Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Ajalugu: 5b, 5c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Virge Lember

inglise keele õpetaja

Kontakt: Virge.Lember@nooruse.edu.ee

Loodud: 26. august 2014. a. kell 13.14
Muudetud: 15. detsember 2014. a. kell 21.04

Õppeaasta: 2014/2015

Õppekava: Põhikooli õppekava, poolaasta

Kestvus: 1 tund nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

5. klassi ajalooõpetuses kasutatakse õpilase aktiivse tegutsemise keskset, mängulist ning arutelu- ja lugudepõhist käsitlust, millega ei taotleta tervikliku ajaloopildi loomist, vaid äratatakse huvi ajaloo vastu. Õppesisu tugineb õpilast vahetult ümbritsevatele allikatele, koduloolisele ainestikule ning Eesti või maailma ajaloole. Kasutatakse erinevaid ajalooallikaid ning minevikust jutustavaid pilte ja lugusid, toetudes varasematele teadmistele.
Õppes tutvuvad õpilased ajaloo põhimõistetega ning omandavad mitmesuguseid oskusi: küsimuste esitamine ja neile vastamine, informatsiooni hankimine, suuline ja kirjalik eneseväljendus, koostööoskus ja kujutlusvõime, funktsionaalne kirjaoskus.
Õpitakse kasutama aja mõistega seonduvaid sõnu ja fraase; tutvutakse erinevate ajalooallikatega; kasutatakse ajalooalast sõnavara. Arutletakse mineviku erinevate esituste ja tõlgenduste üle, millega õpilane kokku puutub. Õpitakse kasutama ajatelge ja ajalookaarti ning täitma kontuurkaarti; jutustama ümber teksti ja sellest olulisemat esile tooma, koostama kava ning lühijuttu. Võimaluse korral tehakse õppekäike ning muuseumi- ja arhiivitunde, kutsutakse tunnikülalisi (nii mineviku vahetuid tunnistajaid kui ka uurijaid), õpitakse tundma ajaloolisi paiku. Toetutakse koduloolisele ainestikule, õpitakse tundma kodukoha ajaloolisi paiku.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

I veerand
I nädal 2. - 5. september
§ 1-2 Ajalugu on põnev ja kasulik. Miks on minevik tähtis? Kus me minevikku kohtame? Mis on ajalugu? Kust algab ajalooline aeg? Kuidas ajalugu uuritakse? Kuidas minevikku hinnata? õ lk 8-11, tv lk 4-7
Aja mõõtmine. Mille järgi arvestati aega? Sündmuste dateerimine. Kuidas dateeritakse sündmusi praegu. õ lk 12–15, tv lk 8–11

II nädal 8. - 12. september
§ 3-4 Ajalooallikad. Kuidas minevikust teada saada? Miks on kirjalikud ajalooallikad tähtsad? Kuidas kirjalikke allikaid uuritakse? Kuidas kirjalikke allikaid hinnata? õ lk 16-19, tv lk 12-13
Arheoloogia. Mis on arheoloogia? Kuidas otsitakse muistiseid? Kuidas toimuvad arheoloogilised kaevamised? Kes tohib arheoloogilisi kaevamisi teha? õ lk 20-23, tv lk 14-17

III nädal 15. - 19. sept
§ 5 Arhiivid ja muuseumid. õ lk 24-27, tv lk 18-21; kordamine.

IV nädal 22. - 26. sept
KONTROLLTÖÖ (5b 23.09; 5c 26.09)

V nädal 29. sept - 3. okt
§ 6 Eelajalooline aeg. Mägilane Ötzi. Inimese eellased. Neandertali inimene. Homo sapiens. Koduloomad ja põlluharimine. õ lk 28-31, tv lk 22-25

VI nädal 6. - 10. okt
§ 7 Vana-Egiptus. Ehitusmeister Imothep. Egiptus – Niiluse kingitus. Egiptuse usund. Kuidas Egiptust valitseti? Hauakambrid. õ lk 32-35, tv lk 26-29

VII nädal 13. - 17. okt
§ 8 Vana-Kreeka. Kirjanik Aristophanes. Kreeka geograafiline asend (töö kaardiga). Ateena – demokraatia häll. Aristophanes. õ lk 36-39, tv lk 30-33


II veerand
VIII nädal 27. - 31. okt
§ 9-10 Vana-Rooma. Väejuht Julius Caesar. Elu Pompeis, Preestrinna Eumachia. õ lk 40-47

IX nädal 3. - 7. nov
Tunnikontroll.
§ 11 Ristiusu teke. Jeesus Kristus õ lk 48-51

X nädal 10. - 14. nov
§ 12 Bütsantsi keisririik. Keisrinna Theodora õ lk 52-55

XI nädal 17. - 21. nov
§ 13-14 Kloostrite asutamine. Munk Benedictus. Islami teke. Prohvet Muhamed. õ lk 56-63

XII nädal 24. - 28. nov
§ 15 Frangi riik. Rüütel Roland õ lk 64-69

XIII nädal 1. - 5. dets
§ 17 Vana-Vene riik. Suurvürst Jaroslav Tark. õ lk 74-77

XIV nädal 8. - 12. dets
§ 18 Ristisõjad. Sultan Saladin. õ lk 78-81

XV nädal 15. - 19. dets
§ 19 Reisid kaugetele maadele. Marco Polo õ lk 82-85

Kordamine:
https://jeopardylabs.com/play/5klass-ajalugu-kordamine
https://jeopardylabs.com/play/ajalugu-5-klass2
https://jeopardylabs.com/play/ajalugu-5klass-i

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane
* teab, et mineviku kohta saab teavet ajalooallikatest, töötab lihtsamate allikatega, kasutab kontekstis ajalooallikatega seonduvaid mõisteid: kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas;
* kasutab kontekstis aja mõistega seonduvaid sõnu, lühendeid ja fraase sajand, aastatuhat, eKr, pKr, araabia number, Rooma number, ajaloo periodiseerimine;
* väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava ja lühijuttu;
* kirjeldab mõnda minevikusündmust, mineviku inimeste eluolu;
* leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;
* kasutab ajalookaarti.

Hindamine üles

Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis). Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.

Poolaasta kokkuvõttev hinne kujuneb lähtuvalt õpitulemustest (rühma- ja paaristööd, tunnitöö, vihiku ja töölehtede täitmine, tunnikontrollid ja kontrolltööd) ja hinne pannakse välja II ja IV veerandi lõpul, võttes arvesse ka koduloo hindeid.

Hindelised kokkuvõtvad tööd:
90-100% "5"
75-89% "4"
50-74% "3"
49-18% "2"
17- 9 % "1"

Õpilasel on kohustus ebaõnnestunud töö järele vastata 10 päeva jooksul. Õpilasele ja lapsevanemale meeldetuletuseks kajastub esitamata töö või sooritamata kontrolltöö eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist/ esitamist või "1"-ga, kui 10 päeva jooksul ei ole tööd järele vastatud.

Konsultatsioonid ja järelvastamine esmaspäeviti kell 13.45 - 14.45 ruumis 403 või kokkuleppel õpetajaga.