Bioloogia: 11a, 11b, 11c prindi
 |
Autor: Gerta Nurk bioloogiaõpetaja Kontakt: Gerta.Nurk@nooruse.edu.ee |
Loodud: 5. veebruar 2019. a. kell 14.19
Muudetud: 5. veebruar 2019. a. kell 14.19
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, II kursus
Kestvus: 35 tundi
Miks me seda ainet õpime?
Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset
mõtlemist;
2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu, saab aru nende tähtsusest
igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
3) saab süsteemse ülevaate elusloodusest ja selle olulisematest protsessidest ning kasutab korrektset bioloogiaalast sõnavara;
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning
vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;
5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab
kriitiliselt neis sisalduvat teavet;
6) rakendab bioloogiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit;
7) langetab igapäevaeluga seotud kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele,
majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele, arvestades õigusakte ning prognoosib otsuste tagajärgi;
8) on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1 Kordamine
2. Organismide energiavajadus.
3. Autotroofid ja heterotroofid.
4. Makroergiline ühend. ATP . Energia salvesamine ja ülekandmine
5. Kloroplasti ehitus. Fotosünteesi etapid: valgus- ja pimedusstaadium.
6. Fotosünteesi mõjutavad tegurid. Fotosünteesi tähtsus.
7. Hingamine kui organismi varustamine energiaga. Rakuhingamine. Hingamise etappideks- (glükolüüs, tsitraaditsükkel, hingamisahel) vajalikud tingimused ja tulemused.
8. Anaeroobne hingamine. Anaeroobne glükolüüs. Käärimise tähtsus
9. Tunnikontroll (Hingamine. Fotosüntees). Kordamine
10. Kordamine
11. KONTROLLTÖÖ (Organismide energiavajadus)
12. Praktilise töö ettevalmistus. Organismine areng. Rakkude jagunemine. Rakutsükkel. DNA replikatsioon interfaasis
13. Mitoosi faasid: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Meioos. Kromosoomide ristsiire. Tv kontroll
14. Inimese suguelundid. Gametogenees (spermatogenees, ovogenees). Mehe ja naise sugurakkude arengu võrdlus ning nende arengut mõjutavad tegurid.
15. Kordamine
16. KONTROLLTÖÖ (Organismide areng)
17. Mittesuguline paljunemine: vegetatiivne, eoseline.
18. Suguline paljunemine. Viljastumine. Kehaväline ja kehasisene viljastumine eri loomarühmadel.
19. Munaraku viljastumine naise organismis. Viljastumise regulatsioon. Erinevate rasestumisvastaste vahendite toime ja tulemuslikkuse võrdlus.
20. Suguhaigustesse nakatumise viisid ning haiguste vältimine.
21. Embrüogenees. Inimese sünnieelsesarengus toimuvad muutused, sünnitus.
22. Postembrüogenees erinevatel loomarühmadel. Otsene ja moondeline areng.
23. Lootejärgse arengu etappides toimuvad muutused. Organismide eluiga mõjutavad tegurid. Inimese vananemisega kaasnevad muutused ja surm.
24. KONTROLLTÖÖ materjaliga
25. Inimorganismi üldine ehitus: koed, elundid, elundkonnad
26. Närvisüsteemi üldine ehitus. Närviraku ehitus.
27. Signaalide ülekanne närvirakkudes. Närviimpulss. Sünaps.
28. Refleksid. Tingitud ja tingimatud refleksid.Refleksikaar.
29. Närvisüsteemi haigused
30. Immuunsüsteem. Immuunsus.
31. Immuunsüsteemi häired
32. Kordamine
33. 2. kursuse kokkuvõte
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Kursuse lõpus õpilane:
1) analüüsib energiavajadust ja energia saamist autotroofsetel ning heterotroofsetel organismidel;
2) selgitab ATP universaalsust energia salvestamises ja ülekandes;
3) selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia salvestamises;
4) toob käärimise rakendusbioloogilisi näiteid;
5) võrdleb inimese lihastes toimuva aeroobse ja anaeroobse hingamise tulemuslikkust;
6) analüüsib fotosünteesi eesmärke, tulemust ja tähtsust;
7) väärtustab fotosünteesi tähtsust taimedele, teistele organismidele ning kogu biosfäärile;
8) toob näiteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismirühmadel;
9) hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ning olulisust;
10) selgitab fotode ja jooniste põhjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi;
11) võrdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analüüsib erinevuste põhjusi;
12) analüüsib erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning väärtustab pereplaneerimist;
13) väärtustab tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude ja loote arenguga;
14) analüüsib inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju elueale.
15) seostab inimese närvisüsteemi osi nende talitlusega;
16) analüüsib eri tegurite mõju närviimpulsi tekkes ja levikus;
17) seostab närvisüsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende väliste ilmingutega;
18) omandab negatiivse hoiaku närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimise suhtes;
19) selgitab inimorganismi kaitsesüsteeme ning immuunsüsteemi tähtsust;ab elukeskkonna mõju geeniregulatsioonile;
Hindamine
Kursusehinde panekul arvestatakse kõikide hinnatud tööde eest saadud punkte ehk mitu % moodustab saadud punktisumma maksimum punktidest.
Tööde hinded:
5 - 90%-100%
4 - 75%-89%
3 - 50%-74%
2 - 20%-49%
1 - 0%-19%
Kuni kursusehinde väljapanekuni on võimalik tegemata või mitterahuldavalt hinnatud tööd järgi vastata vastavalt koolis kehtestatud järelvastamiskorrale https://www.oesel.ee/kg/bin/kg_jarelevastamise_kord.pdf või õpetajaga kokkuleppel.
Juba välja pandud kursusehinnet on võimalik parandada arvestustööga, mis hõlmab kogu kursuse jooksul käsitletud materjali.
Konsultatsioon neljapäeviti 15.00-17.00 ruumis 105