Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Ajalugu: 10a, 10b, 10c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Anni Haandi

ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Loodud: 2. jaanuar 2016. a. kell 23.04
Muudetud: 30. jaanuar 2017. a. kell 19.27

Õppeaasta: 2016/2017

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, II kursus

Kestvus: 35 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Ajalooõpetus aitab õpilasel omandada kultuuriruumis ja ajaloolises keskkonnas orienteerumiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning teadvustada ja analüüsida minevikunähtuste muutlikkust, tõlgendatavust, omavahelisi seoseid ning seoseid tänapäevaga. Käsitletakse inimeste igapäevaelu ja maailmapilti, ühiskonna, kultuuri ja mõtteviisi, sh väärtushinnangute muutumist ning ajaloolisi isikuid ja sündmusi nii enda kui ka teiste vaatenurgast lähtuvalt.
Gümnaasiumi ajalooõpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse kronoloogilist järgnevust silmas pidades. Gümnaasiumi ajalooõpetuses tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast lähtuvalt. Ajalooõpetuses väärtustatakse kultuurilist mitmekesisust ning kujundatakse mõistmist, et mitmekesisus on ühiskonna rikkus ja arengu tingimus. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes.

Ajalooprobleemide analüüsimise kaudu rikastub väärtussüsteem, kujuneb rahvuslik ja kultuuriline identiteet, sallivus ja pooldav suhtumine demokraatlikesse väärtustesse, areneb õpilase ajalooline mõtlemine ning rikastub ajalooteadvus.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

Eesti ajalugu I 35 tundi

Eesti ajaloo kursuse suurte teemablokkide ees on ülevaade maailma ajaloost. Selle kaudu asetatakse Eesti ajaloo sündmused maailmaajaloo konteksti, luuakse seosed Eesti ja maailmaajaloo vahel.

I TEEMA: Esiaeg – 9-10 tundi
1. tund - Sissejuhatus ainesse. Eesti ajaloo allikad ja põhiperioodid
2. tund - Kiviaeg
3. tund - Pronksiaeg ja vanem rauaaeg
4. tund - Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg
5. tund - Filmi "Kaali saladus" vaatamine ja analüüs
6. tund - Filmi "Kaali saladus" vaatamine ja analüüs
7. tund - Eestlased muinasaja lõpul
8. tund - Muinasusund, kordamine
9. tund - Kontrolltöö

II TEEMA: Keskaeg – 18 tundi
1. tund - Sissejuhatus: Euroopa keskaeg
2. tund - Ristisõda Läänemere lõunakaldal
3. tund - Muistse vabadusvõitluse algus
4. tund - Pööre muistses vabadusvõitluses
5. tund - Eestlaste ülestõus ja muistse vabadusvõitluse lõpp
6. tund - Esimene sajand võõra võimu all
7. tund - Põlisrahvas ja võõrvõimud 13. sajandil
8. tund - Jüriöö ülestõus
9. tund - Kontrolltöö
10. tund - Elukorraldus Vana-Liivimaal
11. tund - Majandus Vana-Liivimaal
12. tund - Linnad keskajal
13. tund - Poliitika Vana-Liivimaal
14. tund - Eestlased keskajal
15. tund - Vaimuelu
16. tund - Arhitektuur ja kunst
17. tund - Eneseanalüüs, kordamine
18. tund - Arutluse kirjutamine

III TEEMA: Üleminekuaeg keskajast uusaega – 8 tundi
1. tund - Vana-Liivimaa loojangu aeg
2. tund - Usupuhastus Liivimaal
3. tund - Liivi sõja eellugu
4. tund - Liivi sõja algus
5. tund - Liivi sõja lõpp
6. tund - Eesti kolme kuninga võimu all
7. tund - Poola-Rootsi sõjad
8. tund - Üleminekuaja kultuurilooline tähendus, hindelised rühmatööd

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpitulemused:
Teema „Esiaeg“ läbimise järel õpilane:

1) teab ja iseloomustab tähtsamaid Eesti esiaja perioode inimeste tegevusalade ning eluolu muutuste alusel; tõlgendab muististe alusel inimeste eluolu ja ühiskondlikku korraldust ning uskumusi ja vaimulaadi;
2) iseloomustab esiaja eestlaste suhteid naaberrahvastega ning vastastikuseid mõjutusi;
3) iseloomustab Eesti halduskorraldust ja majanduslikku arengut esiaja lõpul;
4) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisted: arheoloogiline kultuur, muistis, muinaslinnus, kalme, maakond, kihelkond, malev, animism.

Teema “Keskaeg” läbimise järel õpilane:
1) analüüsib Balti ristisõja põhjusi, käiku ja tulemusi erinevate osaliste vaatenurgast;
2) tunneb muutusi Vana-Liivimaa riiklikus korralduses ja poliitilisel kaardil; iseloomustab suhteid naaberriikidega;
3) analüüsib Jüriöö ülestõusu tähtsust ja tähendust ajaloolise narratiivina;
4) iseloomustab Eesti keskaja ühiskonda: läänikord, talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord, käsitöö ja kaubandus, eluolu linnades; loob seoseid Eesti ja Euroopa ajaloo vahel keskajal;
5) iseloomustab Eesti keskaja kultuuri põhijooni ning mõistab ristiusu mõju Eesti kultuurile, vaimuelule ja väärtushinnangute muutumisele; mõistab kultuurilist järjepidevust;
6) analüüsib kriitiliselt keskaja kroonikaid ja teisi teabetekste;
7) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, sunnismaisus, adramaa;
8) teab, kes olid Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust.

Teema “Üleminekuaeg keskajast uusaega” läbimise järel õpilane:
1) iseloomustab rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16. sajandil; võrdleb suurriikide mõju Läänemere piirkonnas 16. sajandil;
2) selgitab Liivi sõja eellugu, käiku ja tulemusi; analüüsib ning hindab allikate alusel sõja osaliste tegevust;
3) teab muutusi riiklikus korralduses ja poliitilisel kaardil sõdade ajal;
4) teab, kuidas toimus Rootsi võimu järkjärguline kehtestamine kogu Eesti alal;
5) iseloomustab reformatsiooni mõju ja tähtsust eesti kultuuriloos; analüüsib muutusi mentaliteedis ning vaimuelus;
6) teab, kes olid Balthasar Russow, Ivan IV ja Wolter von Plettenberg, ning iseloomustab nende tegevust.


Ajalooõpetuse kaudu kujundatakse erinevaid oskusi:
1) ajas orienteerumise oskus; oskus leida, analüüsida ja mõista seoseid ning mõtestada ajaloolise keskkonna kujunemist;
2) ajalooalaste mõistete tundmine ja kontekstis kasutamine; oskussõnavara laienemine;
3) ajalooalaste küsimuste esitamine ning neile vastates erinevate lahenduste pakkumine;
4) funktsionaalne kirjaoskus, kriitiline mõtlemine, arutlusoskus, järelduste tegemine ja seoste loomine ning oma seisukoha kujundamine ja põhjendamine;
5) empaatia, oskus asetada end kellegi teise olukorda ajastut arvestades, koostöö- ja konfliktilahendusoskus;
6) allikaanalüüs ja töö ajalookaardiga, info leidmine erinevatest teabeallikatest, selle kasutamine, kriitiline hindamine ja analüüsimine, allika usaldusväärsuse hindamine;
7) suuline ja kirjalik eneseväljendus, referaadi ja ajalooalase uurimistöö koostamine, IKT-vahendite kasutamine info hankimiseks ning oma töötulemuste esitlemiseks.

Hindamine üles

Kursusehinne kujuneb järgmiselt:
kontrolltöö/arutluse kirjutamine, hindeline rühmatöö (etteteatamiseta), tunnikontroll(id) (etteteatamiseta), ajakirja analüüs/tutvustus. Tundides on võimalik arutluse/jutustuse käigus koguda lisahindeid, mis mõjutavad kursuse hinde kujunemist.

Kontrolltööde hindamine vastavalt punktiskaalale toimub järgmiselt:
90-100% - hinne 5
75-89% - hinne 4
50-74% - hinne 3
20-49% - hinne 2
0-19% - hinne 1

Kui õpilane puudub kohustusliku hindelise töö tunnist märgitakse eKooli päevikusse koos puudumistähisega märk „0“ (nt -/0). Hindelise töö järeletegemine on kohustuslik; õpilasel on kohustus puudulikult sooritatud töö järele vastata 10 päeva jooksul. Puudutud kontrolltöö on võimalik asendada esseega. Essee hindamisjuhend on üleval ekoolis materjalide all.
Tegemata kodutöö hindeks on 0 ja tuleb esitada hiljemalt järgmiseks ainetunniks. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või "1"-ga, kui poolaasta lõpuks tööd järele ei vastata.