik) ja muude väikesemahuliste tööde hinnet, mille osakaal on 50 % veerandi lõpphindest. Õpilane valmistab ette IGAKS tunniks, kordab ja õpib sõnavara, lahendab kodused ülesanded ja hoiab korras vihiku, töövihiku ja õpiku.
Kui kodutööd on olulise põhjuseta tegemata, sooritab ta need peale tunde õpetaja poolt määratud ajal ja kohas, samuti töötab ta individuaalselt peale tunde, kui rikub tunnirahu ja ei täida tunnis antud ülesandeid. Täiendavat abi saab õpilane konsultatsioonis, ka siis, kui on vajalik eelnevalt omandatud õppematerjali kordamine.
Puudumiste korral tuleb tööd järele teha. Kui puudutud tundide arv ületab 25 % kursuse kogumahust, sooritab õpilane kursusel käsitletud materjalide ulatuses hindelise testi, sel juhul on testi hinne ka kursuse hindeks. Järeltöö sooritamiseks on üks võimalus. Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see e-koolis nullina, mis asendatakse hindega pärast töö sooritamist. Kui töö jääb sooritamata, siis veerandi lõpus asendatakse "0" hindega "1". Maha kirjutatud tööd hinnatakse hindega 1 ja see ei kuulu parandamisele. Ebaõnnestunud tööd tuleb parandada 10 päeva jooksul töö kättesaamise päevast. Kui puudutud tundide arv ületab 25% toimunud kontakttundidest, tuleb õpilasel positiivse kursuse hinde saamiseks sooritada test kursuse sisuks oleva materjali ulatuses positiivsele hindele.
Kokkuvõttev hinne on hinne tunnitöö (50%) ja testide (50%) hinnetest.
Konsultatsioonid kokkuleppel õpetajaga (üldjuhul esmaspäeval peale 7. tundi ruumis 404) või muul ajal, õpilane lepib konsultatsiooni ja järelevastamise eelnevalt õpetajaga kokku.