Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Ajalugu: 5b prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Liivi Erlenbach

õpetaja

Kontakt: Liivi.Erlenbach@nooruse.edu.ee

Loodud: 21. jaanuar 2020. a. kell 14.04
Muudetud: 21. jaanuar 2020. a. kell 14.04

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta

Kestvus: 1 tund nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

5. klassi ajalooõpetuses kasutatakse õpilase aktiivse tegutsemise keskset, mängulist ning arutelu- ja lugudepõhist käsitlust, millega ei taotleta tervikliku ajaloopildi loomist, vaid äratatakse huvi ajaloo vastu. Õppesisu tugineb õpilast vahetult ümbritsevatele allikatele, koduloolisele ainestikule ning Eesti või maailma ajaloole. Kasutatakse erinevaid ajalooallikaid ning minevikust jutustavaid pilte ja lugusid, toetudes varasematele teadmistele.
Õppes tutvuvad õpilased ajaloo põhimõistetega ning omandavad mitmesuguseid oskusi: küsimuste esitamine ja neile vastamine, informatsiooni hankimine, suuline ja kirjalik eneseväljendus, koostööoskus ja kujutlusvõime, funktsionaalne kirjaoskus.
Õpitakse kasutama aja mõistega seonduvaid sõnu ja fraase; tutvutakse erinevate ajalooallikatega; kasutatakse ajalooalast sõnavara. Arutletakse mineviku erinevate esituste ja tõlgenduste üle, millega õpilane kokku puutub. Õpitakse kasutama ajatelge ja ajalookaarti ning täitma kontuurkaarti; jutustama ümber teksti ja sellest olulisemat esile tooma, koostama kava ning lühijuttu. Võimaluse korral tehakse õppekäike ning muuseumi- ja arhiivitunde, kutsutakse tunnikülalisi (nii mineviku vahetuid tunnistajaid kui ka uurijaid), õpitakse tundma ajaloolisi paiku. Toetutakse koduloolisele ainestikule, õpitakse tundma kodukoha ajaloolisi paiku.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

20. - 24.01 Kontrolltöö: linnade teke, kirikute ehitamine, ristisusu levitamine, Vene -liivi sõda, Rootsi aeg, haridus keskajal Eestis
27. - 31.01 Talupoja elutöö õ lk 66 - 69, tv lk 68 - 71
03. - 07.02 Talupoja aeg õ lk 70 - 73, tv lk 72 - 75
10.- 14.01 Lähme mõisnikule külla õ lk 74 - 77, tv lk 76 - 78
17. - 21.02 Kordamine kontrolltööks
Vaheaeg 24. - 28.02
02. - 06.03 Kontrolltöö:talupoja elutöö, talupoja aeg, mõisad ja mõisnikud
Priius, kallis anne õ lk 78 - 81, tv lk 79 - 82
09. - 13.03 Eestlane astub ülikooli õ lk 82 - 85, tv lk 83 - 86
16. - 20.03 Aeg ärgata õ lk 86 - 89, tv lk 87 - 90
23. - 27.03 Kordamine kontrolltööks
30.03 - 03.04 Kontrolltöö: talupoegade vabastamine pärisorjusest, eestlane astub ülikooli, ärkamisaeg
Eesti Vabariigi esimene tulemine õ lk 90 - 93, tv lk 91 - 94
06. - 09.04 Kahekordne vabadussõda õ lk 94 - 97, tv lk 95 - 97
13. - 17.04 Eesti aeg ja Eesti asjad õ lk 98 - 101, tv lk 98 - 103
Vaheaeg 20 . - 24.04
27.- 30.04 Kordamine kontrolltööks
04. - 08.05 Kontrolltöö: esimene Eesti Vabariik, vabadussõjad , Eesti aeg.
Jälle võõra võimu alla õ lk 102 - 105, tv lk 104 - 107
11. - 15.05 Eesti rahva kannatuste aastad õ lk 106 - 109, tv lk 108 - 111
18. - 22.05 Nõukogude aeg õ lk 110 - 113, tv lk 12 - 114
Pääsemine õ lk 114 - 117, tv lk 115 - 117
25. - 29.05 5.klasside laager Jõulumäel

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilased:
-teavad talupoja eluolu mõisate ajal
- teavad, kuidas Eesti talurahvas aega arvestas
- teavad, millal ja kes rajasid Eesti esimesed mõisad
- oskavad võrrelda mõisnike ja talupoegade elamistingimusi
-teavad, millised uuendused on eestlasteni jõudnud mõisate vahendusel
- teavad, milliseid muutusi tõi endaga kaasa talupoegade vabastamine pärisorjusest
- teavad, millal avati uuesti Tartu ülikool, kes seal õpetasid, millal eestlased asusid ülikooli õppima
- teavad, milline tähtsus oli K.J.Petersonil, F. Faehlmannil, F.R.Kreutzwaldil, J.V.Jannsenil, L.Koidulal eestlaste elus
-teavad, millal ja kus toimus esimene üldlaulupidu
- teavad, millist aastat Venemaa ajaloos ja miks võib pidada omamoodi pöördepunktiks kogu maailama ajaloos
- millal toimu vabadussõda, kuidas see lõppes ja miks
- millal loodi Eesti Vabariik ja millised muutused toimusid Eesti kultuuris, hariduses ja majanduses
-teavad, millised muutused toimusid Eestis pärast II maailamasõda
-teavad , millal taastati Eesti Vabariigi iseseisvus

Hindamine üles

Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis). Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.
Poolaasta kokkuvõttev hinne kujuneb lähtuvalt õpitulemustest (rühma- ja paaristööd, tunnitöö, vihiku ja töölehtede täitmine, tunnikontrollid ja kontrolltööd) .
Hindelised kokkuvõtvad tööd:
90-100% "5"
75-89% "4"
50-74% "3"
49-18% "2"
17- 9 % "1"

Õpilasel on kohustus ebaõnnestunud töö järele vastata 10 päeva jooksul. Õpilasele ja lapsevanemale meeldetuletuseks kajastub esitamata töö või sooritamata kontrolltöö eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist/ esitamist või "1"-ga, kui 10 päeva jooksul ei ole tööd järele vastatud.

Konsultatsioonid ruumis 303 kokkuleppel õpetajaga